MS § 238 lg 2 alusel karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.03.2015 – 05.03.2015, s.o 2 päeva ja lõplikult kuulus kandmisele 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte täitmisele pöörata katseajaga 3 aastat. Katseaja kestel pidi Jelena Osadtšaja täitma
Otsus jõustus 14.04.
lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 1 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Materjalidest nähtub, et nii esimesel registreerimisel 21.04.2016 kui ka 05.05.2016 ja 26.05.2016 selgitati Jelena Osadtšajale kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral. Isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune ei täida korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. 2 19.07.2016 tegi kohus kohtumääruse, millega jäätis kriminaalhooldusametniku ettekande rahuldamata, sest kuigi isik on korduvalt ja lühikese ajal jooksul on rikkunud alkoholi tarvitamise keelu, on alates 06.06.2016 olukord paremuse poole muutunud- uusi rikkumisi ei ole. Ka 19.07.2016 kohtuistungil selgitas süüdimõistetu alkoholi tarvitamist asjaoluga, et mees kasutab tema suhtes vägivalga. Kohtumääruses oli märgitud, et vägivald peres ei saa olla õigustuseks kohtu keelu rikkumisel. 11.08.2016 antud kirjalikus seletuskirjades tunnistab süüdimõistetu, et jõi 05.08.2016 džinni, kuna tema abikaasa lõi teda, viskas toast välja ning lukustas ukse. Viimasest juhtumist nähtub, et süüdimõistetu poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine ei ole juhuslikku laadi ja tegelikult ei ole süüdimõistetu käitumine muutunud. Pärast 19.07.2016 kohtuistungit suutis süüdimõistetu hoiduda alkoholi tarvitamisest 2 nädalat. Süüdimõistetu puhul on välja kujunenud käitumismuster, et vaatamata abikaasa vägivaldse käitumisele, jätkab süüdimõistetu temaga kooselu ja politsei poole pöördumise asemel valib jätkuvalt alkoholi tarvitamise. Sellises olukorras peab kohus nõustuma kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole otstarbekas. Tähelepanuväärt on asjaolu, et süüdimõistetu ise on varasemalt korduvalt kohtulikult karistatud ja sellest kahel korral just isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. See asjaolu näitab ilmekalt süüdimõistetu hoiakut. Kohus tuvastas, et määratud katseajaks lisakohustuste täitmata jätmise kohta ei ole süüdimõistetu esitanud ühtegi mõjuvat põhjust või asjaolu, mille alusel oleks rikkumist võimalik lugeda vabandatavaks. Abikaasa poolt vägivalla kasutamine, kordab kohus oma varasemas määruse väljendatud seisukohta, ei õigusta alkoholi tarvitamist kriminaalhooldusaluse poolt. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Jelena Osadtšaja on rikkunud korduvalt katseaja tingimusi, mis näitab süüdimõistetu suutmatust alluda kriminaalhooldusele. Arvestades Jelena Osadtšaja käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kohtu poolt määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Kohus on andnud temale 19.07.2016 määrusega võimaluse, jättes karistuse täitmisele pööramata, kuid süüdimõistetu on kriminaalhoolduse nõudeid taas rikkunud ning jätkanud alkoholi tarvitamist. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest Jelena Osadtšaja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Kohus leiab, et kriminaalhooldus Jelena Osadtšaja suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustust. Isik on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning see on toimunud süüdimõistetu süül. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma järjepideva käitumisega näidanud, et ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. 3 Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja Jelena Osadtšaja tuleb saata karistust kandma. Juhindudes
MS § 427 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Kaja Krivani taotlus Jelena Osadtšajale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata Jelena Osadtšajale Viru Maakohtu 06.04.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, täitmisele. Saata Jelena Osadtšaja karistust kandma. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmisele asumise kuupäeva KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras või kinnipidamise kuupäeva. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.