← Eesti

2-16-3011/17

Obsah (9)§ 79§ 105§ 100§ 91§ 71§ 84§ 104§ 70§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-16-3011 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2016, Narva kohtumaja Tsiviilasi Tsiviilasja hind T P hagi Liiva

) § 91 lg 2 p 2 alusel. Ülesütlemist põhjendas hageja sellega, et kostja ei kindlustanud teda pärast puhkuselt tagasitulekut tööga, ei maksnud töötajale puhkusetasu ja lõpetas temaga töösuhte tagaselja alates 01.11.2015

§ 79alusel. Hagejale on tähitud kiri tagastatud kättetoimetamise ebaõnnestumise tõttu. Liivaroosi OÜ seadusliku 2

(5)esindaja kinnitusel on ta kätte saanud töötaja elektronkirja, kuid selle kustutanud sisuga tutvumata. Kostja ei ole

§ 105

lg 1 sätestatud korras kohtusse või töövaidluskomisjoni poole pöördunud ja töötajapoolne erakorraline töölepingu ülesütlemine on kehtiv. 2. Hageja esitas 09.12.2015 Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise tunnustamiseks,

§ 100

lg 4 järgse hüvitise summas 1222,47 eurot ja puhkusehüvitise väljamõistmiseks summas 601,91 eurot, sealhulgas kasutatud puhkuse eest 407,63 eurot ja kasutamata puhkuse eest 194,28 eurot. TVK rahuldas hageja nõude 25.01.2015 otsusega täies ulatuses, luges töölepingu ülesöelduks erakorraliselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel, mõistis kostjalt välja

§ 100lg 4 järgse hüvitise 1222,47 eurot ja puhkusehüvitise 407,63 eurot.

  1. Liivaroosi OÜ taotles hagimenetluse korras. Pärnu Maakohtus 23.02.2016 töövaidluse läbivaatamist
  2. Pärnu Maakohus saatis 26.02.2016 määrusega tsiviilasja läbivaatamiseks vastavalt kohtualluvusele Viru Maakohtu Narva kohtumajale.
  3. T P 05.05.2016 hagiavalduses palub tunnustada töölepingu 10.11.2015 erakorralist ülesütlemist

§ 91

lg 2 p 2 alusel, mõista Liivaroosi OÜ-lt välja

§ 100

lg 4 järgi hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1222,47 eurot, saamata puhkusetasu kasutatud puhkuse eest 407,63 eurot ja puhkusehüvitise kasutamata puhkuse eest summas 194,28 eurot, kokku 601,91 eurot. Hageja taotleb töötajate registris kande parandamist. 6. Töösuhte lõpetamisel

§ 91

lg 2 p 2 alusel on kostjal kohustus

§ 100lg 4 alusel maksta hagejale hüvitis tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Hageja lähtub keskmise kuupalga arvestuses sellest, et ajavahemikul alates 01.01.2015 kuni töösuhte lõppemiseni arvestas tööandja ja maksis hagejale kuutöötasu 407,49 eurot ja seda pole alust vähendada, hüvitis kolme kuu eest on 1222,47 eurot (3⃰ 407,49). 7. Töölepingu lõppemisel on tööandja

§ 71

alusel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

§ 84

lg 1 järgi töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Hageja hüvitis kasutamata ja kasutatud puhkuse eest ajavahemikus 22.07.2014 kuni 10.11.2015 on tema arvestuse kohaselt kokku 601,91 eurot, sealhulgas kasutamata puhkuse eest 22.07.2014 kuni 31.12.2014 perioodil 15,6 päeva eest kokku 194,28 eurot ja ajavahemikus 01.01.2015 kuni 10.11.2015 kasutatud 30,01 puhkusepäeva eest kokku 407,63 eurot. Kostja vastuväited

  1. Kostja vaidles hagile vastu peamiselt töölepingu töötaja poolt erakooralist ülesütlemist puudutavas osas. Kostja sai teada ülesütlemisest töövaidluskomisjoni edastatud dokumentidest. Elektronposti kaudu saabuvatest teadetest aktsepteerib tööandja vaid eestikeelseid saadetisi ja kustutab venekeelsed. Maakohtu põhjendused
  2. Maakohus, tutvunud toimiku materjalidega ja pooled istungil ärakuulanud, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 3

(5)
  1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures alates 22.07.2014 müüjana kostja müügikohas täistöökohaga. Pooled ei vaidle ka kokkulepitud töötasu suuruses. Vaidlus on selle üle, kas töötaja ülesütlemisavaldust saab lugeda kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei vaidle, et sai hagejalt 10.11.2015 elektronkirja, kuid ei tutvunud selle sisuga. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega tuleneb seadusest, et tahteavalduse saajale peab olema tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Poolte töölepingust ega ka keeleseaduses sätestatust ei tulene osaühingu ja töötaja vahelise suhtlus- ja asjaajamiskeelena eesti keele kohustus. Kostja seisukoht, et töötaja muus kui eestikeelsena tahteavaldused tuleks lugeda mittetehtuks, on seadusevastane ja seda ei muudaks ka asjaolu, kas tööandja isiklikult muukeelsest avaldusest sisuliselt aru saab või mitte. Kohus loeb ülesütlemisavalduse kostjale kättetoimetatuks.
  2. Kostja poolt kohtule esitatust on võimalik järeldada, et kostja arvates on tööleping lõppenud poolte kokkuleppel. Kohtuistungil jäi kostja seisukoha juurde, et töötaja avaldus töölepingu lõpetamiseks (tl 16) on võltsitud ja esitatud töövaidluskomisjonile tagantjärele. Hageja kinnitab, et pole töölepingut korraliselt ega kokkuleppel tööandjaga lõpetanud ning ta esitas eelmainitud tema poolt allkirjastamata dokumendi töövaidluskomisjonile, et tõendada tööandja käitumist temaga töölepingu lõpetamiseks tööandjale sobival viisil. Kohtu hinnangul nimetatud dokument kinnitab üksnes asjaolu, et töötaja pole töölepingut korraliselt ülesöelnud ja ülesütlemine tuleb lugeda erakorraliseks.
  3. Töölepingu erakorralise töötajapoolse ülesütlemise kohta selgitab kohus, et kui töötaja on töölepingu

§ 91

lg 2 p 2 alusel üles öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine on

§ 104

lg 1 kohaselt tühine, peab ta ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse.

§ 105

lg 1 järgi tuleb töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Eelnevast tuleneb, et tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti seadusest tuleneva 30-päevase tähtaja jooksul, mis on ühtlasi õigust lõpetavaks aegumistähtajaks. Kuna hageja oli esitanud kostjale ülesütlemisavalduse ja kostja sai selle kätte, lõppes tööleping hageja avalduses märgitud kuupäeval ja hageja võis nõuda töövaidluskomisjonis hüvitist. Asjaolu, et hüvitisnõude lahendamisel tuvastas töövaidluskomisjon ülesütlemise kehtivuse, ei anna alust järeldada, et kostja ei pidanud esitama hagi või avaldust

§ 105sätestatud tähtaja.

  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd tööandja ei esitanud töövaidlusorganisse nõuet töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval 10.11.
  3. Töösuhte lõpetamisel

§ 91

lg 2 p 2 alusel on tööandjal kohustus

§ 100

lg 4 alusel maksta hagejale hüvitis tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

§ 84

lg 1 kohaselt muutusid kõik hageja nõuded kostja vastu sissenõutavaks 10.11.

  1. Hageja on välja toonud, et talle arvestati alates 01.01.2015 kuni töösuhte lõppemiseni töötasu 407,49 eurot kuus. Hüvitise suurus kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1222,47 eurot (3 ⃰ 407,49).Töösuhted hageja ja kostja vahel kestsid 22.07.2014 kuni 10.11.
  2. Kostja 4

(5)kogu töötatud aja vältel hagejale puhkusetasu (sealhulgas kasutatud puhkuse eest) ei maksnud. Seda tõendab väljavõte hageja pangakontolt (tl 14).

§ 70

lg 1 järgi on hagejal õigus puhkusetasule kasutatud puhkusepäevade eest ja

§ 71kohaselt on hagejal õigus aegumata kasutamata puhkuse hüvitamisele.

Hageja arvestuse kohaselt ajavahemikus 22.07.2014 kuni 31.12.2014 on hagejal õigus puhkusehüvitisele 15,63 kalendripäeva eest. Tema kuue kuu keskmine päevatasu sel perioodil moodustas 12,43 eurot ja

§ 71järgne puhkusehüvitis on 194,28 eurot ( 15,63⃰ 12,43).

Ajavahemikus 01.01.2015 kuni 10.11.2015on hagejale hüvitamata puhkusetasu 30,01 kalendripäeva eest 407,63 eurot (407,49/30 ⃰ 30,01). Kostja omapoolset arvestusi ei esitanud. Ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades jätab kohus hüvitise suurus muutmata ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

§ 100lg 4 alusel 1222,47 eurot ja puhkusehüvitise kokku 601,91 eurot.

15.

§ 28

lg 1 p-de 2, 3 ja 4 kohaselt on töötasu maksmise, tööaja arvestus ja puhkusetasu maksmine tööandja põhikohustus. Väljamaksete kohta puuduvad igasugused tööandja poolsed dokumentaalsed tõendid. Sellises olukorras on nii töötajal kui tööandjal võimatu esitada selget ülevaadet töötajale väljamakstud tasudest. Sellise töötasu maksmise korraldusega on tööandja võtnud töötajalt võimaluse teada talle töötatud aja eest arvestatud töötasu suurust, kinnipeetud makseid ja väljamaksmisele kuuluvat summat. Töötaja huve arvestades pole tööandja käitumine vastuvõetav. Töötaja ei pea tõendama kõiki eelnimetatud asjaolusid, see on tööandja kohustus. Tööandja pole asjas tõendeid esitanud. Dokumenteerimiskohustus on tööandja ülesanne ja selle on tööandja jätnud täies ulatuses täitmata.. Sellest tulenev risk on tööandja kanda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõuded tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud asjas puuduvad. digiallkiri Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.