2-16-10150/7

2-16-10150 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Kohtujurist Nona Alas Määruse kuupäev 08.september 2016 Tsiviilasja number 2-16-10150 Tsiviilasi XXXX avaldus kohtu loa saamiseks sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita Menetlustoiming hagita menetluse algatamine ja lahendamine Menetlusosalised, esindajad avaldaja: XXXX(sünd. XXXX, elukoht XXXX; kontaktaadress Eestis XXXX; e-post: XXXX; XXXX ) abielu puudutatud isik: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX; e-post: XXXX ) kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus ning anda XXXX´le (sünd. XXXX, välisriigi passi nr XXXX) luba sõlmida abielu ilma abieluvõimetõendita. Kohtu luba abiellumiseks kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.
2. Käesolev määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale. 1 2-16-10150
3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue XXXX(avaldaja) esitas 01.07.2016 Harju Maakohtule avalduse loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks. Avalduselt on tasutud riigilõivu 10 eurot. Kohus võttis avalduse menetlusse 05.07.
4. Kohtumääruse põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. PKTS § 39 lg 5 kohaselt võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla 6 (kuue) kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avalduse kohaselt kavatseb XXXXabielluda XXXX. Avaldaja soovib abielluda Eesti Vabariigi kodanikuga, kes elab Eestis ja saada selleks loa Eesti kohtult, sest avaldaja päritoluriik Venemaa ei väljasta oma kodanikele selliseid abieluvõimetõendeid, mida Eesti riik aktsepteeriks. Avaldaja on Venemaa kodanik, elab alaliselt Venemaal ja viibib Eestis Schengeni viisa alusel (XXXX, kehtiv kuni XXXX). Avaldaja on avalduses kinnitanud, et tal puuduvad tema päritoluriigi õiguse järgi abielu sõlmimist takistavad asjaolud. Venemaa Föderatsioon väljastab oma kodanikele, kes soovivad välismaal abielluda, isiku elukohajärgsest perekonnaseisuasutusest tõendi selle kohta, et isik selles piirkonnas elatud ajaperioodil ei ole abiellunud. Sellise tõendi puhul on tegu tõendiga registriandmete puudumise kohta, mille kohaselt puudub isikul tõendil märgitud ajavahemikul mingis kindlas piirkonnas abieluakt. Abieluakti puudumine tõendil märgitud piirkonnas ei välista seda, et isikul ei võiks olla kehtiv abielu mõnes teises piirkonnas. Seega Vene Föderatsioon ei väljasta abieluvõimetõendeid. XXXXon kohtule esitanud järgmised dokumendid: 2 2-16-10150 -Venemaa Jaroslavli oblasti Rybinski linna Jaroslavli piirkonna perekonnaseisuameti poolt välja antud abielu lahutamise tunnistus, mille kohaselt on XXXXabielu lahutatud 17.02.2014 ja tehtud abielu lahutamise kanne nr XXXX; -Venemaa Jaroslavli oblasti Rybinski linna Jaroslavli piirkonna perekonnaseisuameti 20.06.2016 tõendi nr 11, mille kohaselt Rybinski linna Jaroslavli piirkonna perekonnaseisuametis puudub sissekanne XXXX abielu sõlmise kohta ajavahemikul 17.02.2014-20.06.
5. Kohus on XXXX ja XXXX 07.09.2016 isiklikult ära kuulanud ja XXXX kinnitusel ta ei ole käesoleval ajal abielus. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud väited annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud, so avaldaja poolt tasutud riigilõivu, avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 3