Tsiviilasi nr: 2-16-824 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 14.09.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-824 Tsiviilasi JAG hagi EO vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.05.2016 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 4095 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JAG apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JAG (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja PG, lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg Kostja EO (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Kaili Siilak Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Tühistada Harju Maakohtu 31.05.2016 otsus osas, millega EO-lt jäeti JAG kasuks välja mõistmata igakuine elatis summas 114,50 eurot, kuid mitte vähem kui 65 % poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 19.01.2016 kuni JAG täisealiseks saamiseni ning teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas jätta Harju Maakohtu 31.05.2016 otsus muutmata.
- JAG apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.
- Hagi rahuldada osaliselt. 3.
- Välja mõista EO-lt JAG kasuks alates 19.01.2016 elatis summas 149,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 65 % poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni JAG täisealiseks saamiseni. 1
(9)Tsiviilasi nr: 2-16-824 3.
- EO-l tuleb tasuda elatis JAG ülalpidamiseks alates kohtuotsuse jõustumisest iga jooksva kuu 1.-ks kuupäevaks JAG seadusliku esindaja PG pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX. 3.
- EO-l tuleb tasuda alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni sissenõutavaks muutunud elatis JAG ülalpidamiseks ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest JAG seadusliku esindaja PG pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX. Sissenõutavaks muutunud elatise summa tasumisega viivitamise korral tuleb EO-l tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem, kui sissenõutavaks muutunud elatise summa. 3.
- Jätta rahuldamata JAG nõue välja mõista EO-lt tagasiulatuvalt elatis ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist.
- Jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- JAG (hageja) esitas 19.01.2016 hagiavalduse EO vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks.
- Hagiavalduse kohaselt palus hageja tuvastada, et kostja on tema isa. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise seaduses sätestatud alammääras alates 18.01.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
- Hageja leiab, et kostja poolt esitatud tõendid ei anna alust elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Sissetuleku puudumine või vähene sissetulek ei ole elatise vähendamise aluseks ning vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kostja ei ole tõendanud, et elatise väljamõistmisel osutuks tema teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Samuti ei ole kostja tõendanud oma perekonna kulusid ega kostja teise lapse ema varalist seisu.
- Hageja on seisukohal, et kostja varjab oma tegelikku varalist seisundit. Kostja on tegutseva äriühingu OÜ A ainuosanik. Märgitud äriühing saab PRIA toetusi. Äriühingu
- ja
- majandusaasta aruannetest nähtub märkimisväärne jaotamata kasum. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks sissetuleku saamiseks teinud kõik endast oleneva.
- Hageja leiab, et temal on õigus nõuda tagasiulatuvat elatist aasta eest enne hagi esitamist. Mees tuleb kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks alates lapse sünnist. Seega tekkis kostjal lapse ülalpidamise kohustus alates lapse sünnist ja hagejal on õigus nõuda kostjalt elatist aasta eest enne hagi esitamist perekonnaseaduse (PKS) § 108 alusel. Kostja vastuväited 2
(9)Tsiviilasi nr: 2-16-824
- Kostja võttis hageja isaduse omaks, kuid vaidles elatise nõudele vastu.
- Kostja leiab, et esinevad alused elatise väljamõistmiseks alla miinimumsumma. Kostjal on lisaks hagejale ka teine alaealine ülalpeetav, kelle vajadused on jäänud rahuldamata seoses kostja rahaliste vahendite kesisusega. Kui hagi rahuldatakse osutub kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Kostja katab oma teise lapse kulutusi keskmiselt 30 – 35 eurot kuus ja ülejäänud osas jäävad kostja teise lapse ülalpidamiskulud lapse ema kanda. Kostja märgib, et laste võrdsuse põhimõttel tuleks temalt välja mõista hageja kasuks elatis maksimaalselt summas 30 – 35 eurot kuus.
- Kostjal ei ole pikemat aega olnud regulaarseid sissetulekuid, seega ei ole kostjal võimalik maksta hagejale elatist miinimumsummas kahjustamata enese ja oma teise alaealise lapse ülalpidamist. Kostja elatub juhutöödest. Kostja on otsinud suurema sissetulekuga tööd, kuid see ei ole õnnestunud. Kostjal puudub vara, mille arvelt anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud määras.
- Kostja toob välja, et hageja ema sissetulekud ja vara on oluliselt suuremad, mistõttu ei saa tugineda hageja ülalpidamise proportsioonis lapsevanemate vahel võrdse jaotuse põhimõttele. Hageja emal ei ole muid ülalpeetavaid. Lapse emale langeb oluliselt suurem osa hageja ülalpidamiskuludest ning kostjale väiksem osa, kuna seni on lapse ema olnud suuteline hagejat üksi ülal pidama. Hageja varaline seisund on tunduvalt parem kui kostja ja tema teise lapse ema oma ja kuigi kostja laste vajadused on samaväärsed, on laste vajaduste rahuldamise määr perekonniti oluliselt erinev.
- Tagasiulatuva elatise nõude osas märgib kostja, et hageja ema on kostjale läbivalt kinnitanud, et ta hageja kasuks kostjalt mitte midagi ei nõua. Hageja ema ei ole kunagi soovinud kostjalt elatist saada. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks alates 19.01.2016 elatise summas 35 (kolmkümmend viis) eurot kuus kuni JAG täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis rahuldamata JAG nõude välja mõista EO-lt tagasiulatuvalt elatis ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb EO-l tasuda alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni sissenõutavaks muutunud elatis JAG ülalpidamiseks ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest JAG seadusliku esindaja PG pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Sissenõutavaks muutunud elatise summa tasumisega viivitamise korral tuleb EO-l tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem, kui sissenõutavaks muutunud elatise summa.
- Kohus, hinnates käesolevas menetluses kohtule esitatud seisukohti ning tõendeid kogumis, on jõudnud seisukohale, et esinevad PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alused kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks.
- Selleks, et tuvastada, kas kostja on võimeline maksma hagejale elatist miinimummääras ja kas hagi rahuldamisel osutub kostja ülalpidamisel olev teine laps varaliselt vähem kindlustatuks, tuleb tuvastada kostja sissetuleku suurus, hinnata kostja teise lapse ülalpidamiskulusid ning vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka kostja teise lapse ema panust lapse ülalpidamisse.
- Kostjal on lisaks hagejale alaealine laps KO (I kd, lk 25), kellega kostja koos ei ela ning kelle ülalpidamisse tuleb kostjal panustada raha maksmisega. Kostja on kohtule esitanud perioodi 2013-2015 tuludeklaratsioonid (I kd, lk 152-168), millest nähtub, et kostjal puudus märgitud perioodil maksustatav tulu. Kohus nõudis välja kostja pangakontode väljavõtted perioodi kohta oktoober 2015 – aprill 2016 (II kd, lk 4 – 66). Päringute vastustest nähtuvalt omab kostja Swedbank AS-is arvelduskontot, millel 30.09.2015 – 30.03.2016 toimingud puudusid ning kontojääk oli 30.03.2016 3
(9)Tsiviilasi nr: 2-16-824 seisuga null. Kohus nõudis Maksu- ja Tolliametilt teavet kostja viimase 12 kuu sissetulekute või nende puudumise kohta. Maksu- ja Tolliameti 20.04.2016 teatise kohaselt ei ole kostja perioodil 01.01.2015 – 31.03.2016 maksustavat sissetulekut saanud (II kd, lk 74). Kostja on A OÜ juhatuse liige ja ainuosanik. Kostja pangakontode väljavõttest ja tuludeklaratsioonidest nähtuvalt ei ole kostja saanud tulu ka A OÜ-lt. Äriühing on eraldiseisev isik, kellele kuuluvat vara ei saa samastada kostja varaga, mistõttu ei saa väita, et kostjal on võimalus anda hagejale ülalpidamist äriühingu vara (sh äriühingu jaotamata
- a ja
- a kasumi (I kd, lk 173 – 196)) arvel. Kostjale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjale ei kuulu vara, mille võõrandamisest saadud vahendite arvel saaks kostja anda hagejale ülalpidamist. Kohtu hinnangul ei nähtu kohtule esitatud tõenditest ja kohtu poolt kogutud dokumentidest, et kostja on oma tegelikke tulusid varjanud.
- Kostja on esitanud tõendi, et tema teise lapse KO ema PO igakuine netosissetulek on 797,20 eurot (II kd, lk 83). Kostja on välja toonud, et PO-l muu vara puudub. Kostja teise lapse KO igakuised ülalpidamiskulud moodustavad 250 eurot (lk 77). Kostja ei ole KO ülalpidamiskulude tõendamiseks tõendid esitanud, kuid kohtu hinnangul ei ole kostja poolt välja toodud KO ülalpidamiskulud ülepaisutatud ja on alla kehtiva miinimummäära, mistõttu saab neid ülalpidamiskulusid summas 250 eurot kuus lugeda põhjendatuks. Kostja märgib, et tema katab KO kulutusi aastase perioodi peale arvestatuna keskmiselt summas 30-35 eurot kuus. Seega jäävad kostja teise lapse ülalpidamiskulud suuremas osas lapse ema kanda.
- Kostja majandusliku seisundi kohta kogutud andmetest nähtub, et temal puudub sissetulek, et maksta hagejale elatist seaduses sätestatud määras või muu vara, mille arvelt saaks kostja anda hagejale ülalpidamist. Samas on kohus seisukohal, et kostjal vara puudumine ei anna alust vabastada teda hagejale elatise maksmisest. Kohus leiab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara
- Kostja on põhistanud stabiilse sissetuleku saamise võimatust oma vanusega, põhiharidusega, töökogemuse puudumisega teatud tööaladel töötamiseks. Kostja tegeleb küll äritegevusega, kuid see ei taga stabiilset sissetulekut. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud kostja põhjendused stabiilse sissetuleku saamise võimatuse kohta veenvad. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostjale kuuluv A OÜ on tegutsev äriühing, mis on saanud sh PRIA toetused (I kd, lk 198 – 201). Asjaolu, et PRIA on maksnud toetused A OÜ-le kinnitab kostja ise 20.04.2016 menetlusdokumendis. Kohtu hinnangul sõltub kostja äriühingust saadav sissetulek kostja panusest äriühingu tegevusse. Vaatamata sellele, et äritegevus ei too kostja enda sõnul piisavat sissetulekut, ei ole kostja äritegevust lõpetanud, mis viitab kohtu hinnangul sellele, et kostja enda hinnangul ei ole äritegevus perspektiivitu ja sissetuleku saamine võimatu. Juhul kui kostja äritegevus ei edene edukalt, on tal alus kaaluda võimalust asuda tööle palgatöölisena läbides vajadusel ümberõppe ja vahetades elukohta, kui kostja praeguses elukohas on töökoha leidmine raskendatud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda tööd teha.
- Arvestades kostja majanduslikku seisu käesoleval hetkel, asub kohus seisukohale, et hagiavalduse rahuldamise korral osutuks kostja teine laps varaliselt veelgi vähem kindlustatuks ja seega esineb mõjuv põhjus mõista kostjalt välja elatis alla seaduses sätestatud määra PKS § 102 lg 2 alusel. Arvestades kostja majanduslikku seisu, kostja 4
(9)Tsiviilasi nr: 2-16-824 valmisolekut maksta hagejale elatist 35 eurot kuus ehk samas summas, milles kostja annab ülalpidamist oma teisele lapsele ja vajadust kohelda kostja lapsi võrdselt, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista välja hageja kasuks elatis summas 35 eurot kuus.
- Asjaolude muutumisel, st kostja varalise olukorra paranemisel on hagejal võimalik nõuda väljamõistetud elatise suurendamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 kohaselt.
- Alternatiivselt on kohus seisukohal, et hageja nõude osaline rahuldamine ja kostjalt alla seaduses sätestatud miinimummäära elatise väljamõistmine kuuluks rahuldamisele ka PKS § 105 lg 3 alusel. Kohus on käesoleva otsuse p-s 6 käsitlenud kostja varalist seisundit. Kohus leiab, et hageja vanemate ülalpidamiskohustuse ulatuse tuvastamiseks tuleb hinnata ja arvestada ka hageja ema sissetulekut ja varalist seisundit.
- Käesolevast asjast nähtub, et lapse ema varaline seis on tunduvalt parem lapse isa omast ja seega esinevad alused kalduda kõrvale vanemate osade võrdusest lapse ülalpidamiskulude kandmisel. Samas ei anna kohtu hinnangul lapse ema parem varaline seis alust jätta tema kanda lapse ülalpidamiskulud täies ulatuses. Kuivõrd kostja on nõus maksma hageja ülalpidamiseks 35 eurot kuus, ja kuna esinevad alused kalduda kõrvale hageja vanemate osa võrdusest lapse ülalpidamiskulude kandmisel, tuleks mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis summas 35 eurot kuus ja ülejäänud osas jäävad hageja ülalpidamiskulud lapse ema kanda.
- Hagist nähtuvalt palub hageja kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 18.01.2015 (s.o aasta enne kohtule isaduse tuvastamise ja elatise nõude hagiavalduse esitamist). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et temal on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist. Kohus viitab Riigikohtu lahendi nr 3-21-36-08 p-dele 11 ja 13, kus on osundatud, et kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise nõudmise korral tuleb elatis lapsele välja mõista alates hagi esitamisest. TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
- Hageja palub määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et elatis kuni hagi esitamiseni summas 2 350,96 eurot ja hagi esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni tasuda lapse ema pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja tasumisega viivitamisel tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses, alates kohtuotsuse jõustumisest elatis tasuda iga jooksva kuu 1.-ks kuupäevaks, lapse ema pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
- Kuivõrd kohus jätab tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude rahuldamata, ei määra kohus kindlaks otsuse täitmise korda tagasiulatuva elatise osas ja ei lahenda tagasiulatuva elatise summalt viivise väljamõistmise taotlust.
- Kohus rahuldab hageja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord alates hagi esitamisest väljamõistetud elatise osas ja määrab, et kostjal tuleb tasuda elatis hageja ülalpidamiseks alates kohtuotsuse jõustumisest iga jooksva kuu 1.-ks kuupäevaks hageja ema pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Apellatsioonkaebus
- Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu otsus väljamõistetud elatise suuruse, elatise perioodi, viiviste ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja igakuine elatis 5
(9)Tsiviilasi nr: 2-16-824 ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast vastaval kuul hageja kasuks alates 18.01.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis kuni hagi esitamiseni summas 2 350,96 eurot ja hagi esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja tasumisega viivitamisel tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses. Menetluskulud jätta kostja kanda.
- Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt mõistnud kostjalt välja elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Vastupidiselt maakohtule leiab hageja, et kostja töökoha puudumine olukorras, kus ta on ettevõtja, kuid ei ole ettevõtjana 3 aasta jooksul deklareerinud endale väljamakseid, ei ole väitnud, et teda peetakse üleval ega ole võtnud ennast töötuna arvele, ei võimalda eluliselt järeldada, et kostjal ei ole varjatud sissetulekuid, mis võimaldaks hagejat kohaselt üleval pidada.
- Kostja on A OÜ juhatuse liige ja ainuosanik. Seega on äriühing kostja täieliku kontrolli all ja jaotamata kasum on samuti tema täieliku kontrolli all. Äriühing ainuosal on väärtus ning see on elatise maksmiseks võimalik müüa.
- Maakohus on olnud oma järeldustes vastuoluline. Asudes seisukohale, et kostjal ei ole mingeid sissetulekuid ega vara, mille arvel ülalpidamist anda, pidas kohus ometigi võimalikuks ühegi tõendita tuvastada, et kostja maksab oma teise lapse ülalpidamiseks keskmiselt 35 eurot kuus.
- Kostjal teise lapse olemasolu tõttu oleks võimalik elatist vähendada alla seaduses sätestatud alammäära juhul, kui elatise väljamõistmine tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Kostja on hagi vastuses väitnud, et teist last peab tegelikult üleval PO. Kui siiani on teist last üleval pidanud PO, ei muutu kostjalt elatise väljamõistmisega teise lapse elus midagi, ta ei jääks ebavõrdsesse olukorda, küll aga sunniks kostjat elatusvahendeid otsima, mis ongi eesmärgiks.
- Hageja ei nõustu maakohtuga ka selles, et elatise väljamõistmisel miinimumulatuses on asjassepuutuv lapsega kooselava vanema varaline seisund ja on võimalik elatist alla alammäära mõista PKS § 105 lg 3 alusel. Kohus ei tohiks anda kohustatud isale anda võimalust peituda väite taha „emal endal on vara küllalt, las tema ise peab last üleval“, nagu maakohus kaevatavas otsuses sisuliselt leidnud on.
- Vastupidiselt maakohtu otsuses märgitule puuduvad ka tõendid PO varalise seisukorra kohta. Kostja on tõendanud üksnes PO 2016.a veebruarikuu töötasu suuruse, mitte temal olemasolevat raha ja püsiva sissetuleku suurust. Sellises olukorras jättis kostja tõendamata, et esinevad alused mõista elatis välja alla seaduses sätestatud alammäära.
- Hageja hinnangul võimaldab praegu kehtiv perekonnaseadus elatise välja mõista kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Vastavalt PKS §-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Seadus iseenesest küll ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast põlvnemisest tulenevad vanema õigused ja kohustused tekivad, kuid riigikohtu lahendist nr 3-2-136-08 tulenevalt tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. Seega ka lapse ülalpidamiskohustus tekkis alates lapse sünnist. Tulenevalt isaduse tuvastamatusest ei ole tal olnud vaid võimalust oma nõudeõigust maksma panna. Kuna käesoleval juhul seob seadus hagi esitamisega alaealise ülalpidamise korral sissenõutavuse alguse üksnes elatise muutmise hagi korral vastavalt TsMS § 459 lg-te 1 ja 2 järgi, mitte aga nö esmase elatisehagi korral, siis on hagejal õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest hagi esitamisest. Vastus apellatsioonkaebusele 6
(9)Tsiviilasi nr: 2-16-824
- Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega EO-lt jäeti JAG kasuks välja mõistmata igakuine elatis summas 114,50 eurot, kuid mitte vähem kui 65 % poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 19.01.2016 kuni JAG täisealiseks saamiseni ning teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas jätta Harju Maakohtu 31.05.2016 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
- Käesolevas asjas nõudis hageja seaduses sätestatud miinimummääras elatise tasumist, sh tagasiulatuvalt hagi esitamisest. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei saa olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, sh vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist nõudev laps. PKS § 98 lg 1 järgi on isiku kõik alaealised lapsed õigustatud saama ülalpidamist esimeses järjekorras.
- Kostja tugines menetluses sellele, et tal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks. Kostja tõi esile, et tema teise lapse vajaduste rahuldamiseks kulub 460 eurot (maakohus märkis otsuses ekslikult, et kostja väidete kohaselt kulub tema teise lapse vajaduste rahuldamiseks 250 eurot kuus), kuid kostja panus teise lapse kulutuste katmiseks on 35 eurot, sest sissetuleku vähesuse tõttu ei suuda ta teise lapse kulutusi rohkem kanda. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja mõlemate laste emad on võimelised seaduses sätestatud miinimummääras oma lapsi üleval pidama. Kostja on sealjuures esile toonud, et tema teise lapse ema peab last ülal ka selles osas, milles kohustatud oleks kostja ise.
- Maakohus on õigesti osutanud, et kuna vanem peab last ülal pidama, on tal kohustus teenida selleks sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamisest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise, tuleb sellest ringkonnakohtu arvates järeldada, et kui vanemal on kaks last, siis isegi halva varalise seisundi korral, kuid töövõime olemasolul, on vanem kohustatud mõlemale lapsele tasuma vähemalt pool seaduses sätestatud elatise miinimumäärast, milleks 2016.a on 215 : 2= 107,50 eurot.
- Ringkonnakohus leiab asjas esitatud väiteid ja tõendeid analüüsides, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 149,50 eurot, kuid mitte vähem kui 65 % poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 19.01.2016 kuni JAG täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt. Käesolevas asjas ei ole kostja väitnud, et ta on töövõimetu. Kostjal on äriühingu osa ning ta on seal juhatuse liige ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 08.03.2016 kirjast (I kd, tlk 201) nähtuvalt on nimetatud äriühing tegutsev. Kuna 7
(9)Tsiviilasi nr: 2-16-824 2012.a majandusaasta aruande kohaselt tegutses äriühing 2011, 2012 kasumlikult ja viidatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kirja kohaselt tegutses äriühing ka 2016.a alguses, siis on kostjal teadmised äriühingu juhtimise kohta. Sellest tulenevalt on kostja väited, et teadmiste ja oskuste piiratuse tõttu ei ole tal võimalik sissetuleku suurendamiseks tööd leida, põhjendamatud.
- Kostja on avaldanud, et tema sissetulek on juhuslikku laadi. Seega erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust ei ole kostja väljendanud, et tal pole olnud 3 aasta jooksul mitte mingisugust sissetulekut. Õige on samas apellatsioonkaebuse väide, et juhul, kui elatist maksma kohustatud isik väidab, et tema sissetulek on aastaid olnud vähene, kuid samas on ta jätkanud ettevõtlusega, mitte võtnud ennast arvele töötuna ja asunud ümberõppele, võib see näidata, et ettevõtlus tasub ennast ära. Kostja väidete kohaselt on tema elukohas pakkumisel vaid miinimumpalgaga töökohad (I kd, tlk 148). Kostja pakkumisel olevatele töökohtadele tööle asunud ei ole ja ringkonnakohtu arvates viitab see asjaolu sellele, et kostja sissetulek on suurem kui palga alammäär. Kostja on väitnud, et pole tööle saanud, kuid ta pole konkreetselt ka esile toonud, kas, kuhu ja millal ta mingile töökohale täiendava sissetuleku saamiseks kandideerinud on.
- Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostjale kinnisvara ja sõidukeid ei kuulu. Kuna peale äriühingu osa ei ole kostjal muu vara olemasolu tõendamist leidnud, siis leiab kohus, et esineb alus elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, sest kostjal on ka teine laps, kellele ta peab elatist maksma.
- Maakohus on asunud alternatiivselt seisukohale, et elatise vähendamine alla seaduses sätestatud miinimummäära on põhjendatud ka seetõttu, et hageja ema varanduslik olukord võimaldab hagejat põhimõtteliselt ka üksinda ülal pidada. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 teise lause järgi ei ole olukord, kus hagejaga koos elava vanema varaline olukord on tunduvalt parem vanema omast, kellelt miinimummääras elatist nõutakse, samas puuduvad elatist maksma kohustatud vanemal mõjuvad põhjused piisava määraga sissetulekuallika leidmiseks. Eelkõige kohaldub PKS § 105 lg 2 tulenev põhimõte, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile, juhul, kui elatist nõutakse suuremas summas, kui seaduses sätestatud miinimumäär.
- Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti jätnud tagasiulatuva elatise välja mõistmata, kuna kostja isadus hageja suhtes tuvastati alles käesolevas tsiviilasjas. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma mh hageja isa. Hageja põlvnemine kostjast ei olnud 2015.a kindlaks tehtud ning sellest tulenevalt ei saa hageja tagasiulatuvalt hagi esitamisest kostjalt elatist nõuda.
- Maakohus määras kindlaks ka otsuse täitmise korra. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus võib väljuda apellatsioonkaebuse piiridest üksnes TsMS § 656 lg-s 1 märgitud menetlusõiguse normide rikkumise korral. Kuna kohtuotsuse täitmise korda ei vaidlustatud, siis tuleb nimetatud kord, kuigi ringkonnakohus suurendas kostjalt väljamõistetava elatise suurust, jätta muutmata. Menetluskulude jaotus 8
(9)Tsiviilasi nr: 2-16-824 45. Kuna hagi esitamisest tagasiulatuv elatise nõue jääb rahuldamata ning edasiulatuv elatise nõue rahuldatakse osaliselt, seega hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 9
(9)