KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 14.09.2016, Tallin

§ 178lg 4).

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Qsys Eesti OÜ esitas 04.06.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Beltoise 319,46 euro saamiseks. Pärnu Maakohtus tegi 10.06.2015 võlgnikule maksettepaneku. Võlgnik esitas 15.06.2015 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 08.07.2015 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Qsys Eesti OÜ nõue OÜ Beltoise vastu 319,46 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Qsys Eesti OÜ (hageja) esitas 27.07.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Beltoise (kostja) vastu võla saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 193,20 eurot, viivise 11,59 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisest viivise 0,1 % päevas põhinõudelt (193,20 eurot) kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja tugines oma nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg-le 1 ja § 113 lg-le
4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.07.2011 hoolduslepingu, mille kohaselt kohustus hageja hooldama kostja valduses olevates ruumides tulekahjusignalisatsiooni. 04.06.2013 e-kirjaga teatas kostja pooltevahelise lepingu lõpetamisest. Hageja nõustus lepingu lõpetamisega 03.09.
5. Hageja osutas kostjale teenust ka
6. aasta juulis ning augustis. Kostja ei ole esitatud arveid tasunud. Kostja vastuväited hagile
7. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal tekkisid probleemid kostjale teenuse osutamisel ning seega ütles kostja lepingu p 2.5 alusel erakorraliselt üles. Kostja teatas hagejale, et seoses lepingu lõpetamisega ta hageja esitatud arveid enam ei aktsepteeri. Esimese astme kohtu otsus
8. Harju Maakohtu 06.06.2016 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 193,20 eurot ja viivis 11,59 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 75 eurot. 2

§ 163lg 1).

Kohus rahuldas hagi enamuse ulatuses ning jättis üksnes rahuldamata hageja nõude edasiulatuva viivise osas alates kohtuotsuse tegemisest. Kohtu hinnangul ei õigusta see menetluskulude jätmist hageja kanda.

1. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Nähtuvalt toimikus olevatest materjalidest on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 75 eurot vastavalt hagihinnale. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Apellatsioonkaebus
2. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hageja lepingulise esindaja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata ning teha selles osas uus otsus, millega määrata kindlaks hageja lepingulise esindaja kulud ja jätta need kostja kanda. Apellatsiooniastme kulud jätta kostja kanda.
3. Maakohus jättis

§ 163lg 1 alustel menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.

Mõistes kostjalt välja menetluskulud tervikuna (100% ulatuses), peab kohus lisaks väljamõistetud riigilõivule mõistma välja ka kohtuvälised kulud, st menetlusosalise esindaja kulud. Hageja on käesoleva tsiviilasja menetluses kasutanud esindajat. Hageja on esindaja vahendusel esitanud kohtule hagiavalduse, tutvunud menetluslike määrustega ning muude nõuete ning dokumentidega ja võtnud osa kohtuistungist. Seega peab hageja mõistlikuks, et esindaja kulutatud aeg esimeses kohtuastmes on vähemalt 4 tundi. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-14 p-st 14 on hageja hinnangul põhjendatud rakendada 125 euro suurust tunnihinda, mis arvestades eelkirjeldatud mahtu moodustab esindajale kulutatud rahaliseks suuruseks 500 eurot. Samuti on arvestatud rahaline kulutus lepingulisele esindajale mõistliku suurusega, kui võrrelda seda kostja sellekohase taotlusega. 12. Hageja eeldas, et maakohus annab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastustaja seisukoht 13. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et sisuliselt toimus käesolevas asjas ärakuulamine kohtuistungil. Seetõttu on kohaldatav

§ 176

lg 1, mille kohaselt, juhul kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri. Hageja seda erinevalt kostjast ei teinud, mistõttu saigi kohus mõista hageja kasuks välja üksnes 75 eurot vastavalt toimikus kajastuvale kulule. 14. Kostja hinnangul ei ole õigustatud rakendada 125 euro suurust tunnihinda, kuna tegemist on lihtsa õigusvaidlusega. Käesoleval juhul ei saanud kostja ette näha, et hageja menetluskulud ületavad rohkem kui kahekordselt nõutavat summat. 3

§ 657lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja maakohtus kantud õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 16. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles kohus jättis hageja õigusabikulud rahaliselt kindlaks määramata. 17. Ringkonnakohtu arvates rikkus maakohus

§ 176

lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Käesoleval juhul ei andnud maakohus menetlusosalistele konkreetset tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Ringkonnakohtu arvates ei saa hagi menetlusse võtmise määruses (tl 16) sõnastatud üldist kohustust, et menetlusosalised peavad esitama menetluskulude nimekirjad enne menetlust lõpetava lahendi tegemist, käsitleda konkreetse tähtajana. Kohus peab

§ 176

lg-st 8 tulenevalt määrama menetlusosalisele ka tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, mistõttu ei saa määratlust „enne menetlust lõpetava lahendi tegemist“, pidada piisavaks. 18. Ebaõige on kostja seisukoht, et kuna asjas toimus ärakuulamine, on tegemist istungi menetlusega, kus hageja oleks pidanud esitama menetluskulude nimekirja

§ 176lg 1 esimese lause kohaselt enne kohtuvaidlusi.

Maakohus vaatas asja läbi lihtmenetlusena kirjalikus menetluses. Pooltele on saadetud kutse üksnes ärakuulamisele, mitte kohtuistungile ning kutses ei ole märgitud menetluskulude nimekirja esitamise kohustust (tl 109, 110).

1. Kuna hageja on apellatsioonkaebuses oma menetluskulud esile toonud ja kostja on neile ka vastanud ning lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest, peab ringkonnakohus võimalikuks määrata kulud ise kindlaks ja mitte saata asja tagasi maakohtule.
2. Hageja nimel on hagiavalduse koostanud ja esitanud kohtule lepinguline esindaja. Kostja vaidles hagile vastu. Tegemist on lihtmenetlusega, kus kostja avaldas soovi olla ära kuulatud. Hageja lepinguline esindaja osales ka ärakuulamisel. Seega pidi kostjale olema ettenähtav hagejal õigusabikulude tekkimine. Ka kostjat esindas menetluses esindaja, kes esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas õigusabi osutamiseks 7,8 tundi. Seega hageja esindaja poolt kulutatud 4 tundi ei saa pidada ülepaisutatuks. Arvestades aga, et tegemist on väikese rahalise nõudega ja mitte väga keerulise vaidlusega ning hageja esindaja ei ole advokaat, peab ringkonnakohus hageja esindaja tunnihinda 125 eurot liiga kõrgeks ning vähendab tunnihinda 90 euroni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu õigusabikulu 360 eurot (4x90). Hageja ei ole taotlenud käibemaksu lisamist. 21.

§ 178

lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinnud kulusid ei hüvitata. Seega apellatsiooniastme menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 4