Obsah (5)
§ 76§ 78§ 75§ 424§ 651-15-2343 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2016.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-15-2343 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Liia Tigane Krimi
§-dest 75, 76 ja KrMS §-dest 426 lg 1, 432 lg 3, 32 ja 33 kohtunik määras: 1. Vabastada K. H. temale Tartu Maakohtu 09.09.2015.a otsusega nr 1-15-2343 mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. 2.
§ 76lg 5 alusel määrata K.
H. katseaeg 6 (kuus) kuud.
§ 78p 2 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest.
3. Kohustada K. H. kontrollnõudeid: järgima katseajal
§ 75
lg-s 1 sätestatud järgmisi − elama kohtu määratud alalises elukohas – Jüri 80-67, Võru linn; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1-15-2343 − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.
§ 75lg 2 p 2, 4 alusel kohustada K.
H. järgima katseajal järgmisi kohustusi: − mitte tarvitama alkoholi; − asuma tööle või võtma end töötuna arvele 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest alates.
- Välja mõista K. H. menetluskuluna riigi õigusabi tasu ja kulu katteks 98,40 (üheksakümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti) eurot riigituludesse. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast määruse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700062046 ning selgituse “K. H. , 03.10.2016 määrus nr 115-2343, menetluskulud“.
- Määrus saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindusele ja K. H. ning teadmiseks kaitsjale, Tartu Vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 09.09.2015.a otsusega nr 1-15-2343 tunnistati K. H. süüdi
§ 424
järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 31.01.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 7 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2015.a määrusega nr 1-15-2343 jäeti K. H. kaitsja Anu Pärteli apellatsioon Tartu Maakohtu 9. septembri 2015.a otsuse peale läbi vaatamata. Riigikohtu 13.01.2016.a määrusega nr 3-7-1-1-1052 jäeti K. H. kaitsja Anu Pärteli määruskaebus menetlusse võtmata. Tartu Maakohtu 17.03.2016.a määrusega nr 1-15-2343 loeti Tartu Maakohtu 09.09.2015.a otsusega K. H. mõistetud liitkaristusest, so 1 aastast 2 kuust ja 7 päevast vangistusest kantuks 2 kuud ja 7 päeva vangistust ning K. H. kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta vangistust alates 23.02.2016.a. Seega algas kinnipeetava karistusaeg 23.02.2016.a ja lõppeb 23.02.2017.a. 2
(5)1-15-2343 23.08.2016.a saabusid Tartu Maakohtusse Tartu Vangla materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta K. H. ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdlane K. H. avaldas istungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Vabanedes on temal kindel elu- ja töökoht. Soovib elada edaspidi seaduskuulekalt. Vanglasse ei soovi tagasi sattuda. On olemas lähedased, kes toetavad. Hetkel kannab karistust avavanglas. On nõus võtma endale ka katseajaks lisakohustused: mitte tarvitada katseajal alkoholi ja asuda tööle ühe kuu jooksul peale vabanemist. Kaitsja oli seisukohal, et K. H. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud. Arusaamatu on miks vangla on hinnanud uue kuriteo riskiprotsendi nii kõrgeks. K. H. kannab esmakordselt reaalset vangistust, hetkel kannab seda avavanglas. Temal ei ole ühtegi rikkumist vangistuse ajal. Vabanedes on kindel elu- ja töökoht. On teinud õiged järeldused ning soovib elada seaduskuulekalt. Prokurör oma kirjalikus seisukohas nõustub vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ega toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukoht KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76, § 761 lõikes 1 või §-s 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
§ 76
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tartu Maakohtu 17.03.2016.a määrusega täpsustati K. H. Tartu Maakohtu 09.09.2015.a otsusega mõistetud karistust, milleks loeti 1 aasta vangistust, mida süüdlane kannab alates 23.02.2016.a. Kuna K. H. on käesolevaks ajaks kandnud karistusajast ära vähemalt poole, siis on olemas
§ 76
lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et K. H. on võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna ta kannab esmakordselt reaalset vangistust, ta on aru saanud alkoholi liigtarvitamise probleemist, soovib sellega tegeleda ning vangistuse kandmise ajal ei ole temal ühtegi rikkumist. Kinnipeetava iseloomustuse (vangla toimiku teine osa, lk 29-31) kohaselt on K. H. kuuel korral kriminaalkorras karistatud ning käesolevalt kannab ta esimest reaalset vangistust. Vangistuses on süüdlane läbinud individuaalse nõustamise alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise ajendite teemadel. Psühholoogi hinnangul on K. H. adekvaatsed ja positiivsed tulevikuplaanid, süüdlane omab head ettekujutust, mida ta peab tegema, et edaspidi seaduskuulekalt toime tulla. 3
(5)1-15-2343 Omab ülevaadet enda riskiolukordadest ja on motiveeritud järgima tehtud plaane. K. H. osales vangistuses majandusabitöödel abitöölisena ning töökohustust täitis eeskujulikult. Süüdlasel on vabanedes kindel elukoht isale kuuluvas korteris. K. H. on vabanedes ka kindel töökoht asutuses Kivipartner OÜ, mille kohta on väljastatud ka garantiikiri (vangla toimiku teine osa, lk 32-33). Süüdlasel puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Tartu Vangla otsusest nähtub, et K. H. on paigutatud edasise karistuse kandmiseks Tartu Vangla kinnisest vanglast avavanglasse. Otsusest nähtub, et Vangla on jälginud kinnipeetava käitumist mitme kuu vältel ning on tekkinud veendumus, et kinnipeetav ei pane avavanglasse paigutamisel toime uusi õigusrikkumisi. K. H. päritoluperekonda kuuluvad õde, ema ja isa, kes töötab Soomes, seega suhtleb rohkem emaga. Perekonnas puuduvad kriminaalse taustaga inimesed. Pereliikmed toetavad K. H. ennetähtaegset vabastamist, seega on süüdlasel vabaduses toetav lähivõrgustik. Süüdlasel on küll kriminaalkorras karistatud isikuid tutvusringkonnas, kuid omab ka sõpru, kes on seaduskuulekad. Alkoholi tarvitamisega on kaasnenud mitmed õigusrikkumised. Tänaseks on K. H. aru saanud, et kõigi tema probleemide peamiseks põhjuseks on olnud liigne alkoholi tarvitamine, millest kindlasti loobuda soovib. Vestlusel kirjeldas süüdlane, et on tänaseks aru saanud alkoholi kahjulikkusest ning vanglast vabanemisel on eesmärgiks keskenduda tööl käimisele ja võlgnevuste tasumisele. K. H. on enda sõnul vanglakaristusest õppinud ning leidnud, et see ei ole koht, kus ta oma elu veeta soovib. Süüdlane kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Tänasel päeval leiab, et kriminaalhooldus on vajalik ning ei soovi enam vanglasse sattuda. K. H. kannab esimest reaalset vangistust ning süüdlane on oma mõtteviisi suuresti muutnud. Ta plaanib loobuda alkoholi tarvitamisest, mis on olnud üheks suurimaks kuritegude toimepanemise põhjuseks. K. H. on võtnud eesmärgiks vabanedes tööle keskenduda ning mitte enam süütegusid toime panna ega vanglasse sattuda. Kohtu hinnangul avaldaks ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine K. H. tugevamat eripreventiivset mõju kui karistuse täielik ärakandmine. Ennetähtaegsel vabanemisel saab K. H. tõestada, et ta on muutunud, suuteline loobuma alkoholi tarvitamisest, võimeline edaspidi õigusrikkumistest hoiduma ning täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kriminaalhooldusele allutamisel säilib K. H. üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema käitumise parandamisele ja resotsialiseerumisele. Kui süüdlane rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus ka uuesti täitmisele pöörata. Et ei toimuks tagasilangust, tuleb K. H. määrata lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle või võtta end töötuna arvele. Kuna K. H. suurimaks probleemiks on alkoholi liigtarvitamine, tuleb talle määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi. Majandusliku toimetuleku kindlustamiseks tuleb süüdlasele määrata lisakohustus asuda tööle või võtta end töötuna arvele. K. H. andis istungil nõusoleku määrata temale katseajaks eelnimetatud lisakohustused. Lisaks eelpool nimetatud kohustustele, tuleb K. H. katseaja jooksul täita ka
§ 75
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded.
§ 76
lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kuna süüdlasel on ärakandmata karistusaeg lühem kui 6 kuud, siis tuleb K. H. määrata katseaja pikkuseks seaduses sätestatud minimaalne katseaeg, so 6 kuud. Menetluskulud 4
(5)1-15-2343 Süüdlasele K. H. riigi õigusabi korras määratud kaitsja advokaat Andres Veski (Advokaadibüroo Sirje Must) esitas kohtule taotluse riigi õigusabitasu hüvitamiseks 98,40 euro ulatuses. Süüdlaselt K. H. tuleb välja mõista riigi kasuks 98,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
(5)