Obsah (4)

§ 204§ 71§ 207§ 203

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 24. august 2016, Tartu Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti

) § 206 lg 1 ja § 187 lg 3 p 2. Määruse kohaselt: 6.1.

§ 204

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Tartu Halduskohtu

1. mai
2. määrus toimetati kaebajale kätte samal kuupäeval, seega tuli määruskaebus esitada kohtule hiljemalt
3. maiks
4. Määruskaebus on esitatud tähtaega ületades, s.o
5. juunil
6. 6.
7. Tähtaja ületamise põhjusena on välja toodud asjaolu, et kaebaja ei valda ega saa aru eesti keelest ning ootas kaebuse esitamiseks määruse tõlget ning õigusnõustajat. Kaebaja riigi õigusabi taotlust ei rahuldatud, vastav teave jõudis kaebajani
8. mail
9. Õigusnõustaja sai määruse kätte alles
10. juunil
11. 6.
12. Halduskohus leidis, et tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kuna kaebaja ei olnud piisavalt hoolikas selleks, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Vaidlustatud määrus tõlgiti pärast kohtuistungil J.S. le suuliselt kurdi keelde, ühtlasi selgitas kohus kohtuistungil menetlusosalistele vaidlustamise korda, istungile oli kaasatud kurdi keele tõlk. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
13. J.S. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
14. juuni
15. a määruse tühistada. Tähtaja ennistamata jätmise tõttu ei ole kaebajale tagatud ligipääsu õigusemõistmisele ega õiglasele kohtumenetlusele. Halduskohtu määrus on motiveerimata. Kuna isik ei valda eesti keelt, ei olnud ta suuteline ise määruskaebust koostama. Kuigi halduskohtu istungil tõlgiti määrus suuliselt kaebajale kurdi keelde, ei tagatud talle tõlgi abi määruskaebuse koostamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Määruskaebus tuleb rahuldada ja määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistada.
17. Määruskaebuses on selle esitaja viidanud tähtaja mittejärgimisel sellele, et J.S. ei valda eesti keelt, mistõttu ei olnud ta suuteline ise määruskaebust koostama. Lisaks jäeti tema taotlus riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. Nimetatud taotlusega soovis isik, et teda aidataks määruse vaidlustamisel, millega halduskohus andis loa tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
18. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et isiku toodud põhjus määruskaebuse esitamise tähtaja järgimisel ei olnud mõjuv. 11.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegium on

1. oktoobri
2. a määruse p-s 19 nentinud, „[e]t küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja 2 ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.“ Lisaks märgiti samas määruses, et „[k]ui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist.“
3. Ringkonnakohus leiab, et antud kaasuse kontekstis saab mõjuva põhjusena käsitleda eesti keele oskuse puudumist. Kuna tegemist on välismaalasega, kes ei orienteeru siinses keeleruumis ning kellelt ei saa ilmselgelt oodata teadmisi siinsest õigussüsteemist, võib väita, et ainuüksi määruse suuline tõlge, eelkõige selle resolutiivosa tõlge isiku emakeelde ning isiku väide, et lahendi sisu on talle arusaadav (vt
4. mail 2016 toimunud istungi protokolli, tl 8 ja 8p), ei tähenda, et isik oleks võimeline koostama nõuetekohast määruskaebust, sh esitama selle tähtaegselt ning lisaks järgima muid seadusest määruskaebuse esitamisele tulenevaid nõudeid. Ringkonnakohtu hinnangul tähendaks tähtaja ennistamata jätmine ja keeleoskuse puudumise mittelugemine mõjuvaks põhjuseks seda, et isikult võetaks võõras riigis ja õigussüsteemis ära võimalus oma õigusi kaitsta. Oluline on arvestada ka seda, et isik on arvestades vaidluse iseloomu ja eset niigi positsioonil, kus tal puuduvad võimalused leidmaks vahendeid oma õiguste kaitseks või on oma õiguste kaitse teatud asjaolude esinemise tõttu raskendatud.
5. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et asja materjalidest nähtub, et isik on esitanud taotluse, et talle määrataks riigi õigusabi. Taotluse eesmärk oli saada õigusnõustamist kinnipidamiskeskusesse paigutamise määruse vaidlustamisel. Tartu Halduskohtu
6. mai
7. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Määruskaebuses
8. mai
9. a määrusele on isiku volitatud esindaja märkinud, et teave riigi õigusabi mittemääramisest tuli
10. mail 2016 ning volitatud esindaja sai
11. mai
12. a määruse kätte alles
13. juunil
14. Seega ei saa isikule ette heita asjaolu, et ta ei astunud samme oma õiguste kaitseks. Lisaks ei viivitanud isiku volitatud esindaja
15. mai
16. a määruse vaidlustamisega pärast seda, kui tal oli võimalik selle määrusega tutvuda. Järelikult on kinni peetud ka

§ 71

lg-st 2 ning tehtud menetlustoiming, mille tähtaja ennistamist taotletakse (

§ 71lg 4) ehk esitatud määruskaebus.

1. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest ennistab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse esitamise tähtaja Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a määrusele ning loeb
4. juunil
5. esitatud määruskaebuse esitatuks tähtaegselt. Tartu Halduskohtu
6. juuni
7. a määrus tuleb tühistada.
8. Kuna Tartu Halduskohus jättis vääralt tähtaja ennistamata, võtab ringkonnakohus seisukoha ka
9. juunil 2016 esitatud määruskaebuse osas, millega on vaidlustatud Tartu Halduskohtu
10. mai
11. a määrust, millega halduskohus andis loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse (

§ 207lg 3).

1. Nimetatud määrusega anti luba isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Ringkonnakohtule teadaolevalt on J.S. kinnipidamiskeskusest vabastatud
2. juulil 2016 ning hetkel peaks isik viibima Varjupaigataotlejate Majutuskeskuses (Vao Keskus). Seega ei oma vaidlustatud määrus enam isiku õigustele mõju. Määruse vaidlustamisel ei saavuta isik soovitud eesmärki, kuna teda ei hoita enam selle määruse alusel kinnipidamiskeskuses. Seetõttu leiab 3 ringkonnakohus, et määruskaebus Tartu Halduskohtu
3. mai
4. a määrusele tuleb tagastada (

§ 203lg 2 ja § 187 lg 3 p 6) ning menetlus nimetatud haldusasjas lõpetada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene