Obsah (8)

§ 138§ 144§ 143§ 174§ 175§ 162§ 165§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2016 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud lõõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamiskulud.

§ 144

p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 143

p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ning p 2 kohaselt dokumentaalsete tõendite saamise kulud.. 31.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 32.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda.

1. Kostja esitas kohtule 25.11.2015 ja 30.11.2016 menetluskulude nimekirjad, taotles määrata kindlaks tema menetluskulud summas 13 561,51 eurot ja 507,00 eurot, mõista rahaliselt kindlaksmääratud menetluskulud hagejatelt kostja kasuks välja ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Hagejad vaidlesid vastu kostja menetluskulude taotlusele ning palusid mitte arvestada assistendi ajakulust tulenevat menetluskulu, vähendada kostja esindaja adv. Ants Mailendi tunnihinna suurust 153 euroni ja mitte arvestada kostja poolt 25.11.2015 esitatud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja väljamõistmise avalduses välja toodud menetluskulude summat, kuna avalduses esitatud andmed on ebaõiged ning menetluskulude summa kujunemine pole jälgitav või alternatiivselt käesoleva punktiga nõuda kostjalt välja arved ning lisad, millest nähtuks, kes on teostanud menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid.
3. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude avaldus kuulub rahuldamisele. Esindajate tunnihinnad ja nimekirjas kirjendatud lepinguliste esindajate poolt tehtud töö, kestvus ja 11 maksumus on esitatud mõistlikus suuruses ja vastavad asjas tehtud toimingutele. Arvestades asja keerukust, tõendite mahtu ning toimingutele ja kohtuistungitele kulunud aega, on esindajate õigusabi kokku summas 14 005,40 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hagejate vastuväited kostja menetluskulude suuruse kohta ei ole objektiivsed, kuna hagejate endi kulu esindajate osutatud õigusabile on oluliselt suurem. Seega tuleb hagejatelt välja mõista kostja kulud lepingulistele esindajatele kokku 14 005,40 eurot. Kostja kulud dokumentide tõlkele, riigilõiv ja äritoimikute tellimiskulu, kokku 63,11 eurot on samuti põhjendatud ja kuuluvad hagejatelt väljamõistmisele. Järelikult tuleb kostja menetluskulud hagejatelt välja mõista kokku summas 14 068,51 eurot. 36.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna hageja I põhinõude suuruseks on 62 000,00 eurot ning hageja II põhinõude suuruseks on 196 360,67 eurot, siis tuleb menetluskulud välja mõista hagejalt I summas 4500 eurot ja hagejalt II summas 9568,51 eurot. 37.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kohustada hagejaid tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 12