← Eesti

3-11-2650/58

Obsah (4)§ 212§ 213§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits 22.03.2016, Tartu 3-11-2650 Haldusasi OK

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kaebaja on äriühing, kelle tegevusalaks oli äriregistri andmetel
  2. aastal märgitud mujal liigitamata infoalane tegevus.
  3. MTA kontrollis 15.07.
  4. a korralduse nr 12.23/2839-1 alusel OK Oil OÜ käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 01.
  5. kuni 30.06.
  7. MTA vähendas 13.10.
  8. a maksuotsusega nr 12.2-3/2839-17 (tl I-11-14) kaebaja (tollal ärinimi OK Oil OÜ)
  9. a maikuu deklareeritud sisendkäibemaksu 11 061,16 euro võrra, jättis rahuldamata sama perioodi tagastusnõude samas summas, vähendas
  10. a juunikuu deklareeritud sisendkäibemaksu 1287,63 euro võrra ja jättis rahuldamata sama perioodi tagastusnõude samas summas. Maksuotsuse kohaselt ei olnud kaebajal õigust Black Land OÜ rekvisiitidega arvel nr 253 ja Reinoil OÜ rekvisiitidega arvetel nr 11059 ja 11060 näidatud käibemaksu maha arvata, kuna viimatinimetatud äriühingud ei ole arvetel kajastatud vedelkütust OK Oiltrans OÜ-le võõrandanud.
  11. Kaebaja esitas 11.11.2011 halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl I-3-10, I-75-77), milles palus tühistada 13.10.
  12. a maksuotsuse eeltoodud osas ja kohustada maksuhaldurit
  13. a mai ja juuni tagastusnõudeid uuesti läbi vaatama.
  14. MTA palus hiljem täiendatud vastuses kaebusele (tl I-58-60, I-114-115p) jätta kaebus rahuldamata.
  15. Tartu Halduskohus jättis 09.07.
  16. a otsusega (tl I-148-153) kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kokkuvõte: Arvetel müüjatena näidatud OÜ-de Black Land ja Reinoil juhatuse liige oli arvete esitamise ajal M. Kalev. Samal ajal oli ta ka kaebaja volitatud esindaja ja kaebaja juhatuse liikme S. Kalevi abikaasa. Seega on M. Kalev kõigi väidetavate tehinguosaliste juhatuse liige või esindaja, mis on andnud võimaluse dokumentide vormistamiseks osapoolte huvides. Ostu-müügi tehingute esemeks olnud kütusele on kohaldatud tollitõkendit ja see ei ole kaebajale kohale toimetatud. Kauba eest on tasutud tasaarvestuse teel – OÜ-del Black Land ja Reinoil on maksuvõlad ja kasulik on näidata äriühingute varade vähendamist. Kuigi kaebaja juhatuse liikme S. Kalevi sõnul soetati diislikütust äriühingu enda tarbeks, puuduvad kaebajal sõidukid, mille tarbeks oleks vaja soetada erimärgistatud diislikütust. Seda, et kütus kuulus tegelikult OÜ-dele Black Land ja Reinoil, kinnitab ka asjaolu, et kaebaja pole pöördunud selle kütuse tõkendi alt vabastamiseks maksuhalduri poole. Seega ei ole kaebaja arvetel näidatud äriühingutelt kütust soetanud. Kaebaja on fiktiivsete arvete alusel deklareerinud suuremat sisendkäibemaksu ja suurendanud nii tagastamisele kuuluvat käibemaksusummat.
  17. Kaebaja esitas 07.08.2012 halduskohtu otsusele hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl I171- 178, II-2-3p), milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.
  18. MTA palus hiljem täiendatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl I-191-194, II-8-9) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  19. Ringkonnakohus rahuldas 03.04.
  20. a otsusega (tl II-24-26p) apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks arutamiseks. 2 Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on sisuliselt kõik kaebaja esitatud väited tähelepanuta jätnud, mistõttu on halduskohtule esitatud kaebus täies ulatuses lahendamata jäänud.
  21. MTA esitas ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse (tl II-31-33), milles taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule saatmist.
  22. Riigikohus ei võtnud MTA kassatsioonkaebust 31.07.
  23. a määrusega (tl II-41) menetlusse ja halduskohus jätkas 21.08.
  24. a määrusega (tl II-46-47) menetlust.
  25. MTA esitas asjas täiendavad seisukohad (tl II-53-54p, II-78-78p).
  26. Kaebaja esitas asjas täiendavad seisukohad (tl II-70-72p).
  27. Halduskohus jättis 29.12.
  28. a otsusega (tl II-80-89) kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kokkuvõte: Halduskohus leidis, et kohtul on õigus ühineda menetlusosaliste seisukohtadega ning neid ka kohtuotsuses ära märkida. Halduskohus kogus tõendeid kohtumenetluses ning viis läbi kohtuistungi, mille põhjal saanuks ka ringkonnakohus ise sisuliselt asja läbi vaadata lähtudes menetlusökonoomiast. Tehingupoolteks on kõigi väidetavate tehingute osas üks ja sama isik – M. Kalev nii juhatuse liikmena kui ka volitatud isikuna. Kaebaja esindaja oli M. Kalevi abikaasa S. Kalev, kes on dokumente kaebaja nimel allkirjastanud. Kaubal olid tollitõkendid ja kauba eest tasumine toimus tasaarveldamise näol. Kuna Black Land ja Reinoil OÜ-del on maksuvõlad maksuhalduri ees, oli äriühingutel kasulik näidata äriühingute varade vähendamist, et vältida kütuse äravõtmist maksuvõlgade katteks. M. Kalev on tegelenud varasemalt fiktiivsete dokumentide väljastamisega ning samuti puuduvad kaebajal sõidukid, mille tarbeks oli vajalik soetada erimärgistatud diislikütust, kuigi S. Kalevi seletuste kohaselt on ostetud kütus äriühingule endale. Maksuhaldur on õigesti järeldanud, et seotud isikute poolt nõuete loovutamine ja tasaarveldamine näitab, et tehingut ei ole reaalselt toimunud arvetel märgitud isikute vahel. Vaidlusalusel perioodil ei ole kaebaja Black Land ja Reinoil OÜ-delt arvetel 253, 11059 ja 11060 näidatud kütust soetanud, mistõttu arved ei kajasta tegelikku majandussisu ja majandustehinguid ning seega puudub alus ka sisendkäibemaksu mahaarvamiseks viidatud arvete alusel. Halduskohus leidis, et maksuotsus on motiveeritud, üheselt selge ja mõistetav, välja on toodud nii maksuotsuse aluseks olevad faktilised kui juriidilised alused, haldusakt vastab vorminõuetele ning on antud selleks pädeva ametiisiku poolt kooskõlas kehtiva õigusega. Samuti on rakendatud maksuhalduri poolt uurimispõhimõtet, kogutud ja uuritud on hulgaliselt tõendeid. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, lasub tõendamiskoormus maksukohustuslasel. Maksukohustuslane ei ole kõiki vajalikke nõutud dokumente maksuhaldurile esitanud. Maksuotsusest nähtuvalt OÜ-de Black Land ja Reinoil arvetel kajastatud tehinguid kaebajaga kontrollitaval perioodil toimunud ei ole. Kaebaja on seisukohal, et kütus on müüdud ning käive ja müük toimus enne tollitõkke seadmist ja kauba müügi keelustamist. Asja materjalide kohaselt oli arvetel märgitud kaup käitlemiseks keelatud kuni tollitõkendi eemaldamiseni 26.07.2011 (tl I-24), mille kohta on akt nr 11/EE4400/L5/PLM/022 (Black Land OÜ osas) ning enne seda ei olnud võimalik ka kaebajal enda kätte kaupa saada. Reinoil OÜ arvetel 11059 ja 11060 märgitud kütuse osas on vastustaja esitanud tollitõkendi eemaldamise 26.01.
  29. a akti nr UNI-I/002 (tl II-58-59). Kütuse omaniku tuvastamine ei ole tõkendi mahavõtmisel oluline, kuna vedelkütuse käitlejaks võib olla ka vedaja või kütuse hoiustaja. Reinoil OÜ kütuse tõkendi eemaldamise 26.01.
  30. a aktist nr UNI-I/002 nähtub, et isik on „teadmata“ ja OÜ Black Land kütuse tõkendi eemaldamise 26.07.
  31. a aktis nr 11/EE4400/PLM/022 on märgitud „Black Land OÜ“. Ei ole õige, et 3 maksuhaldur kütuse tõkendi maha võtmisel tuvastab kütuse omaniku. Halduskohus tugines seejuures maksuhalduri 26.01.
  32. a aktile nr UNI-I/002 ja 02.06.
  33. a aktile nr UNI-IV/
  34. Halduskohus leidis, et kütuse müügi tõkendamine ei tõenda veel tehingute reaalset toimumist, vaid tõendeid tuleb vaadelda kogumis. Kütusele tõkendite paigaldamine ja hoiule andmise toimingud on tehtud teistes iseseisvates menetlustes ning need ei ole tehtud vaidlustatud maksuotsuse täitmise tagamiseks. Arved on vormistatud kuupäevaliselt enne maksuhalduri 02.06.
  35. a ettekirjutusi, kuna pärast ettekirjutusi ei oleks saanud arveid vormistada. Maksuhaldur peab ettekirjutust arvete vormistamise ajendiks, kuna Reinoil OÜ teostas aadressil Tallinna mnt. 81 Loksa linnas vedelkütuse müüki ilma kehtiva registreeringuta (ettekirjutus nr 12.1-9/1890) ja Black Land OÜl ei olnud kehtivat registreeringut majandustegevuse registris (ettekirjutus nr 12.1-9/1879). Seega ei olnud kütuse müük võimalik pärast 02.06.2011, kuna vastavad müügiload puudusid. Halduskohus järeldas, et arved vormistati varasemate kuupäevadega tagantjärele. M. Kalev, kes on olnud kaebaja esindaja, on varasemalt tegelenud fiktiivsete dokumentide väljastamisele kaasaaitamisega. 10.11.
  36. a maksuotsusega nr 12.2-3/7034-3 ja 12.09.
  37. a maksuotsusega nr 12.2-3/3274-3 on tuvastatud, et kaebaja on deklareerinud sisendkäibemaksu alusetult fiktiivsete tehingute alusel. Samades lahendites on seatud kahtluse alla ka äriühingute vahel vormistatud nõuete loovutamise ja tasaarveldamise kokkulepped. Nõuete loovutamine ja tasaarveldamine on küll põhimõtteliselt lubatud, kuid seda peab tegema usaldusväärsete tõendite abil ja reaalselt. Esitatud nõude loovutamise lepingud ja tasaarvelduskokkulepe (tl I-20-23p) ei ole usaldusväärsed seetõttu, et 01.06.
  38. a tasaarvelduskokkuleppe kohaselt vastavalt 31.05.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingule Nunne Kinnisvara OÜ ja kaebaja vahel tasaarveldatakse Reiniol OÜ arved nr 11060 ja 11059 ja võlausaldajaks jääb Nunne Kinnisvara OÜ ning vastavalt 31.05.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingule Romanberg OÜ ja kaebaja vahel tasaarveldatakse Black Land OÜ arved nr 253, 254 ja
  39. Tasaarvelduskokkulepetele on allkirja andnud OÜ-de Black Land, Romanberg ja Nunne Kinnisvara esindajana M. Kalev ning kaebaja esindajana on kokkulepped allkirjastanud S. Kalev, kes oli M. Kalevi abikaasa. Samas oli M. Kalev põhiline ettevõtte juht OK Oil OÜ-s. Sellest järeldas halduskohus, et tasaarveldamise aluseid tegelikult olemas ei olnud ja kokkulepped olid fiktiivsed. Isikud on perekondlikult seotud ja neil on ühised huvid. Samuti on maksuhaldur välja toonud asjaolu, et OÜd Black Land ja Reinoil ei ole esitanud
  40. ega
  41. aasta majandusaasta aruandeid. Halduskohtu hinnangul on vormistatud mitteusaldusväärsed tasaarveldamise kokkulepped ning tegelikult ei ole reaalselt kauba eest tasutud, tehingud ei toimunud vormistatud arvetel märgitud kuupäevadel ning on fiktiivsed. OÜ-d Black Land ja Reinoil ei ole arvetel näidatud vedelkütust kaebajale müünud, samuti ei ole kauba eest reaalselt tasutud. Kuna pole toimunud kütuse võõrandamist, ei ole kaebaja saanud ka kaupa soetada, mistõttu ei tekkinud käivet ja kaebajal pole õigust vaidlusalustel arvetel näidatud käibemaksu arvata oma mahaarvatava sisendkäibemaksu hulka. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  42. Kaebaja esitas 28.01.2015 apellatsioonkaebuse (tl II-96-100p), milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja on seisukohal, et halduskohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Halduskohus kordab otsuse põhjendavas osas maksuotsuses ja kohtumenetluses toodud seisukohti. Kaebaja väiteid on käsitletud üksnes selektiivselt ja pealiskaudselt. Halduskohus ei ole kõrvaldanud puudusi, millele viitas ringkonnakohus. Halduskohtu järgi lasub tõendamiskoormus maksukohustuslasel ning maksukohustuslane ei ole kõiki vajalikke dokumente maksuhaldurile esitanud. Kaebajale on selgusetu, millised asjaolud on menetluses jäänud tõendamata ja millised vajalikud dokumendid on esitamata jäänud. 4 Seatud tollitõkenditega seoses jättis halduskohus tähelepanuta, et kaebaja esitas 19.06.2012 asjas toimunud kohtuistungil kohtule koondtabeli vaidlusaluste arvete alusel müüdud kütusega seotud andmetest – kütuse kogusest, asukohast ning selle tõkendamise või hoiule andmise ja tõkendite eemaldamise alustest. Kaebaja vastuväited põhinesid sellel, et osaliselt ei olnud kütus ei hoiustatud ega tõkestatud ning osaliselt oli kütus küll hoiustatud, kuid see ei takistanud tehingute tegemist sellega ka hoiustamise ajal. Black Land OÜ 24.05.
  43. a arve nr 253 alusel müüdud kütusest 666 l suvist diislikütust, 1972 l bensiini 95 ja 900 l eriotstarbelist diislikütust oli ladustatud aadressil Võru 27, Põlva. Antud kütuse eest tasuti 31.05.
  44. a tasaarveldamisaktiga tasaarveldamise korras. Maksuhaldur keelas 02.06.
  45. a ettekirjutusega nr 12.1-9/1879 kütuse käitlemise aadressil Võru 29, Põlva. Ettekirjutuse alusel on koostatud tollitõkendi akt, mille kohaselt on ettekirjutuse nr 12.1-9/1868 alusel tõkendatud kütus aadressil Kase 4, Põlva. Maksuhaldur lähtus viidatud kahest ettekirjutusest ka maksuotsuses. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väitega, et tõkendatuks ei saa lugeda kütust kaebaja tegevuskoha aadressil Võru tn 27, Põlva, kuna ettekirjutus selle käitlemise keelamiseks on koostatud aadressil Võru 29, Põlva asuva kütuse käitlemise keelamiseks ning tollitõkendi akt selles osas on koostatud Kase 4, Põlva paiknenud kütuse osas. Vaidlusalustel tehingutel ning nende alusel võõrandatud kütuse hoiustamisel puudub nimetatud aktidega seos. Black Land OÜ 24.05.
  46. a arve nr 253 alusel müüdud kütusest 52 000 l suvist diislikütust oli ladustatud aadressil Narva mnt 27a, Rakvere. 19.05.2011 andis MTA kütuse AS-le Baltic Tank asitõendina hoiule aadressile Uus-Sadama tee 2, Kunda. Hoiule andmine ei takista kütuse võõrandamist. Kütuse hoiustamisega väärteomenetluse käigus ei kaasne kütuse käitlemise keeldu ning et kütuse hulgimüügi puhul on tegemist kaubaga, mille puhul on omanikul kaubale reeglina üksnes kaudne valdus, mis antakse müügitehingu käigus ostjale üle. Kaebaja on arve nr 253 eest 31.05.2011 maksnud tasaarveldamise korras ning nimetatud toiminguga on täidetud eeldus kütuse suhtes nii omandi kui ka kaudse valduse üleminekuks kaebajale. Halduskohus ei ole põhjendanud nimetatud väidetega mittenõustumist. Reinoil OÜ 30.05.
  47. a arve nr 11059 alusel müüdud 1990 l bensiini 95, 338 l bensiini 98, 900 l erimärgistatud diislikütust ning 3356 l diislikütust ning Reinoil OÜ 31.05.
  48. a arve nr 11060 alusel müüdud 110 l erimärgistatud diislikütust olid ladustatud aadressil Tallinna mnt 81, Loksa. Nimetatud kahe arve eest tasuti 01.06.
  49. a tasaarvelduskokkuleppe alusel tasaarveldamise korras. 02.06.2011 koostas maksuhaldur nimetatud kütuse osas ettekirjutuse nr 12.1-9/1890 kütuse käitlemise keelamiseks ning selle põhjal 26.01.2012 tollitõkendite seadmise akti UNI-/
  50. Nimetatud aktiga, milles akti adressaadiks on märgitud „teadmata“, luges halduskohus kummutatutuks kaebaja väite, et maksuhaldur tuvastab kütusetõkendi mahavõtmisel kütuse omaniku. Tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse juhataja P. Kõve nõudis 06.12.2011 kaebajalt tollitõkendite eemaldamise eeldusena oma omandiõiguse tõendamist (lisatud 11.06.
  51. a seisukohtadele). Samadele kaebaja seisukohtadele on lisatud sama ametniku 25.01.
  52. a vastuskiri nr 12.1-9/1890, milles viidatakse ka aktile UNI-I/002 ning millega vabastatakse kütus just kaebaja taotluse ja sellele lisatud dokumentide alusel. Maksuhaldur tagastas kütuse just kaebajale ning mitte Reinoil ega Black Land OÜle. OÜ-de Reinoil ja Black Land arveid ei vormistatud tagantjärele. Kahes teises maksuasjas tehtud otsused ja teistes maksuotsustes tuvastatud asjaolud ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust, kuivõrd nendes nimetatud asjaolud ei ole kuidagi seotud käesolevas asjas tähendust omavate asjaoludega. Maksuotsuses ei ole nõude loovutamise ja tasaarveldamise tehingute kehtivust kahtluse alla seatud ning maksuotsuse tegemise järgselt ei ole kütuse eest tasumise tehingute fiktiivsusele tuginemine lubatav. Kaebaja viitab maksuhalduri poolt M. Kalevi ütluste selektiivsele käsitlemisele. M. Kalevi 26.05.2011 antud seletuse kohaselt kuulus mahutis nr 52 olnud suvine diislikütus Black Land OÜ-le. Ütluste andmise kuupäeval ei olnud veel selle eest tasumist toimunud, kuivõrd tasumine 5 tasaarvelduse korras leidis aset alles 31.05.
  53. Niisamuti ei olnud 26.05.2011 mahutis nr 52 enam suvist diislikütust, kuivõrd see hoiustati maksuhalduri poolt väärteomenetluse raames juba 19.05.2011 Kundas, Uus-Sadama tee 2 Baltic Tank AS mahutis. Sellest tulenevalt on maksuhalduri küsimuse püstitus 01.07.
  54. a ülekuulamise protokollis sisult ebaselge ja vastuoluline. Kaebaja hinnangul ei oma tähtsust, et vaidlusalustel arvetel kajastatud kütus ei olnud OÜ-de Black Land ja Reinoil valduses. Kütuse puhul on tegemist erinevates mahutites hoiustatava kaubaga, mille otsene valdus kuulub selle hoidjale. Omanikule kuulub üksnes kaudne valdus. Kaudne valdus ei välista aga omaniku käsutusõigust – tal on endiselt võimalik teha käsutustehinguid ning kaudset valdust ka teistele isikutele üle anda. OÜ-del Black Land ja Reinoil puudusid mistahes piirangud kütuse omandi ja kaudse valduse üleandmiseks.
  55. MTA taotleb hiljem täiendatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl II-108-110p, II-126-127) apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Halduskohus on tõendeid uurinud ja hinnanud ning on sarnaselt maksuhalduriga jõudnud järeldusele, et OÜ Black Land arvel nr 253 ja Reinoil OÜ arvetel nr 11059 ja 11060 näidatud kütust ei ole OK Oiltrans OÜ soetanud. Maksumenetluses kogutud tõendite põhjal ei oleks saanud teha teistsugust maksuotsust. MTA on uurimiskohustuse täitnud ning seetõttu on tõendamiskoormus läinud üle maksukohustuslasele. Nii kauba kättesaadavus kui kauba eest tasumine kontrollitavatel maksustamisperioodidel on usaldusväärsete tõenditega tõendamata. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses nimetanud, millised tema poolt esitatud tõendid on halduskohus jätnud hindamata. Vastustaja hinnangul on halduskohus kõikide menetlusosaliste poolt esitatud tõendite kohta seisukoha vaidlustatud kohtuotsuses avaldanud. Kui kaebaja leidis, et mingid konkreetsed dokumendid võivad asja lahendamisel tähendust omada, oleks ta pidanud esitama kohtule taotluse nende dokumentide väljanõudmiseks ja tõendina kohtuasja juurde võtmiseks. Kõik kaebaja poolt esitatud dokumendid on halduskohus asja materjalide juurde võtnud. Kaebajat on kohtumenetluses algusest peale esindanud advokaat, kelle puhul võib eeldada piisavaid teadmisi menetluslikes küsimustes. Kuna maksuhaldur on tuvastanud tehingute fiktiivsuse, puudus vajadus maksuotsuses kütuse tarbimise kohta analüüsi teha. M. Kalev on isik, kes olenemata dokumentide vormistamisest käsutas tegelikult vaidlusalust kütust ning vastavalt tekkivale vajadusele kasutas erinevaid iseendaga seotud äriühinguid dokumentide vormistamisel. Kauba eest tasumise asemel on vormistatud tasaarvelduse kokkulepped; lepete osapooled on äriühingud, mille juhatuse liige või volitatud isik on M. Kalev (MO lk 4). Valeandmetega arvete ja tasaarveldamise kokkulepete vormistamisest nähtub, et nende eesmärgiks oli jätta teistele isikutele mulje tehingute toimumisest. Seotud isikute poolt nõuete loovutamine ja tasaarveldamine eeldab, et tehingu pooltel on tehingute reaalselt toimumist võimalik tõendada usaldusväärsete tõenditega, kuid neid kaebaja esitanud ei ole. MTA tugineb halduskohtumenetluse seadustiku kommentaarile, mille kohaselt võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et sellest põhjendusest lähtuti haldusakti andmisel. Kauba eest pole tasutud (MO lk 6, esimene lõik). See järeldus põhineb maksuotsuses kirjeldatud faktilistel asjaoludel (MO lk 3). Tehingud ei toimunud vormistatud arvetel märgitud kuupäevadel. Maksuhaldur seadis kahtluse alla käibe tekkimise kontrollitaval ajavahemikul ja leidis, et kaebaja raamatupidamises kajastatud arved on valeandmetega ja kütuse eest ei ole tasutud vormistatud viisil. Kütusele tõkendite paigaldamise ja hoiule andmise toimingud on tehtud teistest iseseisvates menetlustes ning need ei ole tehtud vaidlustatud maksuotsuse täitmise tagamiseks. Seega, milliseid menetlustoiminguid tehti teistes menetlustes, ei ole käesolevas vaidluses maksustamise 6 aluseks. Määrav on, et M. Kalevi enda ütluste kohaselt (06.09.2011 protokollitud seletused) on vaidlusalustel arvetel märgitud kütusele peale pandud tõkendid, ning ei ole eluliselt usutav, et kütuseäris tegutsev mõistlik isik ostaks tõkendiga kütust, mille edaspidiselt käsutamise kohta garantiid puuduvad. Asjakohatu on vaielda teistes menetlustes tehtud menetlustoimingute üle. Need ei ole OK Oiltrans OÜ-le käibemaksu määramise aluseks (MO lk 5). Ka ei saanud maksuhaldur neid vaidlustatud maksuotsuses käsitleda, kuna tõkendist vabastamise toimingud olid tehtud pärast maksuotsuse väljastamist. Vastustaja ei ole aktsepteerinud kaebajat OÜ-de Renoil ja Black Land tõendatud kütuse omanikuna. Kaebaja väite kummutavad tõkendite mahavõtmise aktid. Reinoil OÜ kütuse tõkendi eemaldamise 26.01.
  56. a aktist nr UNI-I/002 nähtub, et isik on „teadmata“ ja Black Land OÜ (arvel 253 märgitud osaline kütus: 666 liitrit, diiselkütust, 1972 liitrit bensiini ja 2760 liitrit erimärgistatud diiselkütust) kütuse tõkendi eemaldamise 26.07.
  57. a aktile nr 11/EE4400/L5/PLM/022 on märgitud „Black Land OÜ“. Black Land OÜ kütuse asitõendina tagastamise 09.12.
  58. a määrusest nr 6-3/1328-5 nähtub, et asitõend tagastati, kuid määruses on märgitud (määruse lk 1, kolmas lõik), et Black Land OÜ juhatuse liige M. Kalev menetlusaluse isikuna andis ütlused 26.05.2011 ja 01.07.2011, kus kinnitas, et diislikütuse, koguses 52 000 liitrit omanikuks kütuse kinnipidamise hetkel oli Black Land OÜ. Kui M. Kalev oleks kütuse ära müünud 24.05.2011, siis oleks ta seda mõned päevad hiljem mäletanud. MTA ei ole kütust oma valdusesse võtnud ja ei ole seda ka tagastanud kaebajale. Maksuhaldur võttis vaid tõkendi maha ja andis kütuse käitlemiseks võimaluse. Vedelkütuse käitlejaks võib olla vedaja, hoiuteenuse osutaja või muu õigustatud isik. OÜ-d Black Land ja Renoil ei saanud alates 01.06.2011 vedelkütust võõrandada, sest esiteks puudus neil selleks luba ja teiseks oli kütus tõkendatud. Nii haldusmenetluses ja ka kohtumenetluses tuleb tõendeid hinnata kogumis. M. Kalevi protokollitud ütlused on vastuolus apellatsioonkaebuses avaldatuga ning kinnitavad selgesõnaliselt Black Land OÜ omandit kütusele. Arvete vormistamise ajendiks olid MTA 02.06.
  59. a ettekirjutused ning asjaolu, et Renoil OÜ teostas aadressil Tallinna mnt 81, Loksa linn vedelkütuse müüki ilma kehtiva registreeringuta (ettekirjutus nr 12.1-9/1890) ja Black Land OÜ-l ei olnud kehtivat registreeringut majandustegevuse registris (ettekirjutus nr 12.1-9/1879). Kuna vedelkütuse müük pärast 02.06.2011 ei olnud võimalik (kehtivad load puudusid), kuid oli vaja hoida kütuse üle kontrolli, siis ainus võimalus kütuse kontrolli alla saamiseks oli vaja arved vormistada ajavahemikku enne 01.06.
  60. Selline asjade käik on ka eluliselt usutav. Asjaolu, et kaebaja on ka varasemalt tasaarveldanud olematuid nõudeid, on leidnud kinnitust ka teistes maksumenetlustes, mis päädisid haldusaktidega. Kaebaja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid tasaarvestamise tegeliku toimumise kohta ja nimetatud maksuotsused kinnitavad veendumust, et tehingud ei ole toimunud vaidlustatud arvetel vormistatud viisil. Uurimispõhimõte ei ole absoluutne ega tähenda, et kohus oleks kohustatud tegelema menetlusosaliste puutumatute argumentidega ning uurima igat võimalikku probleemi, mis teoreetiliselt võiks asja lahendamist mõjutada, leiab vastustaja tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku kommentaaridele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  61. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu otsuse osas, milles see jättis jõusse MTA 13.10.
  62. a maksuotsuse nr 12.23/2839-17 Black Land OÜ 24.05.
  63. a arvega nr 253 müüdud 666 l suvise diislikütuse ja 1972 l bensiini 95 osas ning Reinoil OÜ 30.05.
  64. a arvega nr 11059 müüdud 1990 l bensiini 95, 338 l bensiini 98 ja 3356 l diislikütuse osas. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab kaebuse 7 osaliselt ning tühistab MTA 13.10.
  65. a maksuotsuse nr 12.23/2839-17 Black Land OÜ 24.05.
  66. a arvega nr 253 müüdud 666 l suvise diislikütuse ja 1972 l bensiini 95 osas ning Reinoil OÜ 30.05.
  67. a arvega nr 11059 müüdud 1990 l bensiini 95, 338 l bensiini 98 ja 3356 l diislikütuse osas. Ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  68. Sisendkäibemaksu vähendamise ja tagastusnõude rahuldamata jätmise õiguslike alustena on MTA 13.10.
  69. a maksuotsuses nr 12.23/2839-17 märkinud MKS § 92 lg 1 p 3, § 95 lg 1, § 107 lg 3, KMS § 3 lg 4, § 11 lg 1 p 1 ja lg 2, § 24, § 27 lg 1, § 29 lg 1 ja 3 p
  70. Kaebaja taotles MTA-lt sisendkäibemaksu mahaarvamist. KMS § 29 lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.
  71. Kaebaja nõuab halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse täies ulatuses rahuldamist. Kaebajale on selgusetu, millised asjaolud on menetluses jäänud tõendamata ja millised vajalikud dokumendid on esitamata. Kaebaja versioon on kokkuvõtlikult järgmine. Black Land OÜ 24.05.
  72. a arve nr 253 (tl I-17, I-88) alusel müüdud kütusest 666 l suvist diislikütust, 1972 l bensiini 95 ja 900 l eriotstarbelist diislikütust oli ladustatud aadressil Võru 27, Põlva. Maksuhaldur keelas 02.06.
  73. a ettekirjutusega nr 12.1-9/1879 (tl I-15) kütuse käitlemise aadressil Võru 29, Põlva. Ettekirjutuse alusel on koostatud tollitõkendi akt, mille kohaselt on ettekirjutuse nr 12.1-9/1868 alusel tõkendatud kütus aadressil Kase 4, Põlva. Black Land OÜ 24.05.
  74. a arve nr 253 alusel müüdud kütusest 52 000 liitrit suvist diislikütust oli ladustatud aadressil Narva mnt 27a, Rakvere. 19.05.2011 andis MTA kütuse ASle Baltic Tank asitõendina hoiule aadressile Uus-Sadama tee 2, Kunda. Hoiule andmine ei takista kütuse võõrandamist. Kaebaja on arve nr 253 eest 31.05.2011 tasunud tasaarveldamise korras. Reinoil OÜ 30.05.
  75. a arve nr 11059 (tl I-18, I-87) alusel müüdud 1990 l bensiini 95, 338 l bensiini 98, 900 l erimärgistatud diislikütust ning 3356 l diislikütust ning Reinoil OÜ 31.05.
  76. a arve nr 11060 (tl I-19, I-86) alusel müüdud 110 l erimärgistatud diislikütust olid ladustatud aadressil Tallinna mnt 81, Loksa. Nimetatud kahe arve eest tasuti 01.06.
  77. a tasaarvelduskokkuleppe alusel tasaarveldamise korras. 02.06.2011 koostas maksuhaldur nimetatud kütuse osas ettekirjutuse nr 12.1-9/1890 (tl-16) kütuse käitlemise keelamiseks ning selle põhjal 26.01.2012 tollitõkendite seadmise akti UNI/
  79. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maksuotsus ei ole tervikuna piisavalt üksikasjalikult põhjendatud, kuid ei nõustu, et maksuotsus on tervikuna põhjendamata. Maksuhalduri esitatud piisavad tõendid puudutavad järgmisi arveid ja kütusekoguseid. Black Land OÜ 24.05.
  80. a arvega nr 253 väidetavalt müüdud 52 000 l diislikütuse osas andis M. Kalev maksuhaldurile 26.05.2011 (tl I-64-65p) ja 01.07.2011 (tl I-65-67p) ütlused, mille kohaselt pidas ta Black Land OÜ-d peale 24.05.2011 nimetatud kütusekoguse omanikuks. Ringkonnakohus märgib, et MTA ei ole maksuotsuses 26.05.2011 antud ütlustele tuginenud, kuid peab ka tuginemist 01.07.2011 ütlustele antud juhul piisavaks. Black Land OÜ 24.05.
  81. a arvega nr 253 väidetavalt müüdud 900 l eriotstarbelise diislikütuse, Reinoil OÜ 30.05.
  82. a arvega nr 11059 väidetavalt müüdud 900 l erimärgistatud diislikütuse ja arvega nr 11060 müüdud 110 l erimärgistatud diislikütuse osas on maksuhaldur tuvastanud, et kaebajal puudusid erimärgistatud diislit kasutavad sõidukid. Eelnimetatud osas nõustub ringkonnakohus maksuhalduri ja halduskohtuga. Kuna selles osas on piisavalt alust tehingute kaebaja poolt väidetud viisil toimumises kahelda, on maksuotsus piisavalt põhjendatud, tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 alusel kaebajale üle läinud ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid veenduda kaebaja esitatud versiooni paikapidavuses ja maksuhalduri versiooni mittepaikapidavuses. 8
  83. Samas ei tõenda maksuhalduri esitatud tõendid ja väited järgmiste arvele märgitud kütuseliikide ja -kogustega tehingute mittetoimumist: Black Land OÜ 24.05.
  84. a arvega nr 253 väidetavalt müüdud 666 l suvist diislikütust ja 1972 l bensiini 95; Reinoil OÜ 30.05.
  85. a arvega nr 11059 väidetavalt müüdud 1990 l bensiini 95, 338 l bensiini 98 ja 3356 l diislikütust. Nende kütuseliikide ja -koguste osas – kokku ca 4000 l diislikütust ja 4300 l bensiini – on maksuhaldur maksuotsuses esitanud järgmised väited: kõigi väidetavate tehinguosaliste juhatuse liige või volitatud isik oli M. Kalev; väidetavalt kaebajale müüdud kütust ei ole kaebajale lähetatud ega kättesaadavaks tehtud; kauba eest tasumise asemel on vormistatud tasaarvelduse kokkulepped; OÜ-del Black Land ja Reinoil olid maksuvõlad ja nendele äriühingutele oli kasulik vähendada varasid; M. Kalev on varem tegelenud fiktiivsete dokumentide väljastamisega; kaebaja käive ei ole hüppeliselt suurenenud, mis tingiks vajadust märkimisväärselt suurendada oma tarbeks soetatava vedelkütuse kogust. Ringkonnakohus leiab, et esitatud etteheited ei ole kogumis ega eraldivõetult piisavad, et põhjendada kaebaja tehingute fiktiivsust eelnimetatud kütuseliikide ja -koguste osas. Kaebajal olid olemas sõidukid ning ta on väitnud, et soetas kütuse omatarbeks. Arvestades kaebajale kuulunud sõidukite liike ja hulka – AMG Hummer (bensiin), 4 Scania veokit ja Land Rover Freelander (kõik diislid) – ei ole sugugi eluvõõras, et kaebaja soetas nimetatud kütusekogused ka tegelikult omatarbeks. Maksuhalduri väited tuginevad vaid kaudsetel tõenditel, mida saab arvesse võtta koos teiste tõenditega, kuid need ei põhjenda nimetatud kütuseostu mittetoimumist. Seega ei ole selles osas tõendamiskoormus maksuotsusega ümber pöördunud.
  86. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et väidetavalt kaebajale müüdud kütust ei ole kaebajale lähetatud ega kättesaadavaks tehtud. Ringkonnakohus ei nõustu selle MTA etteheitega, vaid nõustub kaebajaga, et kütuse puhul on tegemist erinevates mahutites hoiustatava kaubaga, mille otsene valdus kuulub selle hoidjale ning omanikule kuulub üksnes kaudne valdus. Kaudne valdus ei välista aga omaniku käsutusõigust – tal on võimalik teha käsutustehinguid ning kaudset valdust ka teistele isikutele üle anda.
  87. MTA on maksuotsuses tuginenud 02.06.2011 tehtud ettekirjutusele nr 12.1-9/1868 ja 12.19/1879 (tl I-15-15p). Ringkonnakohus juhib MTA tähelepanu sellele, et nimetatud ettekirjutused on tehtud peale väidetavate tehingute toimumist. Kuna kaebaja tugineb sellele, et müügitehingutega anti üle kaudne valdus, siis ei tõenda kütuse müüjate valduses olemine peale väidetavate tehingute toimumisaega tehingute mittetoimumist. Samuti ei saa nimetatud ettekirjutuste aega arvestades nõustuda MTA väitega, et vaidlusalustel arvetel märgitud kütustele olid peale pandud tõkendid, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kütuseäris tegutsev mõistlik isik ostaks tõkendiga kütust, mille edaspidiselt käsutamise kohta garantiid puuduvad. Väidetaval müügitehingu sõlmimise ajal toimiku materjalidest nähtuvalt Black Land OÜ 24.05.
  88. a arvega nr 253 väidetavalt müüdud 666 l suvisel diislikütusel ja 1972 l bensiinil 95 ning Reinoil OÜ 30.05.
  89. a arvega nr 11059 väidetavalt müüdud 1990 l bensiinil 95, 338 l bensiinil 98 ja 3356 l diislikütusel tõkendid puudusid.
  90. Maksuhaldur heidab kaebajale ette, et kauba eest on tasumise asemel on vormistatud tasaarvelduskokkulepped. Ringkonnakohus leiab, et ostuhinna tasumises tasaarvestusega ei ole iseenesest midagi taunimisväärset ega keelatut. Tasaarvestus on äritegevuses koguni võrdlemisi levinud viis nõuete rahuldamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 2 näeb selle legitiimse võlasuhte lõpetamisviisina ette. Tasaarvestus on täpsemalt sätestatud VÕS §-des 197 jj. Ka halduskohus on otsuses põhimõtteliselt möönnud tasarvestuse võimalikkust, kuid leidnud, et 9 nõude loovutamise lepingud ja tasaarvelduskokkulepe (tl I-20-23p) ei ole usaldusväärsed seetõttu, et 01.06.
  91. a tasaarvelduskokkuleppe kohaselt vastavalt 31.05.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingule Nunne Kinnisvara OÜ ja kaebaja vahel tasaarveldati Reiniol OÜ arved nr 11060 ja 11059 ja võlausaldajaks jäi Nunne Kinnisvara OÜ ning vastavalt 31.05.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingule Romanberg OÜ ja kaebaja vahel tasaarveldati Black Land OÜ arved nr 253, 254 ja
  92. Tasaarvelduskokkulepetele on allkirja andnud OÜ-de Black Land, Romanberg ja Nunne Kinnisvara esindajana M. Kalev ning kaebaja esindajana on kokkulepped allkirjastanud S. Kalev, kes oli M. Kalevi abikaasa. Samas oli M. Kalev põhiline ettevõtte juht OK Oil OÜ-s. Sellest järeldas halduskohus, et tasaarveldamise aluseid tegelikult olemas ei olnud ja kokkulepped olid fiktiivsed. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu mõttekäik ei ole jälgitav ja halduskohus on asunud haldusakti põhjendama MTA asemel. Samuti ei saa nõustuda halduskohtuga, et paljast asjaolust, et üks isik juhib mitut OÜ-d, saab järeldada, et nende äriühingute vahel toimuv tehing on fiktiivne. Maksuhaldur ei ole analüüsinud maksuotsuses, kas kaebaja poolt väidetavad tasaarvestused olid kehtivad, vaid on tuginenud ainult etteheitele, et üldse tasaarvestust kasutati. Sellise etteheitega ei saa kohus nõustuda.
  93. Tehingute toimumise ajahetke kohta on MTA alates 08.12.
  94. a esitatud täiendavast seisukohast (tl II-78-78p) tuginenud sellele, et on usutav, et vaidlusalused arved vormistati pärast seda, kui OÜ-de Reinoil ja Black Land kütuse müügiload olid kustutatud. Ringkonnakohus möönab, et see võis nii olla, kuid leiab, et ainuüksi usutavusele tuginemisest maksuhalduri poolt antud juhul ei piisa, sest ka kaebaja versioon, et ta soetas kütuse maikuus omatarbeks, on usutav. Maksuotsuses sisalduva väite asemel, et tasumist ei toimunud, oleks maksuhaldur pidanud ära näitama, millele tema seisukoht tugineb. Praegusel kujul on tegemist vaid paljasõnalise väitega.
  95. Vastuses apellatsioonkaebusele väidab MTA, et tehingud ei toimunud vormistatud arvetel märgitud kuupäevadel. Ringkonnakohus leiab, et see väide rajaneb samuti üksnes kaudsetele tõenditele, on maksuotsuses analüüsimata ja esitamata.
  96. Kõiki tõendeid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et maksuhaldur ei ole kummutanud kaebaja versiooni, et ta soetas nimetatud kütuseliigid ja kogused
  97. a maikuus omatarbeks. Ringkonnakohus märgib, et võtab tõendite hindamisel seejuures arvesse ka kohtumenetluse pikkust käesolevas asjas. Kaebaja esitas kaebuse Tallinna Halduskohtusse 11.11.
  98. Kohtumenetlus on seega kuni käesoleva otsuse tegemiseni kestnud rohkem kui 4 aastat ja 4 kuud. Poolte ülejäänud väidete osas märgib ringkonnakohus, et ei pea vajalikuks neile vastata, kuna need ei mõjuta otsust käesolevas asjas.
  99. Kokkuvõttes tähendab eelnev, et MTA on vähendanud kaebaja
  100. a mai ja juuni deklareeritud sisendkäibemaksu põhjendamatult järgmises ulatuses: Arve Kauba nimetus Black Land OÜ Diislikütus 24.05.
  101. a suvine arve nr 253 Bensiin 95 Reinoil OÜ Autobensiin 95 30.05.
  102. a Autobensiin 98 Kogus (l) Ühiku hind Mai 2011 666 1,000 1972 1,000 Juuni 2011 1990 1,00 338 1,02 10 Summa Põhjendamatult vähendatud käibemaks 666,00 1972,00 2638,00 1990,00 344,76 527,60 arve nr 11059 Diislikütus 3356 1,00 3356,00 5690,76 1138,15 MTA vähendas kaebaja poolt deklareeritud käibemaksu
  103. a mai eest 11061,16 euro võrra, mida tuleb eelnevast nähtuvalt vähendada põhjendamatult vähendatud 527,60 euro võrra. Õiguspäraselt vähendas MTA niisiis kaebaja poolt deklareeritud käibemaksu
  104. a mai eest niisiis 10533,56 euro võrra. MTA vähendas kaebaja poolt deklareeritud käibemaksu
  105. a juuni eest 1287,63 euro võrra, mida tuleb eelnevast nähtuvalt vähendada põhjendamatult vähendatud 1138,15 euro võrra. Õiguspäraselt vähendas MTA niisiis kaebaja poolt deklareeritud käibemaksu
  106. a juuni eest 149,48 euro võrra.
  107. Vastavalt

§ 108

lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 2 näeb ette, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

§ 109

lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kaebaja on tasunud käesolevas menetluses riigilõivu 617,44 eurot asja esmakordsel menetlemisel Tartu Halduskohtus (tl I-36, I-45-46, I-50), 370,46 eurot asja esmakordsel läbivaatamisel Tartu Ringkonnakohtus (tl I-186-186p) ning 370,46 eurot asja teistkordsel läbivaatamisel Tartu Ringkonnakohtus (tl II-101), kokku seega 1358,36 eurot.

  1. Lisaks on kaebaja esitanud 15.02.2016 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja (tl II-134- 139p), mis hõlmab asja esmakordset läbivaatamist Tartu Ringkonnakohtus, teistkordset läbivaatamist Tartu Halduskohtus ja Tartu Ringkonnakohtus. Põhjenduseks varasemate menetluste kulude esitamisel märgib kaebaja, et kohtud eelviidatud menetlusstaadiumites menetluskulude esitamiseks tähtaegu andnud ei ole. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et Tartu Ringkonnakohus andis asja esmakordsel läbivaatamisel Tartu Ringkonnakohtus 27.01.
  2. a määruse resolutsiooni p-ga 2 (tl I-196-196p) menetlusosalistele tähtaja esitada menetluskulude nimekiri, kuludokumendid ja soovi korral muud täiendavad menetlusdokumendid hiljemalt 20.02.
  3. Seega on asja esmakordse Tartu Ringkonnakohtus läbivaatamise osas menetluskulud hilinenult esitatud. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga aga selles osas, et halduskohus ei ole tõepoolest andnud tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Sellegipoolest ei saa 15.02.2016 ringkonnakohtule esitatud menetluskulusid arvesse võtta. MTA viitab 22.02.
  4. a seisukohas menetluskulude kohta (tl II142-142p), et kaebaja ei ole esitanud kohtule nõuetekohaseid maksmiskinnitusi, vaid ainult kaebaja esindaja allkirja arvetel koos märkega „makstud“ või „tasutud sularahas“. MTA tugineb Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohale, mille kohaselt ei piisa kaebaja esindaja kirjalikust kinnitusest, et arve on tasutud (RKHKo 08.05.2011, 3-3-1-13-11, p 13). Ringkonnakohus nõustub, et tegemist on Riigikohtu valitseva praktikaga, ega pea seetõttu kaebaja esitatud maksmiskinnitusi nõuetekohasteks. Eelnevast tulenevalt jäävad 15.02.2016 ringkonnakohtule esitatud menetluskulud tähelepanuta.
  5. Eelnev ei puuduta asja esmakordsel läbivaatamisel Tartu Halduskohtus esitatud menetluskulusid. Kaebaja esitas asja esmakordsel läbivaatamisel Tartu Halduskohtus 19.06.2012 ja 21.06.2012 kaks taotlust (tl I-122-133, I-144-147) menetluskulude väljamõistmiseks, millega soovis 1771 ja 294 euro, kokku seega 2065 euro hüvitamist. Vastustaja neile kuludele vastu ei vaielnud. Ringkonnakohus leiab, et kulude suurus on asja keerukust arvestades vajalik ja põhjendatud.
  6. Eelnevast tulenevalt on kaebajal hüvitatavaid kulusid 1358,36 eurot ja 2065 eurot, kokku seega 3423,36 eurot. Kaebaja deklareeris vaidlusaluste arvete alusel sisendkäibemaksu 11061,16 eurot ja 1287,63 eurot, kokku seega 12348,79 eurot. Sellest loeb ringkonnakohus põhjendatuks vastavalt 527,60 eurot ja 1138,15 eurot, kokku seega 1665,75 eurot, ning põhjendamatuks 11 10683,04 eurot. 1665,75 on 13,5% 12348,79-st. 13,5% 3423,36 eurost on 462,15 eurot. Nimetatud summa tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
  7. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, siis ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 12 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.