) § 19 lg 1 kolmanda lause tähenduses kemikaaliga, mis omadustelt on sarnane mootorikütusega ning mis puhtal kujul või segatuna pliivabale bensiinile, pliibensiinile või diislikütusele on kasutatav mootorikütusena.
lg 1 ls 3 sisustamisel tuleb lähtuda sellest, et sätte koosseisu tunnustele vastab ainult selline aine, mis on mootorikütusena efektiivselt kasutatav ehk millega saaks diislikütust mootorikütusena asendada. Järelikult tuleb analüüsida, kas kinnipeetud emulsioonõli on kasutatav mootorikütusena ja selles osas oli 16.01.2015 põhjendatud kahtlus või õigustatud on kahtlus, et kaupa käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi. 3.3.1 Kuivõrd – (
lg 4 teine lause sätestab muu hulgas nimelt, et vedelat põlevainet võib toota väljaspool aktsiisiladu. Kaebajale teadaolevalt pole ühtegi teist riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi, millest saaks midagi „väljaspool“ käidelda, juba grammatilise sõnastuse järgi olemas. Tootmine hõlmab kindlasti ühtlasi ka käitlemist ning vedela põlevaine vedamine ja müümine ei kuulu mitte ühegi sätte järgi „riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi.“ See, et tegu võib olla kaubaga, mille kütteainena kasutamisel tekib aktsiisikohustus, ei tähenda automaatselt, et ta kuuluks järelevalvatavasse käitlemissüsteemi. Vastasel juhul ei lubataks vedelat põlevainet (mida maksustatakse aktsiisiga) ka väljaspool aktsiisiladu toota – ainult müümisega seotud järelevalvesüsteem muutuks tootmise kontrollimatuse tõttu mõttetuks. Ka MTA ise on leidnud, et vedelat põlevainet võib toota ja käidelda ilma, et isikul oleks nõutav aktsiisilao või muu aktsiisialane tegevusluba. Seega polnud õigustatud kahtlus, et kaupa käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi. Arvestades emulsioonõli kihistumist aja jooksul ning sõlmitud tarnelepinguid, tekitab kinnipidamine iga päev kaebajale otsest varalist kahju, lisaks rikutud maine lepingupartnerite silmis. Õigusvastasuse tuvastamist soovib kaebaja alternatiivsena ning põhjusel, et hiljem esitada kahjunõue. 3.4 26.10.2015 esitatud kaebuse täienduses toob kaebaja välja uute argumentidena järgmist: 3.4.1 Kaebaja tegi mootorikatse, millest MTA on keeldunud ning selle tulemusel selgus, et kaup ei ole diislikütuse ega selle lisandina kasutatav. 3 3.4.2 EKUK mootorikatset ei teinud ega ole määranud aine süttimisomadusi. Tõendamata on EKUK aktis esitatud väide, et suure tõenäosusega on aine mootorikütusena kasutatav või kasutatav segatuna. 3.4.3 Vaidlus on üksnes selles, kas aine on diislimootoris kütusena kasutatav. Kaebaja ei ole ühtegi enda toodetavat emulsioonõli liiki soovinud mitte kunagi müüa mootorikütusena või selle lisandina ning laevakütus ei ole mootorikütus VKS ega
tähenduses. Laeva navigeerimiseks kasutatav kütus ei ole
3.4.4 Rahvusvahelistel laevaliinidel kasutatav kütus on aktsiisivaba, seetõttu ei ole põhjendatud ülejäänud mootorikütuse regulatsiooni laiendamine laevakütusele. Laevamootor ei ole diislimootor selle klassikalises tähenduses. AS Saaremaa Laevakompanii (edaspidi SLK) seda oma laevadel kasutada ei saa, kuna mootorid on erinevad AS Tallink Grupp laevade mootoritest. Aine kinnipidamise hetkel puudus kaebajal ka leping SLK-ga. Tegemist oli toorainega, millest valmistati laevakütust, mitte valmistootega. Mingit lisamist ei toimunud ja MTA ei ole seda ka tõendanud. 3.4.5 Asjaolu, et mingit ainet saab diislikütuse sisse segada, ei tee seda veel kütuselisandiks. Kütuselisandina majanduslikul eesmärgil kasutamist ei ole MTA põhjendanud ega testinud. 3.4.6 MTA järelevalvesüsteem ei võimalda sellist kaupa järelevalve alla võtta, seda pole võimalik süsteemi sisestada ning MTA on sellest teadlik. 3.4.7 Eluliselt ei ole usutav MTA väide, et kaupa vedanud autojuht oli kinnipidamisest telefoni teel eelnevalt teadlik. 3.4.8 Kaebaja tooteportfell on lai ning see asjaolu on kontrollitav. Ka nt Neste Eesti AS müüb oma kodulehe järgi lisaks mootorikütusele erinevaid mittemootorikütuseid, kuid kaebajale teadaolevalt ei ole Neste kemikaale kunagi sel põhjusel kinni peetud. 4. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja palub selle jätta rahuldamata. 4.1 Kaebaja viitab õigesti, et kauba kinnipidamine oli tingitud asjaolust, et kauba näol oli maksuhalduri kahtlusel tegemist vedela põlevainega ning vedela põlevaine puhul oli kahtlus, et seda käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi. Seega esines maksurisk, et kauba mitte-eesmärgipärane kasutamine (st aktsiisiga maksustatavates valdkondades) võib kaasa tuua aktsiisimaksu kohustuse tekkimise või suurenemise. Kohtuasjas nr 3-13-1540 MTA-ga väitis kaebaja analoogse kauba kasutamist aktsiisiga mittemaksustatavatel eesmärkidel. Käesoleval juhul süvendas maksuriski kahtlusi ka asjaolu, et 08.05.2014 kinnipeetud analoogse aine puhul kinnitas akrediteeritud labor s.o OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus juba 13.05.2014 eelnevalt MTA kahtluste põhjendatust, kuna ka toonase sarnase kauba keemilised ja füüsikalised omadused olid sarnased pigem mootorikütusele, mis võimaldasid kauba keemilis- ja füüsikalistest omadustest lähtuvalt kauba kasutamist nii mootorikütusena või ka selle lisandina. Nimetatu on aga kütuseaktsiisiga maksustatav kasutusvaldkond. 4.2 Saatelehel näidatud kaubakoodile tuginevalt oli kaebajal võimalus MTA-le väita mootorkütusest erinevat kasutusvaldkonda, mis aga ei tagaks kasutusvaldkonna muutumisel kasutusvaldkonnapõhiste maksukohustuste täitmist. Seega esines maksukohustuse täitamata jätmise risk, lähtuvalt aine tegelikust või võimalikult MTA eest varjatud kasutusvaldkonnast lähtuvalt, mistõttu peeti kaup proovide analüüsitulemuste saabumiseni kinni. Tegu oli reedese (16.01.2015) päevaga ning tööpäeva lõpuga (kl 17:30). Labor asus aga Tallinnas, mistõttu pärast otsuses ja korralduses loetletud tõkendite 4 paigaldamist kauba puutumatuse tagamiseks, võimaldati kaebajal autoga Tallinna edasi sõita kindlaksmääratud aadressile. 20.01.2015 võeti EKUK-i poolt maksuhalduri poolt kinni peetud kaubast proov, mis saadeti 20.01.2015 analüüsimiseks laborisse. 22.01.2015 saabus maksuhaldurile EKUK laborist vastus, mille kohaselt olid analüüsitud vedeliku omadused sarnased mootorikütusele, kuna kauba keemiline koostis oli sarnane mootorikütusele. Füüsikalistest parameetritest olid sarnased kõik määratud näitajad, välja arvatud veesisaldus. Labori hinnangul oli analüüsitud vedelikku suure tõenäosusega võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul, kui ka segatuna ükskõik millises vahekorras. 4.3 Kaebaja eksib asjaolusid välja tuues, kui hindab, et haldusasjades nr 3-14-50760, 3-14-51199 ja 3-14-51595 pooleliolevate vaidluste põhisisuks on küsimus, kas MTA-l on üldse õigus käsitleda kaebaja kõiki emulsioonõlisid diislikütusena. 01.04.2014 jõustunud
lg 1 kolmanda lause ja VKS regulatsiooni eesmärk viitab siiski ka muu mootorkütusena (ka nt laevadel kasutatav kütus) kasutamise võimalusele, sh mootorikütuse lisandina, mitte ainult kauba diislikütusena kasutamisotstarbe väärkasutuse võimaluse riski maandamise vajadusele. Seega on ekslik kaebaja veendumus, et kui tema „emulsioonõli“ ei ole väidetavalt puhtal kujul võimalik diislikütusena kasutada, puudub MTA-l üldse õigus kauba üle järelevalvet teostada. Kauba üle järelevalve teostamiseks piisab üksnes juba kahtlusest, et kaup on mootorikütuse lisandina kasutatav. Kaupa veeti suures koguses, mis ei viidanud määrde-, vormi- või puurimisõli kasutusotstarbele, millist kasutusvaldkonda väitis kaebaja MTA-le haldusasja nr 3-13-1540 raames ja kirjeldas läti keelsel CMR`il. Seega, isegi kui nõustuda kaebaja väitega kauba puhtalt diislikütusena kasutamise võimatusest, jätab kaebaja teadlikult tähelepanuta SE 491 seletuskirjas mainitud laiema eesmärgi. Nimelt võimaldavad Euroopa Liidu (EL) kaupade klassifitseerimise reeglid tuua Eestisse keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest diislikütusega sarnaseid tooteid (määrdeõlid, trafoõlid, erinevad vormiõlid aga ka raske kütteõli), mis ei saa mootorikütuse kaubakoodi ning mida on seetõttu hõlbus realiseerida illegaalselt mootorikütusena. Riigil jäävad saamata tarbimismaksud. Nn „määrdeõlide“ liikumine ei toimu EL-is aktsiisiladude vahel, seetõttu on kontroll nõrgem kui tavapäraste kütuste puhul. Enamikel juhtudel väidavad selliste „määrdeõlide“ Eestisse toojad, et tegemist on spetsiifiliste õlidega, mida kasutatakse mittemaksustataval otstarbel, ehk muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena. Seega viitab juba seletuskirjas mainitud käideldava määrdeõli suur kogus, diislikütusele sarnased omadused ning tootja riik ja ettevõte, samuti määrdeõli liikumise teekond, et äärmiselt kaheldav on sellise määrdeõli kasutamine mootorkütusest erineval spetsiifilisel otstarbel. Seetõttu antigi maksuhaldurile 01.04.2014 õigus otsustada, milliseid kemikaale saab käsitleda vedela põlevaine ehk kütusena, mistõttu kaebuses esitatud väited otsustusõiguse väidetavast puudumisest on põhjendamatud. Siinjuures ei välista kaebaja vaidlusaluse kauba mootorkütuse lisandina „emulsioonõli“ kasutamisvõimalust täielikult ka ise. Seetõttu esineb vastustaja hinnangul ka kaebuse argumentatsioonist lähtuvalt objektiivne maksurisk, sest saab lähtuda kaebaja enda suvast otsustada aine kõrgemalt maksustatud kasutusvaldkonnas kasutamise üle, mis võib MTA eest varjatult kaasa tuua kaebaja suuremast maksukohustusest hoidumise. 16.01.2015 kinni peetud aine oli oma keemilistelt ja füüsikalistelt omadustelt kasutatav nii mootorikütuse aktsiiga maksustatavates kui ka aktsiiga mittemaksustatavates kasutusvaldkondades. Kuna aktsiisiga maksustamine olenes sellest, kuidas kaebaja otsustas kaupa kasutada, esines ilmne maksurisk, mida tuli MTA-l lähtuvalt seadusandja poolt pandud kohustustest maandada ja järelevalvet teostada. 4.4 Väär on kaebaja väide, et telefonivestluses olevat K. Keres kaebajal lubanud kaubaga soovitud sihtkohta sõita. Nimetatud vestluses rõhutas kaebaja vestluspartner korduvalt, et mingeid seadusest väljapoole jäävaid kokkuleppeid ei ole, ega saagi K. Keres teha, viidates mh asjaolule, et autojuhi ja kauba kinnipidaja vahelist suhtlust Valgas ei oska tema täpsemalt kommenteerida. Telefonivestlusest 5 selgub seega, et kaebajale oli justkui arusaamatu, miks tema kaup kinni peeti ja mis sellest edasi saab. Selles osas selgitas K. Keres kaebajale täiendavalt ja põhjalikumalt MTA kahtlusi kauba kinnipidamise asjaolude kohta ja aine mootorikütusena kasutatavuse võimaluse kahtlusest, mida kaebaja samas ei eitanud, nõustudes, et kaup oligi mõeldud sisuliselt laevadele – ilmselt nende mootoritesse kasutamiseks. Laevamootor on aga põhimõtteliselt diislimootor, mistõttu teadis kaebaja, et tema kaup on sisuliselt siiski mootorikütusena kasutatav. Mootorikütuse aktsiisi kaebaja aga kauba kinnipidamise hetkeks ega ka hiljem ei deklareerinud ega tasunud. Kaebajale selgitati 16.01.2015 seega telefonitsi täiendavalt, et kuna kaup peeti kinni reedel, siis võetakse proovid Tallinnas labori poolt esmaspäeval, sest labor nädalavahetustel ei tööta. Seega on alusetud etteheited MTA väidetavast sõnamurdlikkusest ning väide kokkulepetest on ekslik. Mingit individuaalsete kokkulepete olemasolu autojuhiga ei kinnitanud ka vaidlusaluse korralduse koostaja U. Kõivik. Kaebaja autojuhile selgitati 16.01.2015 kl 16:30 vaid, et veok kaubaga ei jää ööseks Valka seisma. Seega on vale ka kaebuses esitatud interpreteering väidetavalt ootamatust kokkulepete vastasest kauba kinnipidamisest ja kohustatud sihtkohta sõitmisest. Kaebaja autojuht ei pidanud Valgas ööbima, mistõttu ei ole ka U. Kõivik käitunud autojuhile esitatud selgituste vastaselt. Autojuht oli kauba kinnipidamisest ette teadlik, sest ta käis 16.01.2015 kl 16:30 ise MTA-lt eelinfot küsimas. Põhjendamatud on seetõttu ka etteheited väidetavatest repressiivsetest menetlusmeetoditest olukorras, kus kaebajale oli 16.01.2015 kl 18:30 aktsepteeritav kauba puutumatuse tagamiseks tõkendatud autoga Tallinna sõita. Etteheited vastuolust õiguspärase ootuse printsiibiga viitavad pigem kaebaja erinevale arusaamale õiguspärasusest, kuna kaebaja ootus oli ilmselt suunatud MTA ametnike mõjutamisele eesmärgil kauba üle järelevalvet mitte teostada. Kauba üle järelevalve teostamata jätmine oleks aga selgelt õigusvastane. 4.5 Vaidlusalune otsus ja korraldus ei ole vastuolus ka kaebuses viidatud VKS § 242 lg-ga 1. Kaebaja seisukoht, et kaubakoodiga KN 2710 1999 kaup ei kuulu üldse riikliku järelevalve alla, on eksitav. SE 491 seletuskirjas p-s 3 lk 2 on nimetatud problemaatikat just käsitletud ja ka selgitatud, miks maksuhalduri õigusi ja volitusi 01.04.2014 nimetatud kaubagruppide põhjalikumaks kontrollimiseks laiendati. VKS § 242 lg 1 puhul on tegu ajutise meetmega, kuni asjaolude selgitamiseni. Kaebaja seisukoht, et emulsioonõli saaks kinni pidada vaid siis, kui see oleks puhtal kujul kasutatav diislikütusena, on ekslik. Kauba kasutamisvõimalus ja kasutamine mootorikütuse lisandina on mootorikütuse aktsiisimäära järgi maksustatav, mistõttu on kaebaja tõendamata veendumus ühekülgne ja viidatud VKS ja
01.04.2014 jõustunud regulatsiooni tegelike eesmärke eirav. Kaebaja ignoreerib kauba kasutusvaldkondade paljususe tõttu temapoolse maksuriski olemasolu ja ei aktsepteeri põhjendamatult EKUK-i seisukohta, mille kohaselt suure tõenäosusega on analüüsitud vedelikku võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segatuna. Ka kaebaja enda kodulehel potentsiaalsetele klientidele avaldatu kohaselt saab kaebaja toodetavat diisliemulsioonõli kasutada diislikütuse asendajana kõikides diislikütuse baasil töötavates rakendustes sh diislimootorites. Antud ja ka eelnevates vaidlustes MTA-ga kaebaja poolt esitatud vastuolulised väited aine kasutusvaldkonnast olid otsuses ja korralduses viidatud kahtluste allikaks ja ajendiks asjaolude selgitamisvajaduse põhjendamisel ja realiseerimisel. Kaebuse väide, et MTA varasemalt tellitud eksperthinnangud kinnitavad hoopis kaebaja seisukohti, on eksitav, kuna kaebuse lisana 3 ja lisana 10 esitatud varasemad analüüsiaktide vastused viitavad vastupidisele. 4.6 MTA väidetav keeldumine oma sõiduki peal emulsioonõli katsetamisest ei viita akrediteeritud labori hinnangute ebaõigsusele, vaid pigem asjaolule, et MTA pole pädev selliseid katsetusi läbi viima. Samas ei välistaks selline suvaline standardile tõenäoliselt mittevastav katsetus kaebaja poolt aine kasutamisvõimalust näiteks mootorikütuse lisandina vms kõrgema aktsiisimääraga maksustataval eesmärgil, sest aine kõrgemalt maksustatud kasutusvaldkonnad on piiritlematud. Igat uut aine partiid 6 on võimalik kasutada kõrgemalt maksustatavatel eesmärkidel, kui näiteks eelmist. Seetõttu ei saa anda etteulatuvaid eelhinnangud, mida kaebaja ilmselt MTA-lt taotleb. Kaebaja omistab ülemäärast ja põhjendamatut tähendust aine visuaalsele väljanägemisele ning kauba värvusele, sest määravat tähtsust omavad siiski aine keemilised- ja füüsikalised omadused, mis antud juhul sarnanevad akrediteeritud labori hinnangul pigem mootorikütusele. Seega lõpptulemina on
lg 51 kohaselt vedela põlevaine käitlejal, s.o kaebajal kohustus MTA-le rahuldaval viisil tõendada vedela põlevaine kasutamist muul otstarbel, kui mootorikütusena, mitte vastupidi, mistõttu ka kaebaja järeldust emulsioonõli väidetavast kasutamatusest diislikütusena ei saa pidada asjakohaseks. Kaebaja ei välista oma arutluses üldse kinni peetud kauba mootorikütuse lisandina kasutamise võimalust. Aine sellisel viisil kasutamise maksustamine lähtub aga mootorikütuse aktsiisimäärast (
Antud kaupa kasutati aga lõpptulemina mootorikütuse lisandina. 4.7 Kaebaja on maksuhaldurile 16.01.2015 selgitanud, et kaup läheb laeva ning hilisema järelevalve menetluse käigus selgus, et kaebaja valmistas kaubast laevakütuse, mistõttu oli ka faktiliselt tegu mootorikütuse lisandiga, mis kaebaja poolt AS Tallink Grupp laevale M/S Romantika hiljem tangiti. Seega MTA 16.01.2015 kahtlus realiseerus. Kaebaja kasutas küll
§-s 698 lg-s 2 sätestatud erandlikku luba aktsiisivabalt kütust võõrandada, sest tegevus toimus MTA-ga kooskõlastatult, kuid vastupidises olukorras erandit ei oleks kohaldatud. Täpsemalt, kuna laev, mis vaidlusalust kütuselisandit tarbis, sõitis ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit ning kaubalt aktsiisi maksmise kohustust
erandi tõttu (
§-s 27 lg-s 1 p-s 221) ei tekkinud. Olukord oleks aga erinev olnud näiteks Eesti siseselt sõitvatesse laevades tangitud mootorikütuse lisandi puhul. Maksuhaldurile olid juba varasematest vaidlustest teada asjaolud, mis viitasid:
lg-s 1 on loetletud aktsiisikaup, mis sellise järelevalve alla on allutatud, mistõttu kaebaja poolt
lg 1 kolmandast lausest tuleneva 01.04.2014 laiendatud MTA õiguse mitteaktsepteerimine on asjakohatu. Faktilised asjaolud viitasid sellele, et kaebaja kasutas vaid
erandit aktsiisimaksukohustusest hoidumiseks (kaup oli juba MTA kõrgendatud tähelepanu all ), kuid ilma erandit kasutamata ja MTA järelevalveta oleks kaebajal olnud ilmselge majanduslik huvi võõrandada aktsiisiga maksustamata kaupa aktsiisimaksukohustuse kasutusvaldkonda kuuluvasse tarbimisse – näiteks AS-ile Saaremaa Laevakompanii mootorikütusena. See oleks kaebajale olnud tõenäoliselt kasulikum. Otsitud ja paljasõnalised on kaebaja argumendid, et kaup polevat diislikütusena kasutatav. Samuti ei lähtu kaebuses esitatud
lg 1 kolmanda lause tõlgendus seadusandja mõttest ja tegelikust tahtest, vaid püüab kitsendada 01.04.2014 jõustunud regulatsiooni eesmärki üksnes kaebaja huvidest lähtuvalt.
lg 1 kolmandas lauses puudub kaebuses nõutav versioon kauba efektiivsest kasutamise nõudest diislikütusena, seejuures ei täpsusta kaebaja ka ise, mida ta peab tegelikult silmas „efektiivse kasutamise“ all.
-ist ja VKS-ist ei tulene maksuhaldurile kohustust põhjalikumalt selgitada esmase riskianalüüsi ja kauba mootorkütusena kasutamise kahtluse tekkimise asjaolusid. Tegemist on riikliku järelevalvet teostava haldusasutuse tavapärase tegevusega ja järelevalve rakendamisega. Vaidlusalune kaup liigitus vaieldamatult
kohaselt ja mh ka kaebaja enda hilisema 7 tegevuse tõttu vedelaks põlevaineks, olenemata kaebuses esitatud diislikütuse argumendile baseeruvatest põhiväidetest, sh aine väidetavast kasutamise võimatusest mootorikütusena. Kuna vedela põlevaine kinnipidamine on ette nähtud üksnes sellega seotud asjaolude selgitamise tarbeks ega määratle veel täpset kaebaja maksukohustust, pole asjakohased ka viited direktiivile nr 2003/96 ja Euroopa Kohtu (EK) lahenditele, sest vaidlustatud otsuse ja korralduse puhul ei ole vaidluse all kinni peetud kaubalt maksu määramise küsimus. 4.8 Ka laeva mootor on mootor ning üldjuhul kasutavad laevad diislikütuse aktsiisimääraga maksustatavaid kütuseid. Maksuhalduril puudub võimalus teistmoodi Valgas 16.01.2015 kinni peetud põlevaine üle järelevalvet teostada ning maksuriski elimineerida, kui aine kahtluse korral kinni pidada ja asjaolusid kontrollida. Alles kauba kasutamisel selgub tegelik kasutusotstarve ja sellest tulenev maksukohustus. Olenemata asjaolust, et kaebaja määratles ise 16.01.2015 oma kaupa määrdeõlina emulsioonõlist, mitte laevakütuse lisandina emulsioonõlist, on kaebaja oma hilisema tegevusega (võttis kauba kasutusele mootorkütusena) siiski võtnud omaks fakti, et 16.01.2015 kinni peetud vedelat põlevainet kavatseti juba 16.01.2015 teadlikult kasutada aktsiisiga maksustataval eesmärgil, ehk siis CMR`ile märgitust erinevalt. Esmalt MTA-le 16.01.2015 esitatud CMR`il kajastas kaebaja kaupa, kui määrdeõli, mistõttu on alusetud õigustused kinnipeetud emulsioonõli mootorikütusena kasutamatuse või mitte sarnasuse argumendil. Kaebaja väited on vastuolus EKUK seisukohaga, mistõttu peab vastustaja labori hinnanguid usaldusväärsemaks, kui kaebuse lisana 7 (arvamus 80020/26.05.2014) esitatud arvamust. Nimetatud arvamus ei puuduta mh üldse aga vaidlusaluse otsuse ja korralduse alusel kinni peetud kaupa ja perioodi, mistõttu pole tegu asjakohase tõendiga. 4.9 Kaebaja väited vaidlusaluse kauba mootorkütusena kasutamatuse osas on asjakohatud, kuna EKUK on vaidlusaluse kauba osas andnud eraldiseisva objektiivse hinnangu, mida eelnevate kaubapartiide kohta antud hinnangud ei saa mõjutada. Keegi ei saa takistada kaebajat või tema kliente mittekvaliteetset kütust mootorikütusena kasutamast, kuid maksustamise tagajärge see ei väära, sest ka mittekvaliteetse kütuse kasutamine mootorikütusena on maksustatav kvaliteetse mootorikütusega samaväärselt. Fakt on see, et EKUK on MTA-le kauba mootorikütuse- või selle lisandina kasutatavust möönnud ja kauba sarnasust mootorikütusele kinnitanud, kaebaja vastupidised väited nimetatud hinnangut ei väära. Seetõttu ei pea vastustaja kriitikat akrediteeritud labori aadressil asjakohaseks. Kaebaja ignoreerib fakti, et diislikütus ei ole sünonüümiks sõnale mootorikütus, mis on laiem mõiste ja et seadusandja poolt
lg-s 1 sätestatud termin mootorikütus omab palju laiemat tähendust, kui kaebuses esitatud välistus kauba diislikütusena kasutamise võimalustest spetsiifilistes automootorites. 4.10 Kaebaja veendumus, et MTA pidanuks tegelikke asjaolusid labori abil mitte välja selgitama, on vastuolus kehtiva õigusega. Kaebuse viited kaebaja jaoks negatiivse lahendiga lõppenud haldusasjadele nr 3-14-50760, 3-14-51595 ja 3-14-51199 ning järeldus n-ö mastaabiefektist lähtuvast halduskohtunikust on alusetud. Otsitud on ka vastuväited kaebaja kodulehelt leitud informatsiooni kohta, kuna vaidlusalusest kaubast võetud proovid kinnitasid EKUK andmetel mootorikütusena kasutamise võimalust. Fakt on see, et kaebaja oma toodet lõpptulemina laevas mootorikütusele lisatuna kasutas, mistõttu on väär hinnang väidetavast kaalutlusveast. 4.11 Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses ja korralduses tavapärasest põhjalikumalt kaebaja kaasuse erisusi ja eelnevat kolme vaidlust arvestades asjaolusid põhjendanud ja kahtluste allikatele viidanud, mistõttu kaebaja etteheited haldusakti motivatsiooni puudulikkusest on otsitud. Maksuhaldur ei saa loobuda kaebaja kauba suhtes järelevalve teostamisest. Kaebajale tema riskianalüüsi avamine ja MTA tolliametnike teiste töömeetodite detailsem kirjeldamine ja sellest tulenev motiveerimine ohustaks 8 MTA edasise järelevalve efektiivsust, kuna kaebajal oleks siis teada kriteeriumid, mille alusel MTA järelevalvet edaspidi vältida. Nimetatu ei saa olla kaebuses nõutud vaidlustatud otsuse ja korralduse tühistamise alus. 4.12 Kaebaja väidetav omandiõiguse riive ei ole sedavõrd intensiivne, mis annaks alust väiteks MTA kahtluste asjakohatusele. Kaebaja eelnevad ja üldsõnalised selgitused eelmiste kaubapartiide osas ei ole automaatselt ülekantavad käesolevale juhtumile, kuna kõiki kaebaja kaubapartiisid võis kaebaja erineval otstarbel kasutada ja nende juhtumipõhisest kasutusotstarbe väljaselgitamisest lähtub ka vastav kaebaja maksukohustus. 4.13 MTA ei nõustu kaebaja
Kaup, mis on aktsiiskaup on vaieldamatult allutatud riikliku järelevalve alla ja sellele rakendub
-s sätestatud käitlemissüsteem, millele käitlemisel järgnevad ka vastavad maksukohustused. Kaebaja ja EKI hinnangutega sõnade osas „toomine“ ja „käitlemine“ ei ole halduskohus seotud, sest see ei ole
-e tõlgendamisel asjakohane. Seetõttu ei nõustu vastustaja, et MTA kahtlus kauba alluvusest riikliku järelevalve alla on alusetu, kuna see ignoreerib SE 491 seletuskirjas selgitatud seadusandja mõtet ja tahet. Kaebuses esitatud eeldused, et kauba kinnipidamine ei ole õiguspärane, on seetõttu väär nagu ka arvamus MTA kahtluste põhjendamatusest, kui tegelikult aine kinnipidamisel olnud kahtlused selle mootorikütusena kasutatavusest leidsid 22.01.2015 kinnituse ja realiseerusid 14.02.2015. MTA ei ole VKS § 242 lg 1 rakendamisel ja
lg 1 tõlgendamisel ületanud talle seadusega antud volitusi ning MTA tegevus ei ole olnud ebaseaduslik ega kaebaja ettevõtluse põhjendamatu takistamine. Kaebuses ei ole sisuliselt välja toodud väidetavaid kaalutlusvigu, mida MTA on kaebaja arvates teinud, mistõttu on kaebaja väited selles osas alusetud. Kaebaja seisukohaga mittenõustumist ei saa pidada MTA poolseks kaalutlusveaks. Samuti ei saa kaebaja seisukohtadega MTA poolset mittenõustumist pidada õigusriigi põhimõtte rikkumiseks, sest MTA on kaebaja seisukohad siiski ära kuulanud, kuid on jäänud eriarvamusele VKS ja
tõlgendamisel, mida kaebaja tõlgendas omakasupüüdlikult. Seega leiab vastustaja, et ka kaebaja alternatiivnõude (õigusvastasuse tuvastamine) rahuldamiseks puudub alus. 4.14 Kaebaja 26.10.2015 menetlusdokumendile vastuseks märgib MTA järgmist: 4.14.1 Kaebaja esitas uusi väiteid ja tõendeid rikkudes HKMS § 51 lg-t 3 ega ole põhjendanud, et hilinenult uute väidete ja tõendite esitamiseks olnuks mõjuv põhjus. 4.14.2 Kaebaja on laiendanud käesoleva vaidluse asjaolusid, kuna vaidlus on üksnes ajutise kinnipidamise ja tollitõkendi paigaldamise üle, mitte maksuotsuse üle. Oluline on kinni peetud aine keemilise koostise sarnasus aktsiisiga maksustatavate mootorikütustega ja potentsiaalne kasutamisvõimalus samas valdkonnas mootorikütusena ning MTA põhjendatud kahtlus. 4.14.3 Kaebuse täienduses on kaebaja keskendunud kitsale kasutusvaldkonnale, kuigi on muid kasutusvaldkondi (nt traktorid, erinevad liikurmasinad, generaatorid jm). Ekslik on kaebaja käsitlus, et kui aine omadused ei vasta üldistavalt diislikütuse kvalifitseerimise ja kvaliteedi nõuetele, ei ole tegu üldse ainega, mida MTA saaks põhjendatud kahtluse korral kinni pidada. Samuti on diislikütuse mõiste kitsam kui mootorikütuse termin
-s. Oluline on lõpptarbimise eesmärk ja tegelik kasutusvaldkond arvestades aine potentsiaalselt alternatiivseid laialdasi kasutusvõimalusi. Enne aine kasutusele võtmist on tegemist prognoosiga. 4.14.4 EKUK oli pädev eksperthinnangut andma, omades akrediteeringut naftasaaduste ja vedelkütuste analüüside teostamiseks ja eksperthinnangute andmiseks. MTA ei küsinud toote 9 sertifitseerimise hinnangut. Küsimuse all olid aine füüsilistest ja keemilistest omadustest tulenevad erinevad kasutamisvõimalused kõrgema aktsiisimääraga maksustatavates kasutusvaldkondades. 4.14.5 Kaebaja tehtud katse ei kummuta otsuse ja korralduse õiguspärasust ning katse on teostanud akrediteerimata ja mitteneutraalsed isikud. Katse on toimunud peale kauba kinnipidamist ja otsust, mis tehti põhjendatud kahtluse alusel. Seejärel tellitud EKUK 22.01.2015 hinnang kinnitas kahtlusi. Kaebaja teostatud katse korralduse andmist mõjutada ei saanud. Katse siiski näitas, et emulsioonõliga töötas mootor ca 3 minutit ning spekuleerida võib, et segatuna puhta diislikütusega töötab see raskusteta. Katse sisuliselt kinnitab seda, et MTA-l oli vajadus kõrgendatud maksuriskiga valdkonnas konkreetsel juhtumil asjaolusid selgitada, mis oligi otsuse ja korralduse üks eesmärk. Kaebaja ei välista oma arutlustes kinni peetud kauba mootorikütuse lisandina ja mootorikütusena kasutamise võimalust ning laevakütus tuleb ka lugeda mootorikütuseks
ja VKS mõistes. 4.14.6 Kaebaja kasutas kaupa MTA loal võõrandades selle laevakütuseks. Tegemist oli erandliku tegevusega ja selleks oli MTA nõusolek vajalik, kaebaja vastupidine seisukoht ei vasta kehtivale õigusele. Diislikütuse ja vee segu emulgeeritud kujul on ise juba kütuse lisandina kasutatav, mistõttu on põhjendamatu väide, et MTA teostas järelevalvet vee üle, mida oli tootes 15,9%. Mootorkütuse tooraine on nafta, mitte emulsioonõli, mistõttu on kaebaja poolt mootorikütuse lisandi ja mootorikütuse tooraine terminite käsitlus asjakohatu. Kaebaja lisas emulsioonõli diislikütusele ja raske kütteõli segule, mitte vastupidi. Riigisiseselt sõitvate laevade kütus on aktsiisiga maksustatav ning kaebaja väide, et tema mootorikütus ei ole SLK laevadel kasutatav on paljasõnaline ega välista samas kasutamist teistel laevadel või kõrgemalt maksustatud kasutusaladel. Lepingu puudumine SLK-ga kütuse kinnipidamise hetkel ei välista kuidagi mootorikütuse laevadel kasutatavust. 4.14.7 Topeltmaksustamise argument on asjakohatu, kuna kaevatava korralduse ja otsuse eesmärk ei ole maksukohustuse määramine. Vedelat põlevainet ei peetud kinni mitte kauba „süsteemi“ sobimatuse tõttu, vaid kasutusotstarbest tuleneva maksukohustuse deklareerimise vajaduse ja maksukohustuse laekumise tagamiseks. Laialdase tooteportfelli argumendiga möönab ka kaebaja ise aine laialdast kasutusvaldkonda. KOHTU PÕHJENDUSED
järgi) kinni pidamiseks asjaolude selgitamiseni või tagatise esitamiseni. Seda juhul, kui MTA-l oli alust arvata, et: 1) see ei vasta kehtestatud nõuetele või selle kütuse kohta esitatud dokumentidele või mille puhul 2) oli kahtlus, et seda käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi või mille 3) mitte-eesmärgipärane kasutamine tooks kaasa aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise. Normi kohaldamise loetletud eeldused võivad esineda nii koos kui eraldi. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja üritab vaielda asjaolude üle, mis käesolevas asjas tähtsust ei oma. Tegemist ei ole maksukohustuse määramise vaidlusega. Vedel põlevaine peeti kinni asjaolude selgitamiseni (vt kaevatava haldusakti lõik 9), millise aluse näeb ette eelviidatud VKS § 242 lg
lõikes 16 nimetatud tagatise esitamiseni kinni kütust, milleks loetakse ka
-s nimetatud vedelat põlevainet.
lg 1 ls-d 2 ja 3 sätestavad, et kütusena käsitatakse
tähenduses ka muuhulgas mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina. Viidatud normid ei sätesta eeldusena aine puhtal kujul ja efektiivselt (kaebuses mõeldud majanduslikku efektiivsust) kasutatavust. Kaebaja tõlgendus normile ei tugine ühelegi kohtule teadaolevale tõlgendusargumendile. Omakasupüüdlik tõlgendusargument ei ole õiguspraktikas ega -teoorias seni tuntud. Lähtuda tuleb normide sõnastusest ja eesmärgist. Määrav ei ole kaevatava otsuse ja korralduse puhul see, kas vedel põlevaine (emulsioonõli) on nn puhtal kuju kasutatav, kuna norm on rakendatav ka siis kui aine võib olla kasutatav mootorikütuse või kütteaine lisandina. Seega võib vedela põlevainena käsitada ka kemikaale, mis omadustelt on sarnased mootorikütusega ning on kasutatavad mootorikütuse või selle lisandina. Samuti ei välistanud antud juhul järelevalvet ja kinnipidamist see, kui vedel põlevaine ei vasta diislikütuse kvaliteedinõuetele ja kõigile parameetritele. Õige on vastustaja seisukoht, et 11 mootorikütus ja diislikütus ei ole mõistetena samastatavad. Kui kaup oleks vastanud diislikütuse kvaliteedinõuetele ja kõigile parameetritele, siis oleks tegemist kas diislikütusega või tuleks rääkida ilmselgest kütusest. Ka diislikütuse lisandina kasutatavuse kahtlus oli juba iseenesest piisav kauba kinnipidamiseks. Samuti ei ole kinnipidamisel määravat tähtsust sellel, kas kaup oli efektiivselt kasutatav ka sõiduautode diiselmootorites, kuna norm sellist täpsustust ette ei näe. Tähtsust ei oma ka see, kas mootoritootjad sõiduautode diiselmootorites segatud kütuse kasutamist üldiselt sobivaks peavad. Tegemist ei ole tootjavastutuse ja tarbijakaitse vaidlusega. 10. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on leidnud, et analüüsitud vedeliku omadused on keemilise koostise tõttu sarnased mootorikütusele ning seda on võimalik mingi aja vältel kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segatuna ükskõik millises vahekorras (tlk 99 – 101). Kohus möönab, et emulsioonõli sõiduauto mootoris puhtal kujul kasutatavus ei ole tõendatud, kuid nagu kohus eelnevalt märkis ei oma see määravat tähtsust kinnipidamise põhjendatuse osas. Mootorikütuse lisandina kasutatavuse piisav kahtlus esines kinnipidamisel 16.01.2015 ning kahtlus realiseerus, kuivõrd ainet kasutati hiljem AS Tallink Grupp laeval M/S Romantika segatuna diislikütusega, millist asjaolu kaebaja ei vaidlusta. Selle kasutamise aktsiisivabastus (kasutamise kohast sõltuv) ei ole asjassepuutuvate normide tõlgendamise ja kohaldamise seisukohalt oluline, kuna kaebaja ei ole kaupa sisse toonud mootorikütusena, vaid määrdeõlina. Samuti ei ole kaebaja MTA-d teavitanud, et toob kauba sisse võõrandamiseks AS-ile Tallink Grupp kasutamiseks rahvusvahelistel liinidel sõitvates laevades. Seega ei ole kaebaja ise preventiivselt midagi teinud MTA-l tekkinud mõistliku kahtluse kõrvaldamiseks. Ekslik on kaebaja arusaam, et laevakütus ei ole mootorikütus VKS ja
eelkäsitletud sätete mõttes. Kaebaja üritab tõlgendada normi kitsendavalt jättes arvestamata nii normi sõnastuse kui eesmärgi. Kohus märgib lisaks, nõustudes vastustajaga, et aine välimusele on kaebaja omistanud põhjendamatult suurt tähtsust. Kui kinnipidamisel tuleks lähtuda peamiselt aine välimusest saaks VKS § 242 lg 1 kohaldamise muuta võimatuks. Asjaolu, et MTA ei andnud nõusolekut katsetada ainet talle kuuluvas sõidukis, ei anna alust järelduseks, et kaupa ei saaks kasutada kütusena või selle lisandina. MTA ei ole pädev ise selliseid katsetusi läbi viima. Kaebaja enda korraldatud katsetus ei lükka ümber seda, et ainet on võimalik kasutada vähemalt mootorikütuse lisandina, kuigi mootor töötas mõne minuti ka emulsioonõliga. Kaebaja on saatelehel määratlenud kauba määrdeõlina. Kohus peab aga põhjendatuks MTA kahtlust, et kaebaja eesmärgiks oli kauba kütusena müümine, mis nähtub MTA 25.05.2015 vastusest ning selle lisadest 6 (tlk 99-101) ja 8-9 (tlk 109-112, 123-127) ning et kaup oli kasutatav vähemalt mootorikütuse lisandina. Seega ei ole võimalik põhjendatult väita, et kauba kinnipidamisel oli MTA kahtlus alusetu. 11. Kaebaja on MTA-le ette heitnud kaalutlusvea tegemist ning 16.01.2015 otsuse motivatsiooni puudulikkust (kaebuse punktid 3.62 – 3.64). Kohus sellega ei nõustu. Kohus märgib, et VKS § 242 lg 1 alusel kaubasaadetise kinnipidamine toimub reeglina piiratud informatsiooni tingimustes ning tegemist on ajutise meetmega, mille kohaldamine tuleb otsustada kiireloomuliselt. Selle toimingu põhjendamiskohustust ei saa seetõttu samastada maksuotsuse motiveerimisega. Tegemist on olemuslikult erinevate menetlustega. VKS § 242 lg-st 1 nähtub, et kauba kinnipidamine on MTA kaalutlusotsus ning VKS ei sätesta detailselt asjaolusid, mida tuleks kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võtta ning kinnipidamine ise toimub asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks ja kontrollimiseks. Kohus möönab, et kuivõrd tegemist on omandiõigust ja ettevõtlusvabadust riivava meetmega, peab kahtlus olema piisav ning haldusorgani otsusest peavad nähtuma asjaolud, millele kahtlus tugineb ning põhjendused peavad võimaldama teostada hilisemat kohtulikku kontrolli. 12 Kohus leiab, et eelkäsitletud normidest tulenevalt piisas otsuse tegemiseks kahtlusest, et esineb mõni VKS § 242 lg-s 1 toodud eeldus. Sellise kahtluse võib muuhulgas anda ka kaebaja või mõne muu isiku varasem tegevus, mis on seotud analoogse ainega. MTA otsuse näol on tegemist maksude laekumist tagava ennetava meetmega ning prognoosotsusega. Lisaks on sellisel otsusel ajaliselt piiritletud mõju. Nimelt näeb
lg 16 ette, et Maksuja Tolliamet otsustab käesolevas lõikes nimetatud isikule tagatise määramise kümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, millal vedelkütuse seaduse alusel peeti kinni käesolevas lõikes nimetatud isiku kütus ning kütust võib kinni pidada kuni tagatise esitamiseni. St, et puudutatud isikul on võimalik nii kahtlus kõrvaldada omapoolsete dokumentide esitamisega, kui esitada tagatis ja selle kaudu kaup vabaks saada. Kohtule on veenev MTA selgitus ning see nähtub ka 16.01.2015 otsusest, et maksuhalduri kahtlus oli tingitud asjaolust, et 08.05.2014 kinnipeetud analoogse aine puhul kinnitas akrediteeritud labor s.o OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus MTA kahtluste põhjendatust. Ka toonase analoogse kauba keemilised ja füüsikalised omadused olid sarnased pigem mootorikütusele, mis võimaldasid labori hinnangul kauba kasutamist nii mootorikütusena kui ka selle lisandina väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi. Selline kaup on kütuseaktsiisiga maksustatav. 16.01.2015 otsuses on märgitud, et kauba mitte-eesmärgipärane kasutamine (CMR-ile mittevastav) võib kaasa tuua aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise ning samuti on selles märgitud kauba kinnipidamise eeldatav aeg. Lisaks on viidatud, et kaebaja on oma kodulehel kinnitanud, et ettevõtte müüdav diisliemulsioonõli on kasutatav diislikütuse asendajana, sh diislimootorites. Märgitakse, et eelnevate partiide osas on maksumenetlused pooleli, st maksurisk jätkuvalt eksisteerib. Seega esines MTA-l kahtlus, et ainet, mida transporditi emulsioonõlina hakatakse hiljem kasutama mootorikütusena või selle lisandina. HMS ja MKS sätestavad uurimispõhimõtte, mille eesmärgiks on asjaolude väljaselgitamine ning maksuriski tuvastamine ja läbi tagatise küsimise võimaluse (
Kohus märgib, et kuigi otsuse põhjendus on napp, on sellest selgelt aru saada kauba kinnipidamise põhjus ning selles on selgitatud maksuhalduri kahtluse tekkimise asjaolusid. See, et kaebajat ei veena otsuse põhjendused ja ta üritab neid kohtumenetluses ümber lükata, ei tähenda, et haldusakti põhjendus ei vastaks seadusega nõutud miinimumstandardile (vt Riigikohtu 23.10.2014 otsus nr 3-31-37-14, punkt 12; 20.03.2013 otsus nr 3-3-1-87-12, punkt 16). Kohus möönab, et kuigi kaebaja viidatud omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riivet ei ole otsuses eraldiseisvalt analüüsitud, siis maksude laekumine on oluline avalik huvi (vt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, punkt 22), mille tagamise kohustus on MTA-le õigusaktidega pandud. Õiguslik alus põhiõiguste piiramiseks esines ning seda tehti avaliku huvi tagamiseks. Põhiseaduse §-st 31 tulenev õigus ettevõtlusvabadusele ning §-st 32 tulenev omandiõigus ei ole absoluutsed ning neid õigusi võib piirata. Kohus märgib, et VKS § 242 lg-s 1 sätestatud piirang on seadusega kauba käitlejale pandud piirang, millega kauba käitleja peab arvestama. Samas on käitlejal asjakohaste dokumentidega võimalik piirangut vältida või siis seda tagantjärele kõrvaldada. Kohus on seisukohal, et kauba kinnipidamiseks VKS § 242 lg 1 alusel ei pidanud MTA-l olema tõsikindlaid tõendeid konkreetse kaubapartii kohta, vaid piisavaks tuleb lugeda kahtluse olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole MTA haldusakti motiveerimise kohustust ning kaalutlusotsuse tegemise nõudeid rikkunud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.