ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse M M vastu nõude tunnustamiseks OÜ Crisman (pankrortis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt on Viru Maakohtu 23.09.2014 kohtumäärusega välja kuulutatud OÜ Chrisman (RK 11129859) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Anne Tammer. Hageja esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnistamist teise rahuldamisjärgu nõudena 51 021,32 eurot. 10.04.2015.a toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, enne mida esitas hageja esindaja haldurile Vene Föderatsiooni Peterburi ja Leningradskaja oblast arbitraažikohtu 05.03.2015.a hageja nõuet võlgniku vastu kinnitava kohtuotsuse resolutiivse osa. Toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõudele vastuväite võlausaldaja M M. 01.04.2012.a hageja, mis on VF õigussubjekt (edaspidi Võlausaldaja) ja võlgniku vahel oli sõlmitud võõrandamisleping nimetusega «Договор поставки нр. 15/2, mis lähtudes võlaõiguseseadusest peab olema sisuliselt kvalifitseeritud müügilepinguna (Vene Föderatsiooni õiguse kooskõlas oli leping nimetatud hankelepinguna). Mainitud võõrandamislepingu (edaspidi Leping) alusel võttis võlgnik endale kohustuse müüa hagejale 4 lindimasinat Rieter RSB-51 (Draw Frame RIETER RSB-51 – Year 1990 – Nr.1 Automatic Delivery 20”x 48” – Drag Creel 8 cans – Sliver monitor – Autoleveller – Individual suction – V.380.50). Iga lindimasina hind oli 17 500 eurot. Lepingu hind moodustas kokku 70 000 eurot. Lepingu punktide 5.3 ja 5.5 alusel maksis hageja võlgnikule ettemaksu summas 1 776 484,12 vene rubla, mis maksete teostamise päeval oli võrdne 44 300 euroga. Põhilepingu sõlmimisega leppisid pooled kokku, et lepingu esemeks olevad masinad peavad olema tarnitud hagejale 30 päeva jooksul arvates Lepingu punktis allakirjutamise päevast, so 01.05.2012.a. Võlgnik jättis lepingus määratud lindimasinad lepinguga ettenähtud tähtajaks tarnimata, mistõttu esitas hageja 2013.a jaanuaris võlgnikule lepingu ülesütlemisavalduse. Vaatamata sellele jättis võlgnik tarnimata hagejale lepingu esemed ning ei tagastanud hagejale tasutud ettemaksu summas 44 300 eurot. Seega moodustab võlgniku põhivõlgnevus hageja ees pankroti väljakuulutamise päeva seisuga kokku 44 300 eurot. Pooled leppisid kokku, et lepingu suhtes kohaldatakse Vene Föderatsiooni õigust. Lähtudes sellest, kohaldab hageja VF Keskpanga ülefinantseerimise intressimäära, mis on 8,25% aastas. Seisuga 06.08.2014.a moodustab võlgniku intressivõlg hageja ees 324 981,62 rubla ehk 6 721,32 eurot (Eesti Panga kurss seisuga 06.08.2014.a on 48,3508 rubla 1 euro eest). Lähtudes eeltoodust, moodustab võlgniku põhivõlgnevus hageja ees 44 300 (nelikümmend neli tuhat kolmsada eurot) eurot ning arvestatud intress summas 6 721,32 (kuus tuhat seitsesada kakskümmend üks euro ja 32 senti) eurot. Hageja nõuet tõendatakse Vene Föderatsiooni Peterburi ja Leningradskaja oblasti arbitraažikohtu 05.03.2015.a otsusega, mis jõustus 07.04.2015.a. 05.03.2015.a otsusega ütles kohus hageja ja võlgniku vahel 01.04.2012.a sõlmitud lepingu üles ning määras välja mõista võlgnikult hageja kasuks tasutud ettemaks summas 44 300 eurot ja rahaliste vahendite kasutamise eest arvutatud intress perioodi alates 01.05.2012.a kuni 06.11.2014.a summas 9 041,83 eurot ning jooksev intress perioodil alates 07.11.2014.a kuni 26.02.2015.a Seega on hageja nõue täiesti selge, mida tõendavad juba nõudeavalduse ja hagi juurde lisatud dokumendid. Hageja nõuet tõendatakse täiendavalt käesoleva hagi juurde lisatud Vene 2
lg 1 p 2 kohaselt tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; lg 2 sätestab, et välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis.
lg 1 kohaselt kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita; lg 3 sätestab, et kohus võib vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 50 alusel lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades. Osapoolte vahel vaidlust ei ole, et kohtuotsus, mille tunnustamist antud asja raames soovitakse oni jõustunud. Kohus tuvastas, et ei esine
Võlgnik, kelle suhtes on khotuotsus tehtud on teadlik menetlusest, on viibinud kohtuistungil ning sai oma võiguseid kaitsta. Ka ei ole kohtule teada, et poolte vahel oleks samas asjas teisi lahendeid, mis oleksid vastuolus tunnustatava lahendiga. Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt oli Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohus pädev tunnustatavat kohtulahendit tegema. Samuti ei esine Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art-s 56 sätestatud mittetunnustamise ja -täitmise aluseid.
lg 2 kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud. Kohtuotsus on jõustunud 05.03.2015.a. Seega leiab kohus, et ei ole tuvastatud
lg 1 p 1-6 toodud asjaolusid, mis võiksid takistada kohtulahendi tunnustamist, kuulub esitatud kohtuotsus tunnustamisele.
kohaselt kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. PankrS § 103 lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Kohus selgitab, et kuna hageja kasuks on jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud ettemaksuna teostatud 44300 eurot, intressid 9041,83 ajavahemiku 01.05.2012-06.11.2014 ning intressid summalt 44300 eurolt 8,25% ajavahemikul 07.11.2014-296.02.2015.a, tuleb PankrS § 103 lg 4 alusel osaühingu Lnjanaja manufaktuta nõuet tunnustada ilma selle kaitsmiseta hagimenetluse korras. PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Kostjal puudub seega õigus vastuväite esitamiseks ning hagejal polnud kohustust esitada nõude tunnustamise hagi. Menetluskulud Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.