Obsah (5)

§ 165§ 90§ 108§ 103§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 14. aprill 2016, Tartu 3-14-50646 Haldusa

) §-le 164, kuna otsuses ei ole mainitud tema vastuväiteid, sh 26. juuni 2014 avaldust. Otsus on tehtud vastustaja kirjaliku vastuse alusel ja otsuse põhjendav osa ei vasta

§-le

1. Otsuses ei ole märgitud õigust, mida kohus kohaldab, ning otsuses puuduvad põhjendused, miks kohus ei nõustu kaebaja väidetega, s.o eelkõige osas, kus I.K. on seadnud kahtluse alla vaidluskomisjoni töö vastavuse õppekorralduseeskirjale. Lisaks ei nähtu otsusest põhjendusi, miks halduskohus ei nõustu kaebaja väidetega seoses hinnangulehtede võltsimisega. Halduskohus ei ole uurinud ka tõendeid kaebaja au ja hea nime teotamise kohta.
2. Tartu Ülikool vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohtu otsus tuleb jätta muutmata ja tühistamata. Halduskohus asus õigesti seisukohale, et kaebaja edasijõudmise hindamine ja residentuurist välja arvamine toimus residentuuri eeskirja ja haldusmenetluse seaduse kohaselt ning seega õiguspäraselt. Kahju hüvitamise nõude osas tuvastas kohus õigesti, et kaebajal ei ole kahju tekkinud. Kuna kaebaja ei osalenud vaidlusalusel perioodil õppetööl ega töötanud praktikabaasis arst-residendina, siis on kaebaja nõue hüvitise saamiseks alusetu. Samuti asus kohus õigesti seisukohale, et puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti kohaldanud nii materiaalõiguse – kui ka kohtumenetluse 3 norme. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Kaebaja heidab apellatsioonkaebuses halduskohtule ette, et kohus ei ole arvestanud tema
5. juuni 2014 avalduses esitatud väidetega ning otsuses puuduvad põhjendused, miks kohus ei nõustu kaebaja väidetega seoses vaidluskomisjoni töö mittevastavusega õppekorralduseeskirjale. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja on küll
6. juuni 2014 avalduses (I kd, tl 59) eelnevale üldsõnaliselt tähelepanu juhtinud, kuid ei ole seejuures märkinud, milles vaidluskomisjoni tegevuse õigusvastasus seisneb. Kaebaja on vaid avalduses märkinud, et
7. märtsil 2014 teatas vaidluskomisjoni sekretär, et I.K. apellatsiooni läbivaatamise tähtaega on pikendatud kuni
8. märtsini
9. Kuivõrd tähtaja pikendamine oli sel hetkel kehtinud õppekorralduseeskirja p-st 214 tulenevalt lubatud, siis ei olnud vaidluskomisjoni sellekohane tegevus ka õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja etteheited vaidluskomisjoni tegevusele otsitud. Eelnevat kinnitab asjaolu, et kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses viidanud konkreetsele rikkumisele, vaid on piirdunud sarnaselt
10. juuni 2014 avaldusele üldsõnalise etteheitega vaidluskomisjoni tegevusele. Kuigi

§ 165

lg 1 p-st 4 tulenevalt märgitakse otsuse põhjendavas osas põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega, ja halduskohus ei ole otsuses kaebaja väiteid eelnevalt mainitud osas käsitlenud, siis ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist sellise menetlusliku rikkumisega, mis tooks kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Arusaamatu on ka I.K. etteheide selles osas, et otsuse põhjendavas osas ei ole märgitud õigust, mida kohus kohaldas. Tartu Halduskohtu

1. märtsi 2015 otsuse p-dest 16 ja 17 nähtub selgelt, et halduskohus lähtus Tartu Ülikooli senati
2. detsembri 2013 määrusega nr 22 kinnitatud residentuuri eeskirjast. Samuti nähtub halduskohtu otsuse p-st 22, miks halduskohus ei nõustu kaebaja väitega, et residentuuri hinnangulehed ei ole koostatud hindajate eneste poolt ja ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtuga.
3. Seoses kaebaja au ja hea nime teotamisega soovib ringkonnakohus selgitada järgnevat. Isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega või väärtusotsustusega, s.t au ja hea nime teotamise eelduseks on andmete või väärtusotsustuste avaldamine. Kuivõrd Riigikohus on leidnud, et au ja head nime riivavate haldustoimingute õiguspärasuse hindamisel kuuluvad RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt täiendavalt kohaldamisele ka eraõiguse sätted, s.o võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 1046 ja 1047 niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus haldusõiguslike normidega (Riigikohtu halduskollegiumi
4. juuni 2012 otsus asjas nr 3-3-1-3-12, p 41), siis on võimalik ka haldusasjades lähtuda Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohtadest avaldamise mõiste sisustamisel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
5. detsembril 2005 asjas nr 3-2-1-95-05 tehtud otsuse p-s 24 leidnud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Kaebaja
6. septembri 2014 puuduste kõrvaldamise avaldusest ei nähtu, et vastustaja oleks kolmandatele isikutele kaebaja kohta midagi teatavaks teinud (I kd, tl 110-111). Ringkonnakohus nõustub siinkohal halduskohtu ning vastustajaga, et vastustaja tegevust eksmatrikuleerimisesildise koostamisel ja residentuurist väljaarvamise korralduse andmisel ei saa vaadelda kolmandatele isikutele või üldsusele andmete levitamisena (vt I kd, tl 117). Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti leidnud, et kaebajale ei ole kahju tekitatud.
7. Kaebaja esitas
8. märtsil 2016 vastuväite seoses asjaoluga, et ringkonnakohus lahendas asja kirjalikus menetluses ning jättis tema taotluse asjas istungi korraldamiseks rahuldamata.

§ 90

lg 2 kohaselt kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt selle kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või pärast protokolli parandamise tähtaega või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud avalduses, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada ega tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates, välja arvatud juhul, kui kohus rikkus halduskohtumenetluse olulist põhimõtet. Kaebaja sai teada 4 asjaolust, et tema taotlus istungi korraldamiseks on jäetud rahuldamata,

1. märtsil 2016, kui ta sai kätte
2. märtsi 2016 määruse, millega teatati, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas
3. märtsil avalduse toimiku taastamiseks, kuid jättis vastuväite kohtu tegevusele esitamata. Vastuväidet ei esitanud kaebaja ka hilisemates e-kirjana saadetud avaldustes, mis saabusid ringkonnakohtusse enne
4. märtsi
5. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et menetlusosalised peavad oma menetlusõiguseid kasutama heauskselt. Antud juhul oli kaebaja teadlik väidetavast menetlusnormi rikkumisest kohtu poolt, kuid jättis sellest õigeaegselt teavitamata. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kaebaja vastuväite kohtu tegevusele läbi vaatamata. Kaebaja on muuhulgas taotlenud ka vastustaja esindaja Martin Halliku esindusõiguse kontrollimist. Ringkonnakohus selgitab, et M. Halliku esindusõigus tuleneb Tartu Ülikooli rektori
6. mai
7. a korraldusest. 14.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Halduskohus vabastas

1. oktoobri
2. a määrusega kaebaja osaliselt, s.o 235 euro ulatuses riigilõivu tasumisest, kohustades kaebajat tasuma riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus jätkas halduskohtu poolt võimaldatud ulatuses kaebajale menetlusabi andmist. Kaebaja on märkinud
3. märtsil 2016 esitatud menetluskulude nimekirjas kohtuvälise kuluna ka saamata jäänud arst-residendi töötasu. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 103

kohtuvälise kulu väljamõistmiseks peab olema see seotud kohtumenetluses osalemisega. Käesoleva haldusasja materjalidest tulenevalt on selge, et kaebaja ei ole kohtumenetluse ajal arst-residendina töötanud ning tal ei ole jäänud kohtumenetluses osalemise tõttu saamata töötasu.

§ 118

lg 3 ls 1 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tasutud riigilõivu osas kaebaja enda ning muus osas Eesti Vabariigi kanda. Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt 5 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt