KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 23 lg 3 koostoimes sama paragrahvi viienda lõikega näeb ette halduskohtu menetlusse võetud süüteomenetlusega tekitatud kaebuste lahendamise halduskohtumenetluses

-s sätestatud alustel juhul, kui kehtivas õiguses varasemalt kaebusega nõutava kahju hüvitamise aluseid ja korda sätestatud ei olnud. Kriminaalmenetluse toimingutega tekitatud kahju hüvitamise aluste regulatsioon enne

i jõustumist kehtivas õiguses puudus. Kuna J. Maksimovi kaebus on läbinud menetluse halduskohtus, siis tuleb jätkata halduskohtumenetlust J. Maksimovi apellatsioonkaebuse lahendamiseks ning otsustada kaebuse lahendamine

regulatsiooni alusel. 13. Vastavalt

§ 7

lg-le 1 kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Menetleja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi (

§ 7lg 2).

Mittevaraline kahju hüvitatakse füüsilisele isikule üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime (

§ 11lg 2).

Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud (

§ 11lg 3).

3 Käesoleval juhul nõuab kaebaja talle tervise kahjustamise ja alandava kohtlemisega tekitatud kahju hüvitamist.

1. Kaebaja väitel koheldi teda alandavalt ja tekitati tervisekahju lisaks eespool märgitule veel sellega, et kinnipidamisel, pärast kaebaja maha surumist vastustaja ametnikud lõid teda (m.h jalaga pähe) ning talle ei võimaldatud kohest arstiabi. Ringkonnakohus leiab, et J. Maksimovi väited täiendava tervisekahjustuse tekitamise kohta ei ole tõendatud. PERH-i haigusloo väljavõttest (I kd, tl 8), patsiendikaardist (I kd, tl 9) ega Tallinna Vangla ravikaardi väljavõtetest (I kd, tl 10-17) ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlusalusel ajal lisaks küünarvarre murrule saanud muid tervisekahjustusi. Puuduvad meditsiinitöötajate poolt fikseeritud andmed löökide iseloomulike tagajärgede – verevalumid, marrastused, valuaistingud – kohta. Kaebaja kinnipidamise asjaolude selgitamiseks alustatud kriminaalasjas nr 14730000645 tunnistajatena ülekuulatud kiirreageerijad A. Smirnov (II kd, tl 1), A. Šumljanski (II kd, tl 2-3), P. Proosa (II kd, tl 3p-4) ja T. Härmits (II kd, tl 4p-5) on eitanud kaebaja löömist. Seega puuduvad kaebaja väidet kinnitavad tõendid. Samuti ei ole kaebaja osutanud sellesuunaliste tõendite täiendava kogumise võimalusele. Olukorras, kus ei ole fikseeritud löömisele iseloomulikke tagajärgi, ei saa vastustaja ametnikele etteheidetavat tegevust ainuüksi kaebaja väidete alusel eeldada. Käesoleval ajal ei näe ringkonnakohus mõistlikku võimalust täiendavate tõendite kogumiseks kaebaja kinnipidamise asjaolude selgitamiseks. Kaebaja fotolt (II kd, tl 6) nähtuv marrastus laubal vasaku silma kohal ei luba samuti eeldada trauma saamist, isegi, kui foto on tehtud
2. märtsil 2013, s.o ülejärgmisel päeval pärast kaebaja kinnipidamist ja väidetavalt tervisekahjustuse saamist. Kuna kaebaja patsiendikaardil ega haigusloos ei ole marrastust vigastusena märgitud, siis ei ole üheselt selge seegi, kas marrastus on saadud kinnipidamise ajal või juba varem. Fotolt ei nähtu, et kaebajal oleks muid vigastusi, mis võivad viidata löökidele.
3. Samuti ei nõustu ringkonnakohus J. Maksimovi väitega nagu oleks teda inimväärikust alandavalt koheldud sellega, et kaebaja pidi pärast kinnipidamist ootama arsti juurde viimist südaööni, kusjuures arstlik läbivaatus toimus alles
4. märtsil 2013 kell 1.
5. A. Smirnovi (II kd, tl 1), A. Šumljanski (II kd, tl 2-3), P. Proosa (II kd, tl 3p-4) ja T. Härmitsa (II kd, tl 4p-5) kriminaalmenetluses antud ütlused on kokkulangevad selles, et kinnipidamise ajal ja vahetult pärast kinnipidamist ei lausunud J. Maksimov ühtegi sõna. Kaebuses on J. Maksimov sõnastanud etteheite vastustajale järgmiselt (I kd, tl 1p): „Kuigi kaebaja nägu veritses ja oli paistes (jalalöökidest) ning ta tundis meeletut valu vasakus käes, ei antud kaebajale meditsiinilist abi.“ Seega ei väida ka kaebaja ise, et ta oleks koheselt nõudnud arstiabi või andnud vastustaja ametnikele märku küünarvarre vigastuse tõsidusest. Seetõttu ei ole vastustajale etteheidetav, et kaebajat arstiabi saamiseks koheselt PERH-i ei toimetatud. Kuid ka juhul, kui arstiabi vajadus sai vastustaja ametnikele selgeks vahetult kinnipidamise järel, ei luba kaebaja kinnipidamise ja PERH-i jõudmise vahele jäänud ajavahemik (s.o ca kaks ja pool tundi) pidada kaebaja kohtlemist piinavaks või inimväärikust alandavaks. Kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipeetud isiku toimetamine avalikku raviasutusse nõuab planeerimist ega saa seetõttu toimuda sama operatiivselt kui vabaduses viibivate isikute puhul. Seetõttu ei saa viivitusest tingitud vigastuse ajaliselt kumuleerunud mõju kaebajale, arvestades tema valuskaala hinnangut (I kd, tl 8) pidada sedavõrd intensiivseks, et sellega oleks täidetud piinamise või inimväärikuse alandamise koosseis.
6. Küünarvarre vigastuse tekkimine J. Maksimovi kinnipidamisel rakendatud jõu tõttu on väljaspool kahtlust. Seega on olemas põhjuslik seos kaebajale tekkinud kahju ja vastustaja tegevuse vahel. Hinnang vastustaja tegevuse õiguspärasusele sõltub sellest, kas sedavõrd intensiivset jõu kasutamist kaebaja kinnipidamisel saab taotletud eesmärgi suhtes proportsionaalseks pidada. 4 Ringkonnakohus märgib siinjuures, et vastustaja tegevust ei saa hinnata korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud kriteeriumide alusel. KorS jõustus
7. juulil 2014, mistõttu ei saanud vastustaja kaebaja kinnipidamisel
8. aasta märtsis selle akti regulatsiooni alusel oma tegevust korraldada.
9. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 31 lg-le 1 on Politsei- ja Piirivalveamet uurimisasutus, kes teeb KrMS-s sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt, kui menetlustoiminguks ei ole vaja kohtu luba või prokuratuuri luba või korraldust (KrMS § 32 lg 1). Kuna vaidlust ei ole selles, et kaebaja kahtlustatavana kinnipidamine oli õiguspärane, siis sõltub hinnang vastustaja tegevuse õiguspärasusele sellest, kas vältimatult vajalik oli jõu kasutamine J. Maksimovi kinnipidamisel selliselt, et see tõi kaasa kaebaja tervise kahjustamise. KrMS
10. § 9 lg 3 sätestab otsesõnu uurimisasutuse kohustuse kohelda menetlusosalist tema au teotamata ja tema inimväärikust alandamata ja keelab menetlusosalise piinamise või muul viisil julmalt või ebainimlikult kohtlemise.
11. Nii J. Maksimov kui tema kinni pidanud kiirreageerijad on vaidlusaluseid sündmusi põhijoontes sarnaselt kirjeldanud. Vastustaja ametnikud purustasid J. Maksimovi punase fooritule tõttu peatunud sõiduki juhipoolse ukse klaasi, avasid seejärel ukse, võtsid kaebajal kätest kinni, tõmbasid ta autost välja, surusid maha ning paigaldasid käerauad. Ringkonnakohus järeldab kaebajale tekkinud vigastuse iseloomust, et see sai tekkida pärast seda, kui vastustaja ametnikud olid saanud kaebaja käed haardesse kas kaebaja autost väljatõmbamise või sellele järgnevalt kaebaja maha surumise ja käte selja taha väänamise ajal. Pidades silmas vastustaja ametnike arvulist ülekaalu, nende eeldatavat väljaõpet sarnaste toimingute tegemiseks ja erivahendite kasutamise võimalusi ning asjaolu, et kaebaja ei osutanud füüsilist vastupanu, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajale vigastusi tekitanud määras jõu kasutamine ei olnud vältimatult vajalik kaebaja kinnipidamiseks ega temast lähtuva võimaliku ohu tõrjumiseks pärast kiirreageerijate poolt kaebaja käte haardesse võtmist. Kohtu seisukohta ei muuda vastustaja ametnike selgitused, et eelinfo põhjal peeti võimalikuks, et kaebaja kannab relva või võib asuda tõendeid hävitama. Isegi kui A. Smirnovi (II kd, tl 1), A. Šumljanski (II kd, tl 2-3) ja T. Härmitsa (II kd, tl 4p-5) kirjeldatud kaebaja tegevus kõrvalistmelt millegi võtmisel võis viidata kaebajast lähtuva võimaliku ohu realiseerumise suuremale tõenäosusele, siis pärast kaebaja käte kontrolli alla saamist vähenes see tõenäosus oluliselt. Vastustaja ei ole väitnud, et sarnaste vigastuste tekkimine on isikute kinnipidamisel tavaline või, et isiku sõidukist väljatõmbamisel või käeraudade paigaldamisel esineks suur tõenäosus sellelaadse vigastuse tekkimiseks või esineks muu põhjus, mille tõttu tuleb sarnase vigastuse tekkimist isiku kinnipidamisel pidada paratamatuks. Samuti ei ole vastustaja väitnud, et kaebaja olnuks füsioloogiliste omaduste tõttu eriliselt vastuvõtlik jõu kasutamise suhtes, mistõttu vastustaja ametnikud ei saanud vigastuse tekkimisega võimalust ette näha. Toodud põhjustel tuleb pidada ülemääraseks vastustaja ametnike poolt jõu kasutamist kaebaja suhtes selliselt, et see tõi kaasa küünarvarre hulgimurru. Vastavalt on vastustaja tegevus kaebaja kinnipidamisel selles osas õigusvastane.
12. Tulenevalt

§ 7lg-st 2 vastustaja süüd J.

Maksimovile kahju tekitamises eeldatakse. Vastutusest vabanemiseks peab PPA tõendama, et ei ole kaebajale tervisekahjustuse tekitamises süüdi. Kohtumenetluses on vastustaja esile toonud üksnes kaebaja suhtes enne kinnipidamist olnud kõrgendatud ohuhinnangu ja turvataktikaliste nõuete täitmise. Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, miks eelnev ohuhinnang ei õigusta kaebaja suhtes vigastuse tekitanud määral jõu kasutamist. Kuna vastustaja ei ole muid asjaolusid esile 5 toonud, siis loeb ringkonnakohus vastustaja tegevuse J. Maksimovile tervisekahju tekitamisel süüliseks, s.t vastutaja ametnikud pidid mõistma, et sellises määras jõu kasutamine võib kaasa tuua vigastuse tekkimise ega olnud kaebaja käte haardesse saamise järel enam vajalik kaebajast lähtuva võimaliku ohu neutraliseerimiseks ega põgenemise vältimiseks. Vastustaja ametnike ametiülesannetest tuleneva kõrgendatud hoolsuskohustuse järgimisel tõenäoliselt ei oleks kahju tekkinud. 21. Mittevaralise kahju hüvitamine füüsilisele isikule tervisekahjustuse tekkimisel on

§ 11lg 2 järgi lubatud.

Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega. Käesoleval juhul ei ole kaebajale tekitatud tervisekahju muude vahenditega heastatav ning tuleb seetõttu hüvitada rahalise maksega. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 euro väljamõistmist PPA-lt. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja nõutud ulatuses hüvitis käesolevas asjas ülemäärane. Ringkonnakohus võtab hüvitise suuruse määramisel arvesse J. Maksimovi tervisekahju iseloomu, iseäranis seda, et veel aasta pärast vigastuse tekkimist ei olnud selle kahjulik mõju osaliselt taandunud (I kd, tl 17) ja see mõjutas kaebaja elukvaliteeti igapäevaselt ning seda, et mittevaralise kahju hüvitiseks määratud summa oleks kohane riigi olusid, s.o ühiskonna jõukuse taset, võrreldavust ja õiglustunnet ühiskonna vähemkindlustatud gruppide sissetulekute suhtes, arvestades. Teisalt peab ringkonnakohus silmas ka seda, et kaebaja nõuded hüvitise saamiseks arstiabi viibimise ja kaebaja löömisega tekitatud mittevaralise kahju eest ei ole põhjendatud. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, rikkumise iseloomust ja ulatusest koosmõjus peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kaebajale välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. 22. Eeltoodust lähtudes rahuldab ringkonnakohus J. Maksimovi apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab Tartu Halduskohtu 14. aprilli 2015 otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ja mõistab Politsei- ja Piirivalveametilt J. Maksimovi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. 23. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Pooled ei ole halduskohtus ega apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu vastavalt HKMS § 109 lg 1 ls-le 3 menetluskulusid välja ei mõisteta ja need jäävad poolte endi kanda. Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt 6 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt