Obsah (9)

§ 475§ 477§ 122§ 125§ 132§ 172§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-678 Tsiviilasi Osaühing X

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri, sissenõudja ja kolmanda isiku seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad. 3
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja esitas 18.12.2015.a kaebuse kohtutäituri tegevusele. Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus tegi 04.01.2016.a täiteasjas nr 022/2010/10624 otsuse, millega jättis avaldaja 18.12.2015.a kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Avaldaja sai kaevatava otsuse kätte 05.01.2016.a. Avaldaja esitas 15.01.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus´e 04.01.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2010/
3. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
4. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
5. Avaldaja hinnangul ei ole kohtutäituri tegevus kolmandate isikute poole pöördumisel kooskõlas seadusega ja ületab kohtutäiturile seadusest tulenevat pädevust. Kolmas isik XXXXX OÜ ühines avaldaja seisukohtadega. Sissenõudja ning kohtutäitur leiavad, et kohtutäitur on teabe nõudmisel käitunud seaduslikult ning kaebus tuleks jätta rahuldamata.
6. TMS § 26 lg 1 sätestab, et kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. Puudub vaidlus, et kohtutäitur on võlgnikult küsinud täitemenetluseks vajalikku kirjalikku teavet. Kohtutäitur on määranud teabe esitamiseks tähtaja. Võlgnik ei ole tähtaegselt kohtutäiturile teavet esitanud, võlgnik ei ole tänaseni kohtutäiturile teavet esitanud. Kohtutäitur vajab andmeid, et kohtutäitur saaks kinnisasja võimalikult täpselt hinnata. Kohtutäitur on nimetatud asjaolu ka võlgnikule korduvalt selgitanud, miks on nimetatud andmete esitamine vajalik. Siiski ei ole võlgnik teabe esitamise kohustust täitnud. Seega võib järeldada, et võlgnik on asunud täitemenetluse läbiviimist takistama. Võlgnik ei ole toonud kohtuni ühtegi objektiivset põhjust, miks ta ei ole teabe esitamise kohustust täitnud.
7. Olukorras, kus kohtutäituril on kahtlus võlgniku koostöötahte osas või võlgnik ei ole nõutavat teavet esitanud, on tal võimalik küsida teavet ka kolmandatelt isikutelt. TMS § 26 lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sealhulgas nõuda andmeid võlgniku eluvõi asukoha ning kontaktandmete kohta, kui on alust arvata, et kolmas isik sellist infot omab. Seadus ei piira kolmandate isikute ringi, kellelt teavet nõuda, s.t nad ei pea olema tingimata võlgnikuga otseselt seotud. Samuti ei sea seadus eeldust, millisel juhul võib teavet nõuda. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda eelkõige sellest, kas kohtutäituri poolt nõutud informatsioon on kohtutäituri poolt läbiviidavaks täitemenetluseks vajalik või mitte. Seega peab teave olema kohtutäituri hinnangul asja lahendamiseks oluline ning kohtutäiturile peab olema mõistlikult eeldatav, et kolmas isik seda teavet omab. Käesoleval juhul on kohtutäitur pidanud vajalikuks kinnistut koormavate võlaõiguslike üürilepingute kogumist, et oleks võimalik kinnistute väärtust õigesti hinnata. Kohtutäitur on esitanud päringud vaid isikutele, kes võlgnikule kuuluvaid kinnisasju valdavad või väidavad, et on nende valdamisega seotud. Seega on kolmandad isikud üldjuhul kohustatud andmeid esitama. Siiski ei ole nimetatud kohustus absoluutne ning kolmandatel isikutel on teatud juhtudel seaduse alusel õigus andmete esitamisest keelduda. Samuti peab teabe nõudmisel kohtutäitur üldjuhul selgitama, miks küsitud teave on täitemenetluseks vajalik. Kindlasti 4 peab kohtutäitur põhjendama küsitud teabe vajalikkust teabe andmiseks kohustatud isiku nõudmisel. Selliseid etteheiteid, et kohtutäitur oleks jätnud teabenõudmise vajalikkust selgitamata esile toodud ei ole. Kohus möönab, et heausksele kinnisasja valdajale võib nimetatud päring olla mõnevõrra ebameeldiv ja ootamatu. Vaatamata sellele kaalub sissenõudja õigustatud huvi nõude rahuldamisele üle eelnimetatud kolmandate isikute ebameeldivused, mis on tekkinud teabenõude esitamisest.
8. Kokkuvõttes leiab kohus, et kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgnikult ning kolmandatelt isikutelt, kelle valduses võib täitemenetluseks vajalikku infot olla.
9. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Osaühingu XXXX kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus´e 04.01.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2010/10624 rahuldamata.
10. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
11. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132

lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 20.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt 5 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 6