Obsah (7)

§ 46§ 71§ 124§ 121§ 120§ 2§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2276 Haldusasi M.P. kaebus 20.09.2005 ehitusloa nr 13140 tüh

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.

§ 46

lg 7 sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. 7. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt võib isikule ka juhul, kui talle haldusakti ei ole teatavaks tehtud, olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt Riigikohtu 29.04.2009 määrus nr 3-3-1-19-09, punkt 16; 28.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-82-07, punkt 15; 09.05.2007 määrus asjas nr 3-3-1-23-07, punkt 10). Kolleegium on pidanud seda põhimõtet kohaldatavaks ka kolmandate isikute poolt haldusaktide vaidlustamise tähtajale (Riigikohtu 30.10.2006 määrus haldusasjas nr 3-3-1-7006, punkt 11 ja seal viidatud praktika). Seega tuleb teatavaks tegemata haldusakti puhul eristada aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks, sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda viivitamata kohtusse. Kohtupraktikas on leitud, et mõistlik aeg haldusakti väljanõudmiseks on umbes 30 päeva ning kaebuse esitamiseks halduskohtusse samuti 30 päeva (vt Riigikohtu 09.05.2007 määrust haldusasjas nr 3-3-1-23-07, punktid 10-12; Riigikohtu 18.04.2013 määrust haldusasjas nr 3-3-1-3-13, punkt 16 ja 18). 8.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse 11.01.2016 ning selle kohaselt peab kaebaja kaebetähtaja rikkumise mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et kaebajal ei olnud põhjust kahelda ehitusloa õiguspärasuses ning ehitusluba ei olnud kaebajale avalikustatud või kättesaadav. 2 Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, punkt 12 ja 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, punkt 17). Seejuures märkis Riigikohus, et mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, punkt 19). 9. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis õigustaks tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ületamist enam kui 8 aastat. Ehitusluba nr 13140 väljastati 20.09.2005 ning vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et kaebajale selgitati juba 18.01.2007 kirjas nr 3-4/06/4435-5, et xxxxxxx korter 4 osas on ehitusluba väljastatud 20.09.2005 ning see on nähtav ehitisregistri veebilehel www.ehr.ee. Haldusakti vaidlustamise aeg ei hakka kulgema selle õigusvastasuse tuvastamisest, vaid

§ 46

lg 1 seab haldusakti tühistamiskaebuse kaebetähtaja kulgemise sõltuvusse haldusaktist teada saamisega. Seega on tõendatud, et hiljemalt

1. aasta jaanuaris pidi kaebaja saama teada ehitusloa nr 13140 väljastamisest, misjärel oleks kaebaja pidanud astuma vajalikke samme ehitusloa saamiseks ja selle vaidlustamiseks. Kaebaja oleks pidanud 18.01.2007 kirja saades astuma mõistliku aja jooksul (kohtupraktikast tulenevalt 30 päeva jooksul) samme selleks, et ehitusloa andmise korraldus talle teatavaks tehtaks (ehitusluba ise on avalikult kättesaadav ehitusregistris), misjärel oleks tal olnud 30 päeva kaebuse esitamiseks.
2. Seega on ilmselge, et kaebus 20.09.2005 ehitusloa 13140 tühistamise nõudes on esitatud

§ 46

lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega ületades ning mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad. Kaebaja taotlus tühistamisnõudes kaebetähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata ning menetlus selles nõudes lõpetatakse

§ 124lg 2 alusel.

Kaebuse tagastamine 11.

§ 121

lg 2 p-i 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada kui kaebusega ei ole võimalik saavutada eesmärki ning

§ 121

lg 1 p-i 2 alusel võib kaebuse tagastada, kui kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus märgib, et vaatamata kohtu korduvatele selgitustele lubatavatest nõuetest on kaebaja jäänud kindlaks nõuetele, mille menetlemise osas on kohus selgesõnaliselt välja toonud, et nende menetlemine ei ole võimalik. Kohus on teinud kaebajale

§ 120

lg 1 p-i 3 alusel ettepaneku sobiliku nõude esitamiseks (s.h on kohus kaebaja eest sõnastanud ka sobiliku nõude), kuid vaatamata kohtu selgitustele ja ettepanekutele ei ole kaebaja nõuet muutnud. Kuigi

§ 2

lg 4 ja 5 annavad kohtule väga laiaulatuslikud volitused kaebaja tegeliku tahte välja selgitamisel ja tõlgendamisel, ei saa kohus vaatamata sellele sõnastada nõudeid kaebaja 3 eest, vähemalt mitte olukorras, kus kaebajale on sobivad nõuded kohtumäärustes ära sõnastatud aga ta ei ole neid seejärel kohtule esitanud, vaid on selle asemel esitanud jätkuvalt mittemenetletavad nõuded. Halduskohtumenetluses kehtib põhimõte, mille kohaselt määrab vaidluse eseme ja kaebuse aluse kaebaja ning kohus ei saa selles osas ise kaebust sisustada. Kohus on kaebajale selgitanud, et kuigi 08.02.2016 menetlusdokumendis on kaebaja märkinud, et palub kohtul menetleda Tallinna linna kohustamist korter 4 seadusetu ehitamise osas, siis on kohus kaebajale selgitanud, et ei saa kohustada viima haldusorganit läbi ehitusjärelevalvet, mida haldusorgan juba läbi viib. Seejuures selgitas kohus kaebajale ka üheselt ning nõuet ette kirjutades, mida kohus menetleda saab. Kohus on kaebaja nõuded jätnud korduvalt käiguta (esimest korda 18.09.2015, seejärel 13.11.2015 ja 18.01.2016) ning selgitanud ja andud täiendavaid tähtaegu kohaste nõuete esitamiseks. Vaatamata selle ei ole kaebaja kohtule esitanud nõuet, mida võiks lugeda formaalselt nõuetele vastavaks ja mida saaks võtta menetlusse. Kohus on kaebajale sõnaselgelt kirjutanud, et kui haldusorgan viib kaebaja taotluse alusel läbi järelevalvemenetlust, saab kaebaja esitada kohtule nõude tuvastada 09.07.2015 taotluse lahendamisel viivitus ning kohustada taotluse lahendamist lõpule viima mõistliku tähtaja jooksul. Kohus selgitas seda nii 13.11.2015 määruses kui ka 18.01.2016 määruses (tlk 64, punkt 9.

1. ja tlk 80, punkt 2.3). Vaatamata sellele ei ole kaebaja nõuet muutunud. Kohus jääb varem väljendatud seisukohale, mille kohaselt on kaebaja eesmärk halduskohtumenetluses saavutamatu, kuna kaebaja ei saa kohtult nõuda konkreetse järelevalvemeetme rakendamist ning seda olukorras, kus haldusorgan alles viib ehitusjärelevalve menetlust läbi. Kohus on kaebajale korduvalt selgitanud, et järelevalvemenetluses tehtavad toimingud ja järelevalvemenetluses tehtavad ettekirjutused otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel ning nende sisu ei saa kohus haldusorganile ette kirjutada. Kohtul ei ole pädevust viia järelevalvemenetlust läbi haldusorgani eest. Olukorras, kus kaebaja sisuliselt ignoreerib kohtu selgitusi ning jääb oma asjakohatute seisukohtade juurde, ei saa kohtus kaebaja tahte vastaselt nõudeid tõlgendada ja ümber sõnastada, kuivõrd kaebaja menetlusdokumentidest nähtub selgelt, et kohtu tehtud ettepanekud ja kaebaja soovid ei ühildu.
2. Kohus on kaebajale korduvalt selgitanud nõuete lubatavust ja halduskohtu pädevust, kuid vaatamata sellele on kaebaja sooviks, et kohus kohustaks vastustajat lõpetama korruptiivset tegevust või teeks haldusorganile ettekirjutuse, mis tulemusega peaks läbiviidav järelevalvemenetlus lõppema.
3. Täiendavalt peab kohus vajalikuks välja tuua, et osa kaebaja väljendatud probleeme väljuvad halduskohtu pädevusest ning on lahendatavad maakohtus. Sellisteks probleemideks on muu hulgas nt vaidlused, mis on seotud kaasomandi teostamisega. 14.

§ 43

lg 2 sätestab, kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 15. Kohus märgib, et kaebajal on õigus pöörduda uuesti kohtu poole pärast seda, kui Tallinna linn on algatatud ehitusjärelevalve menetluse lõpetanud ning kaebaja ei nõustu selle tulemusega. Sellisel juhul on kaebajal õigus esitada kohtule tühistamiskaebus, kui tulemuseks on ettekirjutus või keeldumine ettekirjutuse tegemisest ja menetluse lõpetamine. 4 Samuti on kaebajal õigus uuesti pöörduda kohtusse nõudega, mida kohus on kaebajale ka käesolevas menetluses soovitanud, kuid mida kaebaja ei ole kohtule esitanud – st tuvastada Tallinna Linnavalitsuse viivitus kaebaja 09.07.2015 taotluse menetlemisel ning kohustada Tallinna Linnavalitsust viima kaebaja 09.07.2015 taotluse alusel algatatud ehitusjärelevalve menetlus lõpule mõistliku aja jooksul. Seda pöördumist ei saa teha käesolevas haldusasjas, mis käesoleva määrusega lõppeb. Esitada tuleb uus kaebus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 5