Hageja menetluskuludeks on nimekirja kohaselt 800 eurot lepingulise esindaja tasu ja 300 eurot hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Kohtu hinnangul ei ületanud hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot keskmist tunnitasumäära. Kõik esindaja poolt esindamiseks tehtud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses. Makstud riigilõivu määr tulenes riigilõivuseadusest. Seega olid hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud 1100 euro suuruses. Apellatsioonkaebus
Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 4 Apellant on kaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on kohus piisava põhjalikkusega vastanud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse sisuliste põhjendustega ning
Ringkonnakohus võtab
lg 1 p 1 kohaselt apellatsioonkaebuste läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Hageja nõude aluseks on KaMS § 53 lg 1 p 3, s.t asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud. KaMS § 17 lg 1 kohaselt on kaubamärgiomanik kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Sama sätte lg 2 järgi loetakse kaubamärgi kasutamiseks ka 1) kaubamärgi kasutamist kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud; 2) üksnes väljaveoks mõeldud kaupade või nende pakendi tähistamist; 3) kaubamärgi kasutamist kaubamärgiomaniku loal. Seega leiab kostja ekslikult, et registreeritud kaubamärgi õiguskaitse kehtib ka siis, kui kaubamärki ei ole tegelikult kasutatud. Kostja registreeris kaubamärgi TULJAK 07.11.2006 ja viieaastane kaubamärgi kasutamise kohustuse periood täitus 08.11.2011. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõendeid hinnanud kooskõlas
lg-ga 1 ja tuvastanud, et kostja ei ole tõendanud kaubamärgi TULJAK kasutamist klassi 43 teenustel ega selles osas ka kaubamärgi kasutamise kavatsusi eelmärgitud ajavahemikul. Õige on hageja apellatsioonkaebuse vastuses märgitu, et iseenesest kaubamärgi kasutamise kavatsus ei ole asjaolu, mis välistaks kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise. Kaubamärgi kasutamise ettevalmistamist ei saa lugeda kaubamärgi tegelikuks kasutamiseks. Asjaolu, et kostja ei ole nõus maakohtu järeldustega, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega pidada otsust kallutatuks. Mõjuvat põhjust, miks kostja ei ole viie järjestikuse aasta jooksul KaMS § 17 tähenduses kaubamärki kasutanud, kohtu ette toodud ei ole. Kostja poolt esitatud tõenditel puudub seos nimetatud klassi teenuste, s.o toitlustus- ja majutusteenustega. Maakohus sai asjas otsustada
lg 2 kohaselt poole poolt esile toodud asjaoludel ja nõude põhjendamiseks esitatud tõendite pinnalt. Seepärast on põhjendamatud kaebuse esitaja etteheited maakohtule nn tõkendi kohaldamata jätmises vaidlusaluse kaubamärgi väidetava väärkasutuse kohta, kuna kostja kohtule nõudeid hageja vastu ei esitanud. Kostja ei esitanud ka apellatsioonkaebuses selliseid argumente, mille põhjal võiks ringkonnakohus jõuda vastupidisele järeldusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis menetluskulud õigesti
lg 1 alusel poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohtus tühistab maakohtu otsuse osaliselt menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas 1080 eurot ületavas osas ja hageja nõue tuleb 20 euro väljamõistmise osas jätta rahuldamata. Kohus mõistis kostjalt välja 11.12.2015 osutatud õigusabi eest 200 eurot, kuigi arvutuse (1,5 h x 120 eurot) kohaselt oleks tulnud välja mõista 180 eurot ja jätta hageja nõue 20 euro ulatuses rahuldamata. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu suurusega. Menetluskulude jaotuse osas märgib 5 ringkonnakohus, et kostja ei ole välja toonud, millised hageja esindaja kulud olid põhjendamatud või milliseid asjakohatuid tõendeid on hageja menetluses esitanud, mis põhjustasid kostjale lisakulusid. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt, s.o maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude osas, ning lähtudes
lg-st 4, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta kostja menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda. Lähtudes
lg 1 ja
lg 1, ning võttes arvesse apellatsioonkaebuse hinda, maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust ja asjaolu, et menetluskulud kuuluvad vähendamisele 20 euro võrra, jätab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetluse kulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja enda kanda. Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks käesolevas apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (
06.09.2016 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 3,5 tundi tasumääraga 120 eurot tund, kokku 420 eurot. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja esindaja poolt apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kulutatud aeg on vajalik ja põhjendatud. Ka esindaja tunnitasu määr on mõistlik. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades menetluskulude jaotust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulud summas 415 eurot 80 senti (99%). /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.