← Eesti

1-15-8438/61

1-15-8438 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8438 Kohtukoosseis Kriminaalasi Eesistuja Andres Parmas, liikmed Meelika Aava ja Julia Katškovskaja Meeme Mallene süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Kohtuistung
  2. juuni 2016 Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a otsus, üldmenetluses Apellandid Süüdistatav Meeme Mallene vandeadvokaadi abi Kevin Siivelt Riigiprokurör Vahur Verte Vandeadvokaadi abi Kevin Siivelt Prokurör Kaitsja Süüdistatav ja tema kaitsja Meeme Mallene (ik: 36702090217); Tallinn viibib Tallinna Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral; vahistatud alates
  5. maist 2015 (kahtlustatavana kinni peetud
  6. mail 2015) RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Meeme Mallene ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Kevin Siivelti apellatsioonid rahuldamata ning Harju Maakohtu
  7. aprilli
  8. a otsus muutmata. EDASIKAEBE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Meeme Mallenele esitati süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et varem suures koguses narkootilise aine käitlemise eest süüdi mõistetud isikuna käitles ta ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, tehes seda alljärgnevate tegudega. 1.
  10. M. Mallene käitles pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist, kuid enne
  11. oktoobrit 2014 alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) sisaldavat pulbrit kokku 147,26 g (milles oli puhtal kujul narkootilist ainet alfa-PVP-d kokku 58,5 g), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Ta hoidis seda ainet Tallinnas XXX haljasalal kivi all asuvas peidikus pakendatuna kokku 700 minigrip kilekotti, mis omakorda olid pakendatud rohelisse plastkarpi, kuni aine sündmuskoha vaatluse käigus ära võtmiseni. 1.
  12. M. Mallene omandas edasiandmise eesmärgil täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne
  13. märtsi 2015 kokku suures koguses amfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 1 523,76 g (milles puhtal kujul narkootilist ainet amfetamiini kokku 300,98 g), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi, millest osa andis M. Mallene kokku viiel korral üle JL-le ning osa nimetatud narkootilisest ainest leiti
  14. mail 2015 pärast M. Mallene kahtlustatavana kinnipidamist tema kasutuses olevast garaažist.
  15. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alfapürrolidinovalerofenoon (alfa-PVP; α-PVP) ning amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul), seega käitles M. Mallene narkootilist ainet amfetamiini keskmiselt 2 315 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguses ehk suures koguses. Alfa-PVP puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 50-200 milligrammist (0,05-0,2 grammi) narkootilisest ainest. Seega piisaks M. Mallene poolt Tallinnas XXX asuvasse peidikusse peidetud ning seal sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud narkootilisest ainest narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 2 925 kuni 11 700 inimesele, st tegemist on suure koguse narkootilise ainega.
  16. Alates
  17. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 184 lg 2 p 2 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu 2 ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine, valdamine ja edasiandmine.
  18. Harju Maakohtu
  19. aprilli
  20. a otsusega tunnistati M. Mallene KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi ja teda karistati 9 aasta vangistusega. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Eelvangistuses viibitud aeg loeti karistusaja hulka. Maakohus mõistis KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel M. Mallenelt riigieelarve tuludesse välja tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 6 000 eurot. KarS § 832 lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeeris maakohus temalt ära võetud sularaha 850 eurot, samuti sülearvuti Dell Latitude ja televiisori Philips. M. Mallenelt mõisteti ositi 12 kuu jooksul menetluskuluna välja kokku 10 169 eurot, sh 1 075 eurot sundraha, 8 542 eurot ekspertiisikulusid ja 552 eurot kaitsjatasu. Samuti lahendas maakohus asitõenditega seonduvad küsimused. 5.
  21. Maakohus leidis, et M. Mallene käitumine alfa-PVP käitlemises on tuvastamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohus tuvastas, et Tallinnas XXX kinnistul asunud peidikust leitud rohelisse plastkarpi olid pakendatud 700 mingrip kotti kokku 147,26 g narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kuuluva aine alfa-PVP-ga (puhast ainet 58,5 g). Tuginedes kohtutoksikoloogiaekspert MT vastuses politsei päringule märgitule, et alfa-PVP puhul on kümnele inimesele joobe tekitamiseks piisav annus 50-200 mg, harvadel juhtudel 300-500 mg, luges kohus leitud alfa-PVP koguse suureks. M. Mallenel puudus luba seda ainet käidelda. Maakohtu hinnangul ei ole usaldusväärne M. Mallene ja tunnistaja TP versioon, nagu oleks M. Mallene võõrandanud eelnimetatud alfa-PVP
  22. a mai lõpus TP-le. Nimelt on DNA ekspertiisidega tuvastatud, et peidikus leitud karbis sisaldunud erinevatelt kilekottidel esines hulgaliselt M. Mallene DNA-d. TP DNA-d ühestki uuritud proovist ei ilmnenud. Ka on TP ütlused leitud aine ja selle käitlemise kohta on üldsõnalised ja ebatäpsed. M. Mallene ja TP ütlused on omavahel vastuolus aine üleandmise aja ja koguse osas. Maakohus leidis, et kuigi M. Mallene võis tõepoolest TP-le
  23. a kevadel alfa-PVP-d müüa, kuid süüdistuses märgitud konkreetse ainega TP-l kokkupuude puudus ja seda käitles M. Mallene. Süüdistatava väited
  24. a mai lõpus selle aine TP-le üleandmise kohta on paljasõnalised. 5.
  25. Maakohus märkis, et kohtulikul uurimisel ei vaielnud kaitsja vastu kohtutoksikoloogiaeksperdi vastuse tõendina lubatavusele ja kohus peab seda KrMS § 63 lg 1 alusel lubatavaks tõendiks muu dokumendina. Kaitsja kohtuvaidluste ajal avaldatud seisukohta, nagu oleks see tõend siiski lubamatu, kohus ei arvestanud. 5.
  26. M. Mallenele süüdistusaktis omistatud käitumise amfetamiini käitlemisel luges maakohus samuti tuvastatuks. Kohtu hinnangul on tõendatud, et M. Mallene on omandanud, hoidnud oma kasutuses olevas garaažis ja edasi andnud JL-le (kokku viiel korral) amfetamiini sisaldanud pulbrit kogumassiga 1 523,76 grammi, millest oli puhtal kujul amfetamiini kokku 300,98 grammi). Amfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste 3 ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja ja selle aine käitlemine oli M. Mallenel keelatud. M. Mallene käideldud amfetamiini kogus on kohtutoksikoloogiaekspert MT esitatud tabelile tuginedes hinnatav suure kogusena. 5.
  27. Tuginedes tunnistaja JL ütlustele, jälitusprotokollile ja selle lisadele ning narkootilise aine ekspertiisiaktidele luges maakohus tõendatuks, et M. Mallene andis viiel korral JL-le üle pakendi kokku enam kui ühe kg erinevas kontsentratsioonis (18-55%) amfetamiini sisaldava pulbriga. Kohus märkis, et amfetamiini üleandmist/peidikutesse paigutamisest süüdistuses märgitud kogustes ja kuupäevadel ei ole vaidlustatud. Süüdistatav ja tema kaitsjad on väitnud üksnes seda, et M. Mallene pani need teod toime JL lubamatu provokatsiooni tõttu. Asitõenditena vaadeldud M. Mallene kahtlustatavana kinnipidamise järgselt toimetatud läbiotsimistel tema sõiduautost ja tema elukohast leitud pulbrilise ainejäägiga digitaalne kaal, musta värvi teibirull ja kilekottide rull, vaakumaparaat ja kaks pakki vaakumkilekotte viitavad üheselt narkootiliste ainete käitlemisele. Läbiotsimine toimus ka M. Mallene kasutuses olevas garaažis, kust leiti prügikastist kasutatud kummikindaid, riiulilt musta värvi teibirull, alumiselt riiulilt riidest kott, milles neli musta värvi kilepakendit, mis teibitud musta teibiga. Üks pakend avati ja selle sees oli kilekott valget värvi pulbrilise ainega. Tööriistakastis oli must teibirull, töölaual kilekottide rull. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 15E-AN0568 põhjal tuvastas maakohus, et garaažist neljas pakendis leitud 496,82 g valkjat pulbrilist ainet sisaldas narkootilist ainet amfetamiini 20-22% (kokku 76,57 g). Süüdistatava ütlusi, nagu kuulunuks ka see narkootiline aine hoopis TP-le, ei pidanud maakohus usaldusväärseks. 5.
  28. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohtadega, nagu ei oleks jälitustoimingu protokoll, selle lisad ja nendes sisalduv teave lubatavad tõendid ega vasta KrMS nõuetele või et jälitustegevust alustati M. Mallene suhtes juba
  29. septembril
  30. Jälitustoimik arutatavas kriminaalasjas avati
  31. veebruaril 2015, sest tekkis vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta. Nimelt oli selleks ajaks teiste kriminaalasjade menetlemisel ja kaastööteadetest laekunud teavet, et isa ja poeg M. Mallened tegelevad suures koguses amfetamiini müügi ja vahendamisega. Maakohtu hinnangul on jälitustoimingutega tõendite kogumisel järgitud ultima ratio põhimõtet, sest tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega oli teo konspireeritud olemuse ja kannatanute puudumise tõttu välistatud. Samas oli alust arvata, et M. Mallene paneb toime raske esimese astme kuriteo. Kohus juhtis tähelepanu, et kõik jälitustoimingutega kogutud tõendid on kogutud kohtu antud loa alusel, need load on jälitustoimingu protokollis ära märgitud. Ka protokoll ise on nõuetekohane. Salaja pealt kuulatud isikute tuvastamiseks on tehtud hääleekspertiis, ära toodud vestluste transkriptsioon ja lisatud fotod, millelt nähtub, kuidas M. Mallene
  32. aprillil 2014 aine ära peidab. 5.
  33. Maakohus osutas, et just M. Mallene oli JL-le narkootikumide müümisel ise aktiivne pool ja tal oli sellekohane huvi tulu teenimise eesmärgil. Seega ei ole õige kaitsja ja süüdistatava seisukoht, et ilma JL korduva lubamatu provotseerimiseta ei oleks M. Mallene kuritegu toime pannud. Provokatsioon olnuks lubamatu üksnes siis, kui JL oleks teootsuse temas esile kutsunud ilma, et tal endal puudunuks eelnevalt igasugune huvi narkootikume müüa. M. Mallene ja JL vestluste salvestised on kvaliteedi parandamiseks esitatud hääleekspertiisi ning nende salvestiste transkriptsioonidest nähtub üheselt M. Mallene enda huvi ja initsiatiiv 4 narkootilise aine käitlemisel. Pärast nn proovipartii üleandmist JL-le, s.o kohtumisel
  34. aprillil 2015 teatab M. Mallene, et võib kohe ära anda pool kilo, kuigi JL-l ei ole kaasas nii palju raha selle ostmiseks. M. Mallene on valmis aine üle andma tasuta ja ootab selle eest raha järgmisel korral. Seega oli tal endal huvi JL-ga uuesti kohtuda. Vestluse käigus annab ta JL-le ka juhiseid, kuidas niiske aine tuleb enne müümist ära kuivatada ja glükoosi lisada. Ta annab kohtumistel JL-le korduvalt märku, et ainet on talle pakutud mitmest kohast. 5.
  35. Maakohut ei veennud ka süüdistatava ja tema kaitsja väited, nagu olnuks M. Mallene oma tervisliku seisundi tõttu matkija poolt tavalisest inimesest kergemini mõjutatav. Tuginevalt psühhiaater ML ja psühholoog MR arvamusele ei esinenud M. Mallenel sellist psüühikahäiret või psüühilise seisundi iseärasust, mis piiranuks olulisel määral tema võimet ümbritsevast aru saamiseks, oma tegude tähendusest ja tagajärgedest mõistmiseks ning oma käitumise juhtimiseks. Temal varasemalt diagnoositud psüühikahäired ei muuda isikut kergemini mõjutatavaks ega soodusta seeläbi kuritegude toimepanemist. 5.
  36. Maakohtu hinnangul pani M. Mallene talle süüks arvatud kuriteod toime omakasu motiivil ja kavatsetult. 5.
  37. Tema käitumise õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 5.
  38. M. Mallenele karistust mõistes märkis maakohus, et tema süü on keskmisest suurem, sest käideldud narkootikumide kogusest piisanuks narkojoobe tekitamiseks tuhandetele isikutele. Juba pelgalt seetõttu oleks põhjendatud talle vähemalt sanktsiooni keskmises määras karistuse mõistmine. M. Mallene süüd suurendab KarS § 58 p 1 kohaselt see, et ta käitles narkootikume omakasu motiivil. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Arvestades seda, et M. Mallene on varem juba kahel korral suures koguses narkootikumide käitlemises süüdi tunnistatud, samuti arvestades eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, aga teisalt ka M. Mallene tervislikku seisundit silmas pidades asus maakohus seisukohale, et M. Mallenele mõistetav kohane karistus on 9 aastat vangistust. Maakohus arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja. Samuti märkis maakohus, et ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid vabastada M. Mallene tingimisi mõistetud karistuse kandmiselt. 5.
  39. Kohus mõistis M. Mallenelt KarS § 831 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja 6 000 eurot, mille ta sai JL-le edasi antud narkootikumide eest. Samuti konfiskeeris kohus temalt KarS § 832 sätetele tuginevalt temalt ära võetud sularaha 850 eurot, televiisori ja sülearvuti. Sellise otsustuse tegemisel tugines maakohus kriminaaltulu kokkuvõttele, millest nähtuvalt oli M. Mallenel perioodil 2013-2015 teadmata allikatest sissetulekuid vähemalt 20 976,8 eurot. Kaitsja taotlusel kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate TT ja AN ütluste põhjal, et M. Mallene võis ansamblis Vennaskond teenida kuni 1 000 eurot kuus, ei ole võimalik kindlaks teha süüdistatava tegelikke sissetulekuid. Samuti on alusetu väita, et M. Mallene kodust leitud 650 eurot kuuluks TT-le või ansamblile Vennaskond. Tunnistaja ME ütlustele tuginedes tuvastas maakohus, et mingis osas (kuni 1 800 eurot) võis M. Mallene sissetulek pärineda selle tunnistaja makstud vahendustasult. Seega võis maakohtu arvates osas eelnimetatud 20 976 eurost pärineda mitte kuritegelikust tegevusest, vaid M. Mallene 5 Vennaskonnas saadud töötasust ja talle makstud vahendustasust. Seetõttu jättis maakohus 18 842 euro osas konfiskeerimise asendamise kohaldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  40. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja. 6.
  41. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja M. Mallene õigeksmõistmist. 6.1.
  42. Tema hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, lugedes tuvastatuks asjaolusid, mida uuritud tõendite põhjal ei saa tuvastatuks lugeda ja jättes osas kaitseargumendid sisuliselt käsitlemata. 6.1.
  43. Kaitsja osutab, et M. Mallene käitles alfa-PVP-d ajal, mil selle aine käitlemine ei olnud veel keelatud, mistõttu ei olnud ta teadlik ka sellest, et ta käitles seda ainet suures koguses. 6.1.
  44. Apellandi hinnangul ei võinud maakohus narkootiliste ainete koguse hindamisel tugineda MT vastuskirjale. Kaitsja on selle tõendi lubatavuse kohtulike vaidluste käigus vaidlustanud. Seisukoht, nagu oleks see toimunud hilinenult, on ebaõige, sest kohtul tuli nimetatud tõendi osas seisukoht võtta kohtuotsuse tegemisel. Samuti märgib kaitsja, et MT pädevus narkootilise aine koguse hindamiseks ei ole selge ning pelgalt selle isiku seisukoht ei ole piisav, usaldusväärne ega lubatav narkootilise aine suure koguse tõendamiseks. Narkootilise aine suure koguse tuvastamisel võib asjassepuutuvaks tõendiks pidada eeskätt narkootilise aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele. MT vastuskirjast nähtub üksnes tabel narkootiliste ainete nimetuste ja numbritega lahtrites “keskmine ühekordne kogus” ja “keskmine kogus kümnele inimesele”. Esitatud dokumendist ei nähtu aga kuskohast nimetatud andmed pärinevad ja milliselt need on saadud. Puuduvad mistahes viited selliste järelduste või tulemuste aluseks olevale erialakirjandusele või läbiviidud katsetele. Võttes arvesse, et puudub üldtunnustatud kokkulepe selle kohta, millise institutsiooni arvamus narkootilise aine suurt kogust kinnitaks või mis oleks autoriteetne ja legitiimne, puuduks igasugune alus pidada MT automaatselt pädevaks asjatundjaks. Ka ei ole MT süüdistaja poolt asjatundjana istungile kutsutud, mistõttu ei ole võimalik tema arvamusele kui tõendile tuginemine. 6.1.
  45. Kaitsja juhib tähelepanu ka sellele, et MT vastuskiri ei ole antud arutatava kriminaalasja raames (puutuvalt amfetamiini), vaid täielikult teadmata põhjustel ja teadmata menetlusliigi reeglite kohaselt, samuti ajaliselt kaugel praegusest kriminaalmenetlusest (aastal 2011), mistõttu ei saa sellist tõendit pidada mingil juhul kriminaalmenetluse standardile vastavaks. Eelnevale tuginedes on M. Mallene puhul süüteokoosseisu objektiivsesse koosseisu kuuluv asjaolu (narkootilise aine suur kogus) tõendamata ja ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. 6 6.1.
  46. Kaitsja arvates on maakohus teinud ebaõige järelduse, nagu ei oleks TP süüdistuses märgitud alfa-PVP-d käidelnud. Apellant märgib, et DNA-ekspertiisideks ei võetud proove leitud karbi välisküljelt, millega TP tõenäoliselt enim kokku puutus. Kilepakenditelt, mida ta oli käsitsenud, ei saanudki aga tema DNA-d leida, sest need oli ta ära müünud. Millegagi ei ole seevastu tõendatud, et M. Mallene käidelnuks alfa-PVP-d ka pärast maikuud 2014, mil see oli juba keelatud. 6.1.
  47. Apellant leiab, et maakohus on põhjendamatult lugenud TP ütlused ebausaldusväärseteks. Kaitsja arvates on maakohus lugenud ekslikult tuvastatuks, et XXX leitud ja äravõetud plastkarp on roheline. Kaitsja leiab, et tegelikult on see karp läbipaistev, kergelt roheka tooniga. Seetõttu on ebaõige ka kohtu hinnang selle kohta, nagu ei oleks TP teadnud karbi värvi ja nagu olnuks tema sellekohased ütlused ebausaldusväärsed. Samuti ei nõustu kaitsja maakohtu hinnanguga nagu oleks TP ütlused ebausaldusväärsed, kuna ta väitis, et karp alfa-PVP-ga oli peidetud XXX hotelli lähedale, kuigi karbi asukoht jääb hotellist enam kui kilomeetri kaugusele. Kaitsja osutab, et kuna XXX hotell on ka XXX kandis ainsaks tuntud orientiiriks, on täiesti tavaline, et seda kanti saab kirjeldada XXX Hotelli läheduse järgi. Samuti on ebaõige kohtu hinnang, nagu ei oleks TP teadnud alfa-PVP kogust. Ta oskas öelda üsna täpselt pakendite koguse. Aine kaalu puhu rääkis tema aga puhta aine kogusest, mitte pulbri kogumassist. Mingit vastuolu ei ole ka TP ja M. Mallene ütluste vahel. See, et nad mäletasid alfa-PVP karbi üleandmise aega mõneti erinevalt, on mõistetav ja tavapärane arvestades sündmusest möödunud aega. Olulises osas – selles, et karp anti üle enne kui alfa-PVP käitlemine keelati, langevad ütlused aga kokku. Maakohtu arvamus, nagu andnuks TP enda sõpra M. Mallenet õigustavaid ütlusi soovist teda aidata, on põhjendamatu, sest see tähendaks valeütluste andmist ja endale narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest vastutuse võtmist. Samuti on TP ütluste usaldusväärsuse kontekstis asjakohatu maakohtu märkus, et TP ja M. Mallene on saanud omavahel suhelda. 6.1.
  48. M. Mallene kasutuses olnud garaažist leitud amfetamiini osas on maakohus meelevaldselt järeldanud, nagu käidelnuks seda ainet just süüdistatav. M. Mallene leidis garaažist mustas riidekotis mustad pakid TP asjade seast, kuid ei kehtestanud neile enda valdust ega teadnud isegi seda, mida pakid sisaldasid. Puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et M. Mallene seda ainet käitles. Kohtu järeldus, nagu pidanuks juhul, kui versioon amfetamiini kuulumisest TP-le vastanuks tõele, selle värvus olema juba muutunud, on asjakohatu. Amfetamiini värvus muudavad amfetamiini värvust sünteesi käigus tekkivad värvilised lisandid ja ka õhuhapnik. Hermeetiliselt suletud pakendis ei saa aga hapnik aine värvust mõjutada. TP on osanud leitud amfetamiini pakendamise, selle koguse ja peidukoha kohta üksikasjalikke ütlusi anda. Süüdistatava ja tunnistaja ütlustega riimuvad ka DNA-ekspertiisi aktid, millest nähtuvalt leiti M. Mallene DNA-d üksnes osade pakendite väliskülgedelt, sisu varjavatelt teipidelt. 6.1.
  49. Apellant ei nõustu maakohtu hinnanguga, nagu olnuks arutatavas kriminaalasjas jälitustoimingutega kogutud tõendid lubatavad, sest jälitustoimingu protokoll sisaldab olulises ulatuses tunnistaja JL kohtueelses menetluses antud ütlusi. KrMS § 12610 kohaselt kantakse jälitustoimingu protokolli jälitustoimingu teinud asutuse nimetus, jälitustoimingu tegemise aeg 7 ja koht, isiku nimi kelle suhtes jälitustoiming tehti, toimingu aluseks oleva loa kuupäev, loataotluse kuupäev ja jälitustoiminguga kogutud teave. Seega sisaldab jälitustoimingu protokoll JL ütluste näol muud teavet, mida ei ole jälitustoiminguga kogutud. Protokollis kajastatakse segiläbi tunnistaja kohtueelses menetluse antud ütlusi ja ekspertiisi tulemusi ning salajase lindistamise tulemusel saadud andmeid. Vestluste salvestamise läbi saadud andmed on esitatud läbi menetleja tõlgenduse ja moonutuste, mis on M. Mallenet süüstavad, mitte aga ei kirjelda kogutud andmeid objektiivselt. Seega ei ole jälitustoimingu protokoll usaldusväärne ega vasta KrMS nõuetele, olles nõnda lubamatu tõend. 6.1.
  50. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et arutatavas asjas on oluliselt ületatud lubatava matkimise toimingu piire, sest süüdistatavat on intensiivselt provotseeritud kuritegu toime panema. Kõik tõendid süüdistatava vastu on saadud salajase jälitustegevusega ja seoses matkimisega. Enne provokatsiooni ei olnud süüdistatav kuriteo toimepanemisega alustanud ega kavatsenudki seda teha. Kaitsja leiab, et jälitustegevus süüdistatava suhtes toimus
  51. septembrist 2014 kuni
  52. juulini
  53. JL kallutas M. Mallenet kuriteo toimepanemisele muuhulgas pakkumise kordamisega pärast esialgset keeldumist, temaga kontakti loomisega, pideva kontakteerumisega, keskmisest kaks korda kõrgema hinnaga nõustumisega, samuti süüdistatavas kaastunde äratamisega. Tehingud toimusid JL initsiatiivil ja pealesurumisel. 6.1.
  54. Kaitsja hinnangul on süüdistaja arutatavas asjas rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust sellega, et pole põhjendamatult välja selgitanud kõiki M. Mallenet õigustavaid asjaolusid. Just salajase operatsiooni alustamise põhjuste selgitamiseks on oluline välja tuua, et juhul, kui menetleja ei oleks jätnud süüdistatavat õigustavaid tõendeid kogumata, oleks tal juba menetluse algfaasis olnud võimalik jõuda järeldusele, et süüdistatav ei ole kuritegu toime pannud ega elatu kriminaaltulust. Nende kahtluste kummutamise korral polnuks ka legitiimset põhjendust jälitusmenetluse käigus kuriteo matkimiseks. Seega asub kaitsja seisukohale, et matkimine oli ebaseaduslik ka tulenevalt sellest, et selleni jõuti üksnes läbi menetlusõiguse olulise rikkumise. 6.1.
  55. Kuna süüdistuse ainuke tunnistaja, JL on isik, kes on süüdistatavat ebaseaduslikult provotseerinud ning kõigi M. Mallenet süüstavate asjaolude kohta on JL teadmise saanud otseselt tulenevalt ebaseaduslikus matkimistoimingus osalemisest, ei ole tema ütlused lubatavaks tõendiks. 6.1.
  56. Edasiselt märgib apellant aga sedagi, et maakohus on jätnud käsitlemata tema argumendid JL ütluste ebausaldusväärsuse kohta. JL ütlused on vastuolulised ja ebaloogilised selles osas, kui kaua ja mis asjaoludel ta süüdistatavat teab. Kuigi JL on andnud ütlusi, nagu käskinuks süüdistatav telefonitsi tellimuse tegemisel kasutada koode ja signaale, nähtub vestluste transkriptsioonidest vastupidine. JL ütlused on ebausutavad ka selles osas, nagu ei teadnuks ta, millist narkootilist ainet ta M. Mallenelt saab, kuid teadis samas, et õigeks ajaks või soovitud koguses kauba toomata jätmise eest müüjale „trahvi“ kohaldamisest. Samuti on JL eelnevaga vastuolus andnud ütlusi, et M. Mallene müüs talle amfetamiini. JL ütlused on ebausutavad ka selles osas, miks ta vabatahtlikult politsei poole pöördus. Nimelt on ta andnud ütlusi, et narkootikumidega seonduvad teemad talle ei meeldi ning ta kardab, et nende läbi 8 saavad kannatada alaealised ja lapsed. Samal ajal väidab ta, et M. Mallenega läks jutt narkootikumide peale 2014 aasta alguse poole. Politseisse pöördus JL väidetavalt esmakordselt 2015 a. märtsi lõpus. Seega enda sõnade kohaselt aasta hiljem kui tulid jutuks narkootikumid, mis temale üldse ei meeldinud. Kaitsja arvates on sellised väited vastuolulised ja ebausutavad. 6.1.
  57. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust ka sellega, et jättis iga osateo osas käsitlemata subjektiivse koosseisu küsimused. Üldine järeldus, nagu tegutsenuks M. Mallene narkootikume käideldes kavatsetult, on põhjendamatu. Põhjendamatu on juba see, et kohus on käsitanud neid tegusid ühtset tahtlusest kantuna toimepanduks. Kuna alfa-PVP väidetava käitlemise, garaažist leitud amfetamiini väidetava käitlemise ja matkimise käigus üleantud amfetamiini episoodid on väga erinevad, tulnuks järeldust ühtse tahtluse kohta eriliselt põhjendada. 6.1.
  58. Kaitsja esitatud tõendid on arutatavas kriminaalasjas täielikult tähelepanuta jäetud. Hoolimata sellest, et M. Mallene on kogu menetluse kestel andnud menetlejale teavet selle kohta, et TP võis olla seotud garaažist leitud narkootilise ainega, ei ole sellega seonduvaid asjaolusid välja selgitatud. Ka see on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kaitsja osutab, et arutatavas asjas on hoopis prokurör proovinud TP mõjutada M. Mallenet õigustavatest ütlustest loobuma. 6.1.
  59. Veel toob kaitsja välja, et süüdistataval puudus piisav ülevaade kriminaalasja toimiku materjalidest, et tunnistaja JL ristküsitlemisel tema ütluste usaldusväärsust edukalt kahtluse alla seada. Kui süüdistataval oleks olnud ammendav ülevaade toimiku materjalidest, olnuks tal võimalik taotleda tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste, millistes esines olulisi vastuolusid, avaldamist. Süüdistuse võtmetunnistaja ütluste ning kriminaalasja materjalide hulgas leiduvate muude dokumentide avaldamise läbi olnuks süüdistataval võimalik tõendada provokatsiooni kaitseväidet. Kuigi süüdistatav taotles korduvalt asja arutamise edasilükkamist, et kriminaalasja toimikuga tutvuda, ei võimaldatud talle seda. Sellega on rikutud süüdistatava kaitseõigust ning ausa ja õiglase kohtumenetluse ning kohtumenetluse poolte võrdsuse põhimõtteid. 6.
  60. Süüdistatav oma apellatsioonis taotleb maakohtu otsuse tühistamist. Alternatiivselt palub ta kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Samuti taotleb süüdistatav prokuröri taandamist, kuna prokurör jäi kohtueelses menetluses põhjendamatult tegevusetuks ning mõjutas hiljem kohtumenetluses pahatahtlikult tunnistajat. 6.2.
  61. Süüdistatav märgib, et tal puudus võimalus enne asja sisulist arutamist kriminaaltoimiku materjalidega tutvuda, mistõttu ei olnud tal võimalik adekvaatselt valmistuda tunnistaja JL kohtuistungil küsitlemiseks. Nimelt süüdistatava eelmine kaitsja keeldus talle kriminaaltoimiku paberkandjal koopiat tegemast, valetades, nagu oleks prokurör selle keelanud. Kohus on süüdistatava soovi asjas kogutud materjalidega tutvuda aga täielikult eiranud, jättes tema sellekohased taotlused rahuldamata. 9 6.2.
  62. Apellant märgib, et hoolimata sellest, et ta on juba kohtueelse menetluse alguses teavitanud, et garaažist ja tühermaalt leitud narkootiline aine võisid kuuluda TP-le, kuid neid väiteid ei ole kohtueelses menetluses keegi kontrollinud. Kui TP andis aga kohtistungil ütlusi, et nimetatud narkootilised ained kuuluvad talle, siis püüti teda mõjutada neist ütlustest loobuma. Kui väiteid selle kohta, kellele leitud narkootilised ained kuulusid, oleks kontrollitud, saanuks kahtlused M. Mallene vastu kohe kummutatud. 6.2.
  63. Pärast seda, kui XXX leitud pakilt leiti süüdistatava DNA-d, ei võetud teda kinni, kuid hakati teda agendi vahendusel mõjutama, et saavutada tema poolt narkootikumide müügiks pakkumist. Edasiselt märgib süüdistatav, et TP käest leitud „UFO“ oli pakitud samal moel kui XXX leitu. Tema kinnipidamisel ei vaevunud keegi M. Mallene ja TP ühises kasutuses olnud garaaži läbi otsima, kuigi oli teada, et TP seal pidevalt käib. Süüdistatav märgib, et TP ütlusi on püütud kahtluse alla seada seeläbi, et tal oli võimalus M. Mallenega suhelda. Samas ei ole midagi tehtud selleks, et niisugust suhtlemist takistada. Süüdistatav märgib, et prokuratuur ei ole ka TP ja tema kirjavahetusest midagi leidnud, mis võiks TP ja M. Mallene ütlusi kahtluse alla seada. Seejuures ei nõustu süüdistatav maakohtu hinnanguga, nagu olnuks XXX leitud plastkarp roheline. See on tema arvates läbipaistev, üksnes roheka tooniga. 6.2.
  64. Arutataval juhul on agendina kasutatud ebausaldusväärset isikut, kes on algusest saati valetanud ja tegelikult matkimine toimus tegelikult juba ammu enne seda, kui selleks luba anti. JL on korduvalt karistatud isik. JL on matkimisel käitunud eesmärgiga saavutada M. Mallenelt ükskõik mis tingimustel millegi ostmist. Seetõttu pole ta osanud ülekuulamisel ka selgitada mida, kui palju ja mis hinnaga ta ostis. Samuti toimusid müügitehingud korduvalt turuhinnast oluliselt kõrgema hinnaga. 6.2.
  65. M. Mallene selgitas, et tema ei pidanud alfa-PVP käitlemisel seda varjama, sest toona oli see veel lubatud. Küll aga pidi ainet varjama TP, kes käitles seda edasi ka peale keelustamist. Puuduvad tõendid, et M. Mallene oleks alfa-PVP-d käidelnud ka peale selle keelustamist. TP ei saanudki nimetada alfa-PVP kaalu, sest ta ei teadnud, palju seda ühes kotikeses oli. Arvestades seda, et TP oli enne kinnipidamist narkootiliste ainete mõju all ja pikalt magamata, on üllatav hoopis see, et ta mäletas garaažist leitud narkootiliste ainete massi ja kogust. Samuti on loomulik, et TP ei andnud teavet nende narkootikumide kohta, mida ei oldud leitud, sest see suurendanuks tema karistust. 6.2.
  66. Süüdistatav ei nõustu ka maakohtu hinnanguga nagu ei oleks TP-l saanud olla nii suures koguses amfetamiini, nagu garaažist leiti. M. Mallene selgitab, et tavapäraselt antakse narkootikume müügiks ilma, et nende eest kohe tasutaks. TP sai M. Mallene käest alfa- PVP-d just selliselt. Ka muid narkootikume võis ta isegi suurtes kogustes saada just nõnda. 6.2.
  67. M. Mallene osutab, et pole võrreldud TP-lt ära võetud ja garaažist leitud narkootilise aine värvust. Küll aga on selge, et M. Mallenelt saadud amfetamiin ei kattunud garaažist leituga ei värvuselt, puhtuselt ega struktuurilt. 10 6.2.
  68. Süüdistatav juhib tähelepanu sellele, et teda jälitati juba varem kui toimus kuriteo matkimine ja oli olemas vastav luba. Samuti vaidlustab ta maakohtu seisukohta, nagu olnuks ta JL-ga tehingu tegemisel aktiivsem pool. Vastupidi, ta leiab, et asjas kogutud tõenditest nähtuvalt soovis kontakti just JL. Samuti püstitab süüdistatav küsimuse, et miks pidanuks ta JL-le ütlema, et tal ei ole viimasele midagi anda, kui tal väidetavalt oli 0,5 kg amfetamiini? Samuti püstitab ta küsimuse, miks see aine aja jooksul värvi ei muutnud. Veel rõhutab ta, et kuni
  69. a kevadeni ei pannud ta toime ühtki kuritegu ja tal polnud ka sellekohast plaani. Narkootikumi müüma nõustus ta üksnes JL pikaajalise mõjutamise tõttu. Samuti on teda püüdnud provotseerida veel kaks isikut. 6.2.
  70. M. Mallene vaidlustab ka maakohtu väidet, nagu olnuks enne kuriteo matkimist uurimisorganitel olemas info selle kohta, et M. Mallene käitleb suures koguses amfetamiini. Ta märgib, et puudub info selle kohta, mis teabega on tegemist ja kuskohast see pärineb. Samuti märgib ta, et niisugune info on sisult vale. 6.2.
  71. Enda autost leitud kaalu kohta väidab süüdistatav, et see kuulub KK-le. Seda on ta kinnitanud ka menetlejatele, kes pole aga vaevunud nimetatud isikut üles otsima, et selle väite õigsuses veenduda. 6.2.
  72. Veel vaidlustab süüdistatav maakohtu seisukohta, nagu kinnitaksid tema autost ja garaažist leitud prügikotid ja teip seda, et ta käitleb narkootikume. Süüdistatav märgib, et tegemist on tavaliste majapidamises kasutatavate esemetega, mida leidub kodus igaühel. Kohus on aga süüdistatava sellekohased väited tähelepanuta jätnud. 6.2.
  73. M. Mallene väidab, et JL-le antud narkootikumide eest sai ta 6 000 eurot, kuid pidi ise nende eest tasuma 10 500 eurot. Seega ei ole ta mingit varalist kasu saanud, mistõttu puudub alus ka midagi konfiskeerida. 6.2.
  74. Konfiskeeritud arvuti ja teleri saamiseks müüs ta eelnevalt maha endale kuulunud vana teleri ja arvuti. Soodsa hinna tõttu ei pidanud ta seejuures peaaegu midagi juurde maksma. Konfiskeeritud rahast 650 eurot on süüdistava väitel ansambli Vennaskond raha, mille ta särkide müügist oli saanud ja mis oli tema käes üksnes hoiul. M. Mallene märgib, et tema tulude hindamisel ei ole arvestatud alfa-PVP müügist saadud tuluga. Kuna see tulu oli saadud enne nimetatud aine käitlemise keelustamist, siis on see ausalt hangitud tulu. 6.2.
  75. Süüdistatava hinnangul on asjas tehtud hulgaliselt ebavajalikke ekspertiise. Ta ei ole kunagi eitanud kokkupuutumist XXX leitud alfa-PVP-ga. Samuti pole ta eitanud kokkupuudet tema käes olnud amfetamiiniga. Seetõttu on kallid ekspertiisid olnud ebavajalikud. 6.2.
  76. Viimaks märgib süüdistatav, et Politsei- ja Piirivalveamet on jätnud põhjendamatult rahuldamata tema kaitsja taotluse jälitustoimikuga tutvumiseks. Sellest tulenevalt taotleb süüdistatav jälitustoimikuga tutvumist ringkonnakohtult. 11
  77. Ringkonnakohtu istungil
  78. juunil 2016 jäid apellandid oma apellatsioonide juurde ja palusid need rahuldada. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu, paludes jätta need rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
  80. juulil 2016 laekus ringkonnakohtule M. Mallene avaldus ühes lisadega, mille ta palus võtta kriminaalasja toimiku juurde. Avalduses väidab M. Mallene, et teda arutatavas kriminaalasjas varasemalt kaitsnud vandeadvokaat A. Neiland on kohtule valetanud selle kohta, millal ja kui palju on ta M. Mallenele vanglas kriminaalasja toimikut tutvustanud. Sellega seoses leiab M. Mallene, et tal ei ole olnud võimalust enne kriminaalasja sisulist arutamist kriminaalasja materjalidega piisavalt tutvuda, mistõttu ei ole ta saanud ka ennast efektiivselt kaitsta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  81. Kriminaalkolleegium, tutvunud apellatsioonidega, kuulanud kohtuistungil ära apellantide seisukohad ja prokuröri vastuväited neile, samuti vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust selle tühistamiseks.
  82. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonides vaidlustatakse sisuliselt täies ulatuses maakohtupoolne tõendite hindamine, leides, et maakohus on teinud tõenditest ebaõiged järeldused, jätnud põhjendamatult arvestamata M. Mallenet õigustavad asjaolud, tuginedes ebausaldusväärsetele ja lubamatutele tõenditele ja lugedes usaldusväärsed tõendid põhjendamatult ebausaldusväärseteks. Samuti antakse apellatsioonides omapoolsed versioonid toimunust, mille tuvastamist kohtult taotletakse. Kolleegium märgib, et maakohtu järeldused põhinevad tõendite terviklikul ja igakülgsel hindamisel. Kohus on toonud välja erinevate tõendite vahelised vastuolud ja selgitanud, miks tuleb ühte või teist tõendit eelistada ja mingeid tõendeid ebausaldusväärseteks lugeda. Kohtu põhjenduste kulg ja järelduste kujunemine on otsusest jälgitav. Pelgalt asjaolu, et apellandid ei aktsepteeri maakohtu põhjendusi ning järeldusi, ei tähenda iseenesest nende põhjenduste ja järelduste ebaõigsust ega põhjusta maakohtu otsuse tühistamist. Selleks, et ringkonnakohus võiks jõuda maakohtust erinevatele järeldustele, peaks olema tuvastatud, et maakohus on oma seisukohtade kujundamisel rikkunud tõendite hindamise reegleid. Midagi sarnast ringkonnakohus maakohtu otsusest aga ei tuvasta, nõustudes maakohtupoolse tõenditele antud hinnanguga täielikult ja pidamata KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks sellekohaseid põhjendusi korrata. Täiendavalt peab aga kolleegium siiski vajalikuks tähelepanu pöörata alljärgnevale. 10.
  83. M. Mallene väidab, et ta käitles Tallinnast XXX peidikust leitud alfa-PVP-d vaid ajal, mil see ei olnud veel keelatud, s.o enne
  84. juunit
  85. Niisugune süüdistatava versioon on asjas uuritud tõendite põhjal kummutatud. Nimelt on DNA- ekspertiisidega tuvastatud, et kõnealuse narkootilise aine pakenditel (sh nii väikestel minigrip-kottidel kui ka suurematel kottidel, millesse väiksed kotid olid omakorda pakendatud leidus hulgaliselt M. Mallene DNA-d. Samas ühegi muu isiku, sh TP DNA-d üheltki uuritud pakendilt ega karbilt ei leitud (vt ekspertiisiaktid 12 nr 14E-GE1311 tl-d 88-104, kd I ja 15E-GE0248, tl-d 146-149, kd I). TP kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt oli tegemist just talle kuuluva ainega, on aga olulistes aspektides (peidikus asuva karbi värv, aine kogus, selle väidetavalt tema valdusse saamise asjaolud) vastuolus muude tõenditega (tl-d 186-191, kd II). Seetõttu nõustub kolleegium maakohtu hinnanguga, et TP ütlused on ebausaldusväärsed. 10.
  86. Vastupidiselt süüdistatava ja kaitsja väidetele on maakohus pööranud olulist tähelepanu M. Mallenet õigustavatele tõenditele ja kaitseversioonidele. Nii on maakohus põhjalikult analüüsinud kaitse tunnistaja TP ütlusi ja versioone sellest, et XXX leitud alfa-PVP võinuks kuuluda talle (maakohtu otsuse p-d 7-11) ning et temale kuulus ka XXX garaažist leitud amfetamiin (maakohtu otsuse p 22). Samuti on maakohus analüüsinud kaitseväiteid seoses JL väidetava ebausaldusväärsuse ning kuriteo matkimisel väidetavalt kasutatud lubamatu provokatsiooniga (maakohtu otsuse p-d 23-24). Maakohtu vaidlustatud otsuse p-s 17 vastab maakohus kaitsja kriitikale seoses puhta amfetamiini mahuprotsendi väidetavalt ebaõige arvutuskäiguga, millega kaitsja oli püüdnud kahtluse alla seada eksperdiarvamuste usaldusväärsust.
  87. Kaitsja hinnangul on MT vastuskiri narkootiliste ainete koguse hindamisel tõendina lubamatu, sest Ka ei ole tema pädevus narkootilise aine koguse määramiseks selge. Samuti märgib ta, et vastuskirjas sisalduvast tabelist ei ole aru saada, kuskohast seal märgitud andmed pärinevad. MT ei ole kohtuistungil üle kuulatud. Samuti juhib kaitsja tähelepanu sellele, et MT vastuskiri puutuvalt amfetamiini suure koguse määramisse ei ole antud arutatava kriminaalasja raames, vaid teadmata põhjustel ja teadmata menetlusliigi reeglite kohaselt, samuti ajaliselt kaugel praegusest kriminaalmenetlusest (aastal 2011), mistõttu ei ole see tõend kriminaalmenetluse standardile vastav. 11.
  88. Kolleegium kogu eeltoodu kriitikaga ei nõustu. MT on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogia ekspert. Selles staatuses on ta andnud prokuratuuri järelepärimisele
  89. detsembril 2011 kirjaliku vastuse, milles muu hulgas on välja toodud amfetamiini keskmine ühekordne kogus ja keskmine kümne mõjudoosi kogus. Samuti on MT Politsei- ja Piirivalveameti päringule
  90. märtsil 2015 esitanud kirjaliku vastuse, milles selgitab, et alfaPVP kümnele inimesele narkootiliseks joobeks piisav annus on tavaliselt 50-200 mg, harvadel juhtudel kuni 300-500 mg. Arutatavas asjas on neid vastuskirju käsitatud kui dokumentaalseid tõendeid amfetamiini ja alfa-PVP suure koguse alampiiri tuvastamiseks. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukohale vastavalt võib narkootilise aine suure koguse tuvastamisel tugineda ka dokumentaalsele tõendile, milles kajastub eksperdi või asjatundja arvamus (vt nt RKKKo asjades 3-1-1-89-13 p 12 või 3-1-1-7-14, p 12). 11.
  91. Kaitsja püüe seada MT pädevus kahtluse alla, jääb tagajärjetuks ja seda põhjusel, et MT ei ole suvaline isik, vaid EKEI toksikoloogiaosakonna ekspert, kelle pädevuse kahtluse alla seadmiseks tuleks esitada sisulisi argumente, mida apellatsioonist ei nähtu. Vaidlusaluste dokumentaalsete tõendite esitamisel ei vaielnud kaitsja neile vastu ega soovinud ka vastuskirjades sisalduva teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks täiendavalt MT kohtuistungil ülekuulamist. Samuti ei ole ta leidnud, et vaidlusalustes dokumentides sisalduva teabe asemel 13 peaks narkootikumide suure koguse alampiiri arutatavas asjas tuvastama ekspertiisiga. Kolleegium nõustub ka maakohtu seisukohaga, et kaitsja poolt alles kohtuvaidluste käigus MT vastuskirjade tõendina lubatavuse kahtluse alla seadmine on hilinenud ja vastuolus ausa kohtumenetluse põhimõttega. Juhul, kui kaitsja arvates on tegemist lubamatu tõendiga, pidanud kaitsja selle vastuvõtmisele vastu vaidlema kohtuliku uurimise käigus.
  92. Kolleegiumi hinnangul on põhjendamatu kaitsja seisukoht, nagu oleks kuriteo matkimise jälitustoimingu protokoll tõendina lubamatu põhjusel, et see sisaldab kuritegu matkinud isiku, s.o JL ütlusi. Kuriteo matkimine on KrMS § 1268 lg 1 kohaselt kohtu loal kuriteotunnustega teo toimepanemine. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt see toiming võimaluse korras jäädvustatakse foto, filmi, heli- või videosalvestise vahendusel. Eelnevast on ilmne, et võimaluse puudumisel ei pea matkimist üldse salvestama ja seega sellistes olukordades on ainuvõimalik, et matkimise käigu kohta saabki teavet üksnes eeskätt isikulisest allikast – kuritegu matkinud isikult. KrMS § 1268 lg 2 ei välista aga mingil viisil seda, et salvestamise võimaluse korral võiks täiendavalt üle kuulata ka kuritegu matkinud isiku. Seda ei välista ka § 12610 sätted. Selle paragrahvi lg 1 p 6 kohaselt kajastatakse jälitustoimingu protokollis muu hulgas jälitustoiminguga kogutud teave, mis on jälitustoimingu eesmärgi täitmiseks või kriminaalasja lahendamiseks vajalik.
  93. Ebaõiged on ka apellantide väited selle kohta, nagu tuleks kuriteo matkimisega saadud tõend – vastava jälitustoimingu protokoll – lugeda lubamatuks põhjusel, et kuritegu matkinud isik, s.o JL provotseeris süüdistatavat lubamatult kuritegu toime panema. Maakohus on seda küsimust vaidlustatud otsuses käsitlenud ja jõudnud põhjendatud järeldusele selle kohta, et M. Mallene oli ise huvitatud narkootiliste ainete müügist JL-le ja oli temaga suheldes initsiativiikas, vajamata mingit surveavaldamist (vt maakohtu otsuse p 23). Eeltoodu valguses on põhjendamatu ka kaitsja seisukoht, nagu tuleks JL ütlused lugeda lubamatuks tõendiks, sest JL sai kõigi M. Mallenet süüstavate asjaolude kohta teadmise tulenevalt ebaseaduslikus matkimistoimingus osalemisest.
  94. Kaitsja kriitika, nagu ei oleks kuriteo matkimise jälitustoimingu protokoll objektiivne, sest selles on pahatahtlikult kajastamata jäetud süüdistatavat õigustavad asjaolud, on paljasõnaline. Apellatsioonist ei nähtu, millised M. Mallenet õigustavad asjaolud on kajastamata jäetud. Selles osas nõustub kolleegium prokuratuuri seisukohaga, et JL on kohtuistungil ristküsitluse käigus andnud põhjalikke ütlusi, mis kinnitavad jälitustoimiku terviklikkust. Tuleb nõustuda sellegagi, et JL ütlused ja jälitustoimingu protokoll haakuvad ka JL ja M. Mallene vestluste salvestuste transkriptsioonidega.
  95. Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, nagu oleks maakohus jätnud iga osateo osas M. Mallene käitumise subjektiivse koosseisu hindamata. Tuleb küll nõustuda sellega, et maakohtu otsuse p 26, milles on sõnaselgelt käsitletud M. Mallene käitumise subjektiivset koosseisu, ei ole eraldi käsitletud ühtki episoodi. Siiski on sellest punktist üheselt arusaadav, et maakohtu hinnangul pani M. Mallene kõik temale süüks arvatud kuriteod toime kavatsetusega. Samas on maakohtu otsusest eestpoolt, kus maakohus käsitleb konkreetseid kuriteoepisoode, võimalik ilma pingutuseta mõista, millisena näeb kohus M. Mallene subjektiivset suhtumist 14 oma teosse. Nii kirjutab maakohus otsuse p-s 12 seoses alfa-PV käitlemisega, et M. Mallene ainsaks eesmärgiks oli omakasu. Samuti märgib maakohus eelpool p-s 11, et kuna alfa-PVP käitlemine keelustati, siis pidi M. Mallene selle ära peitma ning peidetud ainet oli tal edaspidi võimalik järk-järgult realiseerida. Niisugune sõnakasutus viitab selgelt, et maakohus käsitleb M. Mallene tegevust alfa-PVP käitlemisel eesmärgipärasena ehk kavatsetuna KarS § 16 lg 2 tähenduses. Otsuse p-s 23 märgib maakohus, et M. Mallenel oli JL kaudu amfetamiini realiseerides huvi ise tulu teenida. Samas punktis märgib kohus ka seda, et just M. Mallene hankis narkootilise aine ja paigutas selle kohtadesse, kust JL sai selle ära võtta. Ka niisugune sõnakasutus viitab eesmärgistatud tegutsemisele ning seega subjektiivses mõttes kavatsetusele.
  96. Mis puutub kaitsja väitesse, nagu oleks maakohus käsitlenud M. Mallene käitumist tervikuna ühtse tahtluse alusel toimepanduna, siis selliseks väiteks puudub maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt igasugune alus. Maakohus ei ole mitte mingi sõnakasutusega viidanud sellele, nagu käitunuks M. Mallene kõiki talle etteheidetavaid episoode toime pannes ühe üleulatuva tahtlusega ja pannuks seega toime üheainsa jätkuva kuriteo.
  97. Paljasõnaliseks ja ka täielikult ebaloogiliseks peab kolleegium süüdistatava versiooni sellest, nagu oleks politseiametnikud (prokuröri ülesandel) püüdnud mõjutada TP pärast tema kohtuistungil ülekuulamist oma ütlusi tagasi võtma. Kohtus üle kuulatud tunnistajal (kes lisaks viibib kinnipidamisasutuses) puudub võimalus oma kohtuistungil antud ütlusi tagasi võtta või neid muuta. Kui prokurör tõepoolest soovinuks saavutada seda, et TP annaks kohtuistungil valeütlusi, pidanuks seda tunnistajat mõjutama juba enne tema kohtuistungil ülekuulamist. Kuid kolleegium peab täiesti pööraseks süüdistatava versiooni sellest, nagu võinuks prokurör üldse taotleda, saati siis veel saavutada politseiametnike poolt tunnistaja valetamisele mõjutamise. Puudub igasugune mõistlik seletus, miks peaks prokurör püüdma talle tundmatu isiku süüditunnistamise nimel astuda niisugust (igasuguse edulootuseta) sammu, pannes ise toime ja kihutades ka politseiametnikke toime panema kriminaalkuritegu.
  98. Nii M. Mallene kui ka tema kaitsja arvates on süüdistatava kaitseõigust on rikutud sellega, et talle ei ole tagatud võimalust tutvuda kriminaalasja toimikuga. Seetõttu ei olnud ta võimeline adekvaatselt valmistuma tunnistaja JL ristküsitlemiseks maakohtu istungil. Süüdistatav taotles oma kaitseõiguse tagamiseks maakohtult korduvalt istungi edasilükkamist, kuid seda taotlust ei rahuldatud. Maakohus on kolleegiumi hinnangul pööranud M. Mallene taotlusele kriminaalasja materjalidega tutvumiseks vajatava täiendava aja kohta kohast tähelepanu ja selle põhjendatult rahuldamata jätnud (maakohtu
  99. detsembri 2015 a istungi protokoll, tl 154 prd-l, kd II). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et sellega ei ole M. Mallene kaitseõigust rikutud. Süüdistatav taotles tõepoolest nii
  100. kui
  101. detsembri
  102. a istungitel seda, et talle antaks täiendavalt aega kriminaalasja materjalidega tutvuda, leides, et seni ei ole tal selleks reaalselt võimalust olnud. Samas tõi prokurör asjakohaselt välja, et M. Mallenel oli enne kriminaalasja kohtus arutamise alustamiseks toimikuga tutvumiseks aega ca 2,5 kuud. Selle aja jooksul külastas kaitsja teda vanglas korduvalt. Kuigi alates
  103. detsembri
  104. a istungist on süüdistatav asunud väitma (tehes seda ka apellatsioonis), et tema kaitsja vandeadvokaat A. Neiland on keeldunud talle kriminaalasja materjale piisaval määral tutvustamast, peab kolleegium sellist väidet valeks. Nimelt nähtub maakohtu 15
  105. detsembri
  106. a istungi protokollist, et M. Mallene on versiooniga enda kaitsja ebakompetentsusest ja kaitsja vahetamise sooviga välja tulnud alles seejärel, kui ta on mõistnud, et kohus ei rahulda tema taotlust asja materjalidega tutvumiseks täiendava aja andmiseks (maakohtu istungi protokoll, tl-d 152 prd-l,-155 prd-l, kd II). Eelnevalt on aga kogu kohtueelse uurimise ajal olnud A. Neiland tema lepinguline kaitsja ning
  107. detsembri
  108. a eelistungil on ta taotlenud, et A. Neiland jätkaks tema kaitsjana määratud korras (eelistungi protokoll, tl 29 prd-l, kd I; M. Mallene taotlus talle riigi õigusabi andmiseks tl 33, kd I). Juba see, et süüdistatav on ühelt poolt heitnud kaitsjale ette seda, et see pole võimaldanud tal kriminaalasja materjalidega tutvuda, kuid teisalt on ikkagi soovinud just sama kaitsja jätkamist, seab kahtluse alla väite, nagu ei oleks süüdistataval kaitsja tegevuse tõttu olnud võimalik piisaval määral kriminaalasja materjalidega tutvuda ja ta vajaks selleks lisaaega.
  109. M. Mallene hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud tuvastamata, et tema autost leitud kaal kuulus KK-le. Nimetatud isik tulnuks maakohtu istungil üle kuulata. Sellega seoses märgib kolleegium, et süüdistatav on tõepoolest enda autost leitud kaalu kohta väitnud, nagu kuuluks see KK-le. Samuti on algselt taotletud nimetatud väite kinnituseks KK ülekuulamist maakohtus. Samas nähtub maakohtu
  110. jaanuari
  111. a istungi protokollist (tl 129 prd-l, kd III), et kaitsja loobub selle tunnistaja ülekuulamisest. Seega on apellatsioonis esitatud kriitika KK üle kuulamata jätmisest ainetu. M. Mallene väidet kaalu kuuluvusest loeb kolleegium aga muude kriminaalasjas kogutud tõendite valguses ebausaldusväärseks. Asjas on tuvastatud, et M. Mallene tegeles aktiivselt narkootiliste ainete käitlemisega, sh nende kindlates pakendatud kogustes müügiks pakkumisega. Selliseks tegevuseks on ilmselgelt tarvis kasutada ka kaalu. Seega nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et M. Mallene valdusest prügikottide, teibirulli, vaakumaparaadi ja vaakumkottide ja pulbrilise ainejäägiga kaalu leidmine on asjaolud, mis kaudselt viitavad sellele, et ta tegeles narkootiliste ainete käitlemisega.
  112. Süüdistatav väidab apellatsioonis KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks temalt 6 000 euro riigieelarve tuludesse väljamõistmisele vastu vaieldes, et JL-le antud narkootilise aine eest sai ta küll 6 000 eurot, kuid pidi ise selle eest tasuma 10 500 eurot. Seega ei ole ta mingit varalist kasu saanud, mistõttu puudub alus ka temalt midagi välja mõista. Kolleegiumi hinnangul on need M. Mallene väited paljasõnalised. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, kas üldse ja kui palju pidi M. Mallene JL-le üle antud narkootikumide eest tasuma. Sellises olukorras on igati õigustatud käsitada M. Mallene kriminaaltuluna kogu raha, mille JL talle narkootiliste ainete eest maksis.
  113. Süüdistatav väidab, et konfiskeeritud arvuti ja teleri soetas ta legaalse vara eest. Nimelt müüs ta enda sõnutsi eelnevalt maha endale kuulunud vana arvuti ja teleri ning soodsa ostuhinna tõttu ei pidanud uute esemete eest sisuliselt midagi juurde maksma. Kolleegiumi hinnangul on sellised väited paljasõnalised ja ebausaldusväärsed. Kui süüdistatav soovib esitada aktiivseid kaitseväiteid, siis on tema ülesanne osutada ka asjaoludele, mille põhjal oleks kohtul võimalik väidete paikapidavust kontrollida. Midagi seesugust ei ole süüdistatav aga teinud, mistõttu on tema väited kontrollimatud. Lisaks peab kolleegium vajalikuks osutada sellelegi, et arvuti ja teler on üldteadaolevalt tarbeesemed, mille väärtus väheneb peale nende soetamist kiiresti. Seetõttu on äärmiselt väheusutav, et versioon, nagu võinuks M. Mallene saada endale kuulunud 16 vana arvuti ja teleri eest sedavõrd hea müügihinna, et saanuks nende müügist saadud rahaga ilma olulise lisapanuseta soetada endale uue arvuti ja teleri.
  114. Ebausaldusväärne on ka versioon sellest, nagu olnuks M. Mallenelt ära võetud sularahast osa, s.o 650 eurot tegelikult ansambli Vennaskond raha, mis oli üksnes M. Mallene käes hoiul. Ka selles küsimuses on maakohtu vaidlustatud otsuses esitatud põhjendatud seisukoht, mille kummutamiseks ei nähtu apellatsioonist ühtki argumenti. Nimelt on kohtuistungil üle kuulatud TT ja AN andnud umbmääraseid ja üldsõnalisi ütlusi, mille põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et M. Mallene valdusest leitud sularaha võiks tõepoolest kuuluda ansamblile Vennaskond.
  115. M. Mallene väitel on tema tulude ja kulude arvestuses jäetud arvestamata enne
  116. juunit 2014 alfa-PVP müügist saadud raha, mis on samuti hinnatav tema legaalse tuluna. Kolleegium nõustub, et enne alfa-PVP kandmist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja võis selle aine võõrandamisest saadud tulu olla käsitatav legaalse tuluna. Selleks aga, et arutatava kriminaalasja raames oleks võimalik M. Mallene niisugusest allikast pärinevat tulu tema legaalse tuluna käsitleda, pidanuks M. Mallene esitama tõendid alfa-PVP müügist laekunud summade kohta või looma vähemalt võimaluse kohtule sellekohastele andmetele ligi pääseda. Midagi sarnast M. Mallene teinud ei ole. Pelgalt süüdistatava paljasõnalistest ja umbmäärastest väidetest, et ta on saanud alfa-PVP müügist tulu, mis ületavad tunduvalt tema kulude ja tulude arvestuses märgitud kulusid, ei piisa, tuvastamaks, et süüdistatav on tõepoolest kõnealust tulu saanud.
  117. Süüdistatav leiab, et temalt on põhjendamatult menetluskuluna välja mõistetud tasu ekspertiiside eest, millega tuvastati M. Mallene puutumus amfetamiiniga, mille JL-le üleandmises teda süüdistatakse ja alfa-PVP-ga, mis Tallinnas XXX kinnistult leiti. Tema väitel ei küsinud keegi, kas ta tunnistab enda puutumust nimetatud ainetega, mistõttu oligi kallite ekspertiiside korraldamine tarbetu. Kolleegium märgib, et kriminaalmenetluses on tulenevalt KrMS § 14 lg 1 ja § 30 lg-st 1 prokuratuuri ülesanne tagada tulemuslik kohtueelne menetlus ja esindada kohtus riiklikku süüdistust. Prokuratuuri ülesanne on tõendada võistlevas kohtumenetluses asjaolud, millele tuginevalt väidetakse süüdistusaktis, et süüdistatav on toime pannud kuriteo. Selleks on vajalik kohtueelses menetluses koguda kõik tõendid, mida prokuratuur peab vajalikuks, et tõendada kohtumenetluses tõendamiseseme asjaolude olemasolu (samuti, tulenevalt KrMS § 211 lg-st 2, selgitada ka kahtlustatavat või süüdistatavat õigustavate asjaolude esinemine). M. Mallenele esitatud süüdistuse raames kuuluvad tõendamiseseme asjaolude hulka vältimatult ka küsimused selle kohta, kas M. Mallene on süüdistuses märgitud narkootiliste ainetega kokku puutunud. Samuti, iseäranis arvestades M. Mallene kaitseversioone, on asjakohane välja selgitada, kas kõnealuste narkootiliste ainetega võib olla kokku puutunud veel ka muid isikuid. Kohtukolleegium leiab, et nende asjaolude kohtuistungil tõendamiseks oli vajalik ja põhjendatud kohtueelses menetluses korraldada ekspertiisid, mida süüdistatav peab tarbetuks. Pelgalt M. Mallene enda ütlustele tuginevalt ei prokuratuuril saanud tekkida mingit kindlust, et tõendamiseseme asjaolusid (konkreetselt M. Mallene puutumust kõnealuste narkootiliste ainetega ja selle välistatust, et nendega võis kokku olla puutunud veel ka keegi muu) õnnestub kohtule tõsikindlalt tõendada. 17 Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda süüdistatava kriitikaga, nagu oleks maakohus temalt menetluskuluna välja mõistnud tasu tarbetute ekspertiiside eest.
  118. Süüdistatav märgib, et Politsei- ja Piirivalveamet on jätnud põhjendamatult rahuldamata tema kaitsja taotluse tutvuda M. Mallene kohta jälitustoimingutega kogutud andmetega. Kohtukolleegium märgib, et tutvus arutatavas kriminaalasjas tehtud jälitustoimingute kohta peetava jälitustoimikuga. Jälitustoimikust nähtub, et M. Mallenele on
  119. septembri
  120. a kirjaga tema suhtes tehtud jälitustoimingutest teatatud (kiri on kätte toimetatud
  121. septembril 2015). Küll aga ei nähtu jälitustoimikust, et M. Mallene või tema kaitsja oleks esitanud taotluse jälitustoimingutega kogutud andmetega tutvumise kohta. Ka apellatsioonis ei ole M. Mallene täpsustanud enda väidet selle kohta, millisel kuupäeval esitatud taotluse ja kes täpselt on rahuldamata jätnud. Seega tuleb M. Mallene väidet jälitustoimingutega kogutud andmetega tutvumisest keeldumise kohta pidada paljasõnaliseks. M. Mallene ringkonnakohtule esitatud taotlus, võimaldada talle tutvuda jälitustoimingutega tema kohta kogutud andmetega, tuleb aga jätta rahuldamata. Jälitustoimiku tutvustamine toimub KrMS § 12614 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
  122. jaanuari
  123. a määruse nr 4 (jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord) kohaselt. Selle määruse § 4 lg-s 1 sätestatakse, et isik, kes soovib tutvuda enda kohta jälitustoiminguga kogutud andmetega, peab esitama jälitusasutusele kirjaliku või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse 30 päeva jooksul temale teate kättetoimetamise päevast arvates. Seega pidanuks M. Mallene (või korra § 5 lg 2 alusel ka tema advokaadist kaitsja) taotlema jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumist Politsei- ja Piirivalveametilt.
  124. M. Mallene
  125. juuli
  126. a avalduses esitatud taotluse jätab ringkonnakohus rahuldamata. M. Mallene on taotlenud kriminaalasja materjalide juurde enda teabenõuete ja neile Tallinna Vangla antud vastuste lisamist. Teabenõuded on M. Mallene vanglale esitanud
  127. juunil 2016 (saamaks teada, millal ja kui pikalt külastas teda vanglas kaitsjana A. Neiland) ja
  128. juuil 2016 (saamaks teada, mitmel külastusel oli A. Neilandil kaasas kriminaalasja toimiku koopia CD-plaadil, kui kaua neid salvestisi iga kord kasutati ja kui pikalt kestsid reaalselt kokkusaamised kaitsja A. Neilandiga). Seega on mõlemad teabenõuded esitatud peale apellatsiooni tähtaja möödumist, teine teabenõue aga isegi peale ringkonnakohtu istungi toimumist arutatavas kriminaalasjas. Avaldusest ei selgu, mis takistanuks M. Mallenel vanglale teabenõudeid esitada juba
  129. a lõpul, kui maakohtu istungil tekkis tal küsimus sellest, kas talle on olnud tagatud piisav võimalus enda kaitse korraldamiseks kriminaalasja materjalidega tutvuda. Kuna M. Mallene ei ole kriminaalmenetluse käigus varasemalt pidanud vajalikuks lisada ühtki tõendit, kinnitamaks enda väiteid selle kohta, et tema võimalus kriminaalasjas kogutud materjalidega tutvuda ei olnud küllaldane, siis ei pea kohtukolleegium KrMS § 321 lg-le 6 tuginedes võimalikuks avaldust ja selle lisasid asja materjalide juurde võtta. Kolleegium leiab, et M. Mallene sellekohane katse on hinnatav pelgalt püüuna kriminaalasjas menetlust venitada. Sellele seisukohale suunab kohut lisaks M. Mallene liig hilisele tegutsemisele ja otsuse p-s 18 märgitule muu hulgas ka asjaolu, et tema vaidlusaluses avalduses ega ka varem esitatud väidetes kaitseõiguse rikkumise kohta ei ole välja toodud mitte ainsatki sisulist argumenti, vaid osutatakse üksnes üldsõnaliselt mingitele n.n teadaolevatele faktidele või asja materjalides olemasolevatele dokumentidele. 18
  130. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu
  131. aprilli
  132. a otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.