4-16-1810/16

4-16-1810 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1810 (2330,16,000935) Väärteoprotokolli number AB1449687 Kohtunik Astrid Asi Sekretär Jelena Muttonen Tõlk Irina Ogurova Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik Norik Grigorjan isikukood 38909270369, elukoht xxx, määratlemata kodakondsus. Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva Narva Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Norik Grigorjan Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin Kohtuistungi toimumise aeg 10.03.2016, 15.03.2016, 24.03.2016 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada Norik Grigorjan süüdi 09.03.2016 mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isikuna, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud s.o liiklusseaduse § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) päeva aresti. Arvata KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 1 4-16-1810 09.03.2016 kell 13.29 kuni 10.03.2016 kell 16.00 s.o 1 (üks) päev. Ärakandmisele kuulub veel 7 (seitse) päeva aresti. Aresti kandmise alguseks lugeda arestikambrisse ilmumise päev. VTMS § 205 lg 2 alusel on Norik Grigorjan kohustatud ilmuma aresti kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Tallinna politseijaoskonna arestikambrisse (Rahumäe tee 6, Tallinn) 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Mitteilmumise korral kohaldatakse sundtoomist. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so
2. aprillist
3. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva pärast alates apellatsiooniteate esitamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 1.Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuris koostati 09.03.2016 väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2330,16,
4. Protokolli kohaselt juhtis Norik Grigorjan 09.03.2016 kell 13.29 Narvas, Peterburi mnt 1 juures mootorsõidukit Jaguar XP, reg.nr xxx omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli kohtuotsusega karistusena ära võetud alates 27.01.2016 kuni 26.04.
5. Väärteoprotokolli kohaselt pani Norik Grigorjan sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi. 1.1 Juhindudes VTMS §-st 71 edastas kohtuväline menetleja kõnealuse väärteoasja Viru Maakohtule. Kohus määras kohtuistungi ajaks 10.03.
6. Kohtuistungil avaldas Grigorjan, et ta soovib asja arutamist kaitsja (advokaat Vladimir Sadekovi) osavõtul. Ühtlasi märkis Grigorjan, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et tema juhtimisõigus on ära võetud. Kohus lükkas kohtuistungi edasi, et anda menetlusalusele isikule võimalus kaitsjaga kaitsmiskokkuleppe saavutamiseks. Kohus määras uueks istungi ajaks 15.03.2016 kell 15.45 ning selgitas Grigorjanile, et lisaks kaitsjale on ka tema enda ilmumine kohtuistungile kohustuslik. Ja juhul kui kaitsjale määratud istungi aeg ei sobi, siis peab kaitsja ise kohtuga ühendust võtma. 15.03.2016 kohtuistungile Grigorjan ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjust. Vahetult enne istungi algust kontrollis kohus, kas Grigorjan on ilmunud kinnipidamisasutusse eelmise kohtuotsusega mõistetud aresti kandmisele, kuid kinnipidamiskohas ta ei viibinud. Seega puudus Grigorjanil mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks. Vastavat põhjendust ei ole kohtule esitatud ka pärast kohtuistungit. 2 4-16-1810 Vahetult enne kohtuistungi algust võttis kohtuistungi sekretär telefoni teel ühendust advokaat Vladimir Sadekoviga, kes kinnitas, et Grigorjaniga on bürool sõlmitud küll raamleping, kuid kõnealuses asjas ei ole Grigorjaniga kaitsmiskokkulepet sõlmitud. Sadekov palus lükata kohtuistung edasi, et selgitada välja, kas klient soovib teda kaitsjaks või mitte. Kohtuistungil otsustas kohus lükata istungi edasi 24.03.2016 kell 15.
7. Kohus saatis Grigorjanile kohtukutse tema enda nimetatud e-posti aadressile. Kuid Grigorjan kohtukutsele ei reageerinud ega teavitanud kutse kättesaamisest. Samuti ei vastanud ta telefonile. Samas 24.03.2016 kell 14.44 (so vahetult enne istungi algust) saabus kohtu kantseleisse e-kiri xxx nimelt, milles teavitati, et Grigorjan ei ole hetkel Eestis ning märgiti telefoninumber, millelt temaga ühendust saab. Samuti oli e-kirjas märgitud, et „Kirjutan kohtuasjas nr.4-16-1810 (Norik Grigorjan, isikukood 38909270369). Norik palus mind Teid teavitada, et tal on tekkinud advokaadiga mittenõustumine ja Norikule on vaja leida teine advokaat. Leidmiseks on vaja aega. Noriku palve järgi ma sain kirja, mis kinnitab tema süütust (innocence). Ta ei teadnud, et Kohtu otsus ( sõidukeeld 3 kuud ) jõustus alates 27.01.
8. Seda kinnitab kiri manuses. Adekvaatne inimene ei sõidaks autoga üle Riigipiiri kui temal ei ole õigust sõita ja samal ajal autos sõber kellel on olemas juhiload. Juhtus arusaamatus ja tänu sellele Norik oli Narva politseiosakonnas rohkem kui 24t.“ Arvestades e-kirja sisu, on ilmne, et Norik Grigorjan oli lisaks 15.03.2016 kohtuistungile teadlik ka 24.03.2016 istungist, kuid ta ei ole kohtule esitanud ühtki mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud kohtuistungile ilmuda. Seda hoolimata asjaolust, et kohus oli 10.03.2016 kohtuistungil talle selgitanud, et juhul, kui tal kaitsjat ei ole, peab ta ise ikkagi istungile tulema. Enne kohtuistungit proovis kohus helistada kõnealuses e-kirjas nimetatud numbrile, kui number ei olnud kasutusel. Samuti võttis kohtuistungi sekretär uuesti ühendust advokaat Vladimir Sadekoviga, kes kinnitas veelkord, et tal ei ole Grigorjaniga selles asjas kaitsmiskokkulepet. 1.2 Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt asus kohus 24.03.2016 kohtuistungil seisukohale, et Norik Grigorjan oli teadlik nii 15.03.2016 kui ka 24.03.2016 kohtuistungitest, kuid istungile ta kohale ei ilmunud, samuti ei ole ta ise võtnud kohtuga ühendust, et taotleda kohtuistungi edasilükkamist. Samuti ei ole ta endale leidnud kaitsjat, kuigi esimesest istungist möödunud kahenädalane periood on piisavalt pikk sobiva kaitsjaga kaitsmiskokkuleppe sõlmimiseks. Seega oli kohtul põhjust arvata, et isik hoiab teadlikult kohtumenetlusest kõrvale. Neil põhjustel määras kohus arutada väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osalemiseta VtMS § 90 lg 1 korras. Kohus kuulutas kõnealuses väärteoasjas otsuse lõpposa 07.04.
9. Otsuse kuulutamisele Grigorjan ei ilmunud. Tulenevalt Riigikohtu kohtumääruses nr 3-1-1-43-15 kajastuvast seisukohast arvestab kohus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest.
10. Vastavalt liiklusseaduse § 90 lg 1 p-le 1 ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseaduse § 201 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Nimetatud teo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. 3 4-16-1810 2.1 Formaalselt vastab väärteoprotokollis toodud sündmuste kirjeldus liiklusseaduse § 201 lgs 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele st mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kellelt on juhtimisõigus ära võetud. 2.2 Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Grigorjan juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit ning et tal oli juhtimisõigus karistusena ära võetud. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.10.2015 kohtuotsusest nr 4-15-9099 nähtuvalt karistati Grigorjani LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 9-päevase arestiga ning lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. 28.10.2015 kohtuotsus jõustus 27.01.
11. Seega puudus Grigorjanil ajavahemikul 27.01.2016 kuni 27.04.2016 mootorsõiduki juhtimisõigus. VtMS § 98 lg 5 alusel avaldas kohus menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütluste prorokolli, milles ta tunnistas, et juhtis 09.03.2016 kell 13.29 Narva piiripunktis mootorsõidukit Jaguar, reg.nr 177BKP. Sealjuures on Grigorjan öelnud, et “ma ei teadnud sellest, et olen juhtimisõigusest ilma jäetud, kuna ei ole kohtuotsust kätte saanud. Kohtuotsuse sain kätte alles 28.10.2015 Rakvere kohtumajas. Muid otsuseid ning määruseid ma saanud ei ole. Antud rikkumisega, aga nimelt et juhtisin sõidukit omamata juhtimisõigust, ma ei ole nõus kuna alates 28.10.2015 ei ole sõidukit kasutanud, kuid 9.03.2016 sõitsin Vene Föderatsiooni territooriumile. Vajan antud asja läbivaatamisel kaitsjat. … Täpsustan, et ma eeldasin sõiduki juhtimise keelatusest alates 3 kuu jooksul 28.10.2015 ja juhtimise keelatusest alates 27.01.2016 ma ei teadnud.” Ka 10.03.2016 kohtuistungil märkis Grigorjan oma seletustes, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus. Lisaks Grigorjani enda ütlustele kinnitab väärteoprotokollis nimetatud ajal Grigorjani poolt mootorsõiduki juhtimist ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et Grigorjan kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 09.03.2016 kell 13.
12. Eelnevast tulenevalt on käesolevas väärteoasjas tõendatud, et Grigorjan juhtis 09.03.2016 mootorsõidukit ning ta tegi seda ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud. Seega esinevad tema tegevuses liiklusseaduse § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivsed tunnused. 2.3 Grigorjan põhjendas rikkumist asjaoluga, et ei olnud teadlik mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisest. Ta eeldas, et juhtimisõigus oli kolmeks kuuks ära võetud alates 28.10.2015 (st Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsuse kuulutamisest), mitte alates 27.01.
13. Samas nähtub Tartu Ringkonnakohtu 28.12.2015 kohtumäärusest nr 4-15-9099, et Grigorjan esitas 08.12.2015 kõnealuse kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Kuivõrd Grigorjan esitas kaebuse isiklikult, mitte kaitsja vahendusel, siis oli talle teada asjaolu, et Viru Maakohtu 28.10.2015 kohtuotsus on vaidlustatud ega ole seetõttu jõustunud. Seega pidi ta olema teadlik ka sellest, et otsus juhtimisõiguse äravõtmise kohta ei saanud jõustuda alates 28.10.
14. Kuivõrd Grigorjan esitas ise 28.10.2015 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, pidanuks ta ühtlasi olema huvitatud sellest, et olla kursis kaebemenetluse tulemusega. Grigorjani käitumine käesoleva kohtumenetluse raames näitab, et ta väldib teadlikult tema jaoks ebasoodsate kohtulahendite ja –kutsete vastuvõtmist. See annab alust arvata, et samal viisil toimis ta ka väärteoasja nr 4-15-9099 kaebemenetluses. Tartu Ringkonnakohtu määruse tegemisest (ja Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.10.2015 kohtuotsuse jõustumisest) oli kuni käesoleva menetluse esemeks oleva teo sooritamiseni möödunud ligikaudu poolteist kuud. See oli piisav aeg, et viia end kurssi kaebemenetluse tulemustega. Kuigi Grigorjan oli maakohtu otsuse vaidlustanud, pidi ta siiski arvestama ka võimalusega, et ringkonnakohus ei 4 4-16-1810 rahulda tema kaebust ning maakohtu 28.10.2015 kohtuotsus jõustub muutmata kujul, mh juhtimisõiguse äravõtmise osas. 2.4 Kohtu hinnangul ei kasutanud Norik Grigorjan oma menetlusõigusi heauskselt ning põhjustas ise olukorra, kus ta ei olnud teadlik juhtimisõiguse äravõtmise jõustumise täpsest kuupäevast. Juhul, kui Grigorjan suhtunuks oma menetlusõigustesse heauskselt ja tähelepanelikult ning oleks tutvunud tema suhtes tehtud otsustustega, olnuks ta teadlik, et temalt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud ning seda alates 27.01.
15. Kohtu hinnangul on taolistel asjaoludel liiklusseaduse § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise näol tegemist KarS § 18 lg 3 mõttes hooletusest toimepandud teoga. KarS § 18 lg 3 sätestab, et kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, on isik pannud teo toime hooletusest. KarS § 18 lg-st 1 tulenevalt on hooletus üks ettevaatamatuse liikidest ning vastavalt KarS § 15 lg-le 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. 2.5 Ülaltoodut kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastatud, et Norik Grigorjan juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit omamata juhtimisõigust, kuna juhtimisõigus oli temalt kohtuotsusega karistusena ära võetud ning pani sellega toime liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastav tegu oli toimepandud hooletusest. Karistus
16. Liiklusseaduse § 201 lg 2 näeb karistusena ette nii rahatrahvi kui ka aresti. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.1 Karistuse liigi ja määra valimisel arvestab kohus asjaolu, et Grigorjani on varem korduvalt erinevate liiklusalaste rikkumiste eest karistatud nii rahatrahviga kui ka arestiga, kuid need ei ole teda mõjutanud hoiduma uute rikkumiste toimepanekust ega suunanud teda hoolikamalt käituma. Ainuüksi 2015.a on Grigorjani suhtes tehtud kuus väärteootsust seoses liiklusalaste rikkumistega. See näitab, et Grigorjani näol on tegemist isikuga, kes teadlikult ja järjepidevalt eirab liiklusnõudeid ning seab seeläbi ohtu kaasliiklejate tervise ja vara. Neil asjaoludel peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada karistusena aresti. 4.2 Kui lähtuda üksnes Grigorjani retsidiivsusest ja menetluse esemeks oleva teo objektiivsetest asjaoludest, vääriks kõnealune rikkumine maksimaalsele lähedast karistust. Samas ei saa aga karistuse määra osas jätta tähelepanuta, et tegu oli pandud toime hooletusest. Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista Norik Grigorjanile karistus alla keskmise määra – kaheksa päeva aresti. Kuna Grigorjan oli VTMS § 44 lg 1 alusel 09.03.2016 kell 13.29 kuni 10.03.2016 kell 16.00 kinni peetud, tuleb KarS § 68 lg 2 kohaselt arvata karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg, so üks päev ning ärakandmisele kuulub seitse päeva aresti. VTMS § 205 lg 2 alusel määrab kohus, et Norik Grigorjan on kohustatud ilmuma aresti kandmiseks oma elukohajärgsesse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Tallinna 5 4-16-1810 politseijaoskonna arestikambrisse (Rahumäe tee 6, Tallinn) 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 6