← Eesti

3-16-1017/54

Obsah (4)§ 79§ 203§ 77§ 88

KO HTUMÄ ÄRU S Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel

) § 77 lg-st 1, § 79 lg-st 1 p-st 1 ja lg-st 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohus menetluse kinniseks kuulutada ja menetlusosalise menetlustoimingult eemaldada, kui see on vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks ning huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. Käesolevas asjas on tõendina toimiku juurde esitatud vangla siseruumides toimunut kajastav videosalvestis. Kuna sellel sisalduv informatsiooni teatavakstegemine kinnipeetavatele võimaldab neil saada teavet turvakaamerate paigutuse, vaateväljade ulatuse, teiste kinnipeetavate paiknemiste, vanglaametnike toimingute ja muu sarnase kohta ning planeerida uute õiguserikkumiste toime panemist, on olemas kaalukas huvi kaitsta vangla julgeolekuga seotud teavet. Seetõttu on vajalik ja võimalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada ning kaebaja selle tõendiga seotud menetlustoimingult eemaldada.

  1. Määruskaebuse esitaja esitas 16.06.
  2. a määruse peale määruskaebuse (tl 124125p), milles palub halduskohtu 16.06.
  3. a määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja leiab, et ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttest lähtuvalt saab süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kohus tugineda vaid tõenditele, mille saamise seaduslikkust on süüdistataval või tema kaitsjal olnud võimalik kontrollida. Lisaks on määratud käesolevas asjas kaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses, seega pole menetlusosalisele tagatud võimalust viibida kaebuse läbivaatamise menetlustoimingu juures. Seega jääb arusaamatuks määruse eesmärk.
  4. Viru Vangla palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja eemaldamine menetlustoimingutelt riivab tema õigusi minimaalselt. Videoga tutvumisel oleks võimalik tuvastada turvakaamera töö spetsiifilised asjaolud-kaamera vaateväli, kontrastsus, teravus, pimedad nurgad jms, mille teadmine võib soodustada kinnipeetavate poolt vangla julgeolekut ohustavate tegude toimepanekut. Olemas on video vaatlusprotokoll, samuti saab kohus video vaatlusel nähtavat asjakohast infot detailselt tutvustada eemaldatud menetlusosalisele. Viru Vangla on seisukohal, et eemaldamine 3 3

§ 79

lg 1 p 1 alusel asutusesiseseks tunnistatud teabe uurimiselt kehtib nii menetlusosalise enda kui tema esindaja suhtes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebust Tartu Halduskohtu 06.06.
  2. a määruse peale (I) ja seejärel määruskaebuse esitaja määruskaebust Tartu Halduskohtu 16.06.
  3. a määruse peale (II). I
  4. Ringkonnakohus leiab, et ükski 06.06.
  5. a määruse peale esitatud määruskaebuses toodud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 06.06.
  6. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebuse esitaja 06.06.

  1. a määruse peale esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Halduskohus lähtub uurimisprintsiibist ja selgitamiskohustusest, mis aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Seega kaebaja ei pea halduskohtule esitatavat kaebust õiguslikult põhjendama, piisab ka kaebuses probleemiga seotud asjaolude kirjeldamisest. Käesolevas asjas esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule kaebuse, mille põhjendustest on aru saada, et ta on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
  3. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 06.06.
  4. a määruse peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.06.
  5. a määruse muutmata. II
  6. Ringkonnakohus leiab, et ükski 16.06.
  7. a määruse peale esitatud määruskaebuses toodud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 16.06.
  8. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks 16.06.

  1. a määruse peale esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Viru Vangla taotles halduskohtult videosalvestist puudutavas osas menetluse kinniseks kuulutamist ja kaebaja eemaldamist menetlustoimingutelt. Tartu Halduskohus tunnistas videosalvestise kinniseks ja eemaldas kaebaja nimetatud tõendi uurimiselt. 20.

§ 77lg 1 kohaselt koosmõjus Ts

MS § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks muuhulgas siis, kui see on ilmselgelt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Viru Vangla videosalvestis on tunnistatud Viru Vangla direktori 01.08.2011. a käskkirjaga nr 1.1-1/155 asutusesiseseks kasutamiseks. Käskkirjas on põhjalikult selgitatud Viru Vangla turvasüsteemide kohta käiva teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise vajalikkust. Lähtuvalt eelnevast leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õiguspäraselt menetluse nimetatud turvasalvestust puudutavas osas kuulutanud kinniseks. 21.

§ 79

lg 1 p 1 kohaselt võib kinniseks kuulutatud menetluses eemaldada menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt, muuhulgas riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.

§ 79

lg 2 4 4 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. Riigikohus on leidnud, et tagada

§ 79

lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungit jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta

§ 88

lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (RKHKm 15.05.2014, 3-3-1-36-14, p 8). Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei saa kohaldada

§ 88

lg-t 2, sest antud sätte kohaldamine eeldab menetlusosalise initsiatiivi toimikuga tutvumiseks. Initsiatiiv toimikuga tutvumiseks tuli kaebajalt aga pärast halduskohtu 16.06.2016. a määrust (tl 96). Ringkonnakohtu hinnangul kuulub

§ 79

lg 1 kohaldamisele, kui kohus menetlusosalise vastavasisulise taotluse esitamisel või ise omal algatusel kõiki asjaolusid hinnates peab vajalikuks menetlusosalise menetlustoimingult eemaldada. Turvasalvestused on Viru Vangla direktori 01.08.

  1. a käskkirjaga nr 1.1-1/155 tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Käskkirja kohaselt ohustab Viru Vangla turvasüsteemide ja turvameetmete kirjelduse kohta informatsiooni väljastamine kinnipeetavatele isikutele olulisel määral vangla üldist julgeolekut, kuna turvakaamerate paigutuse, kaamera vaatevälja ulatuse, videosalvestise täpsete säilitamistähtaegade jms turvasüsteeme puudutavate andmete teadmine võimaldab kinnipeetavatel isikutel planeerida uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kinnipeetavatele isikutele turvakaamerate videosalvestiste näitamise tagamine aitaks kinnipeetavatel isikutel saada aimu vangla töökorralduslikest mustritest, mille teadmine või kaardistamine soodustab märkimisväärselt uute planeeritud õigusrikkumiste toimepanemist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud määruskaebuse esitaja eemaldamine menetlustoimingutelt, mis seondub halduskohtule 15.06.2016 esitatud Viru Vangla videosalvestisega, kuna huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmete kaitseks ning riigisaladuse hoidmiseks on tunduvalt kaalukamad kaebaja õigusest olla menetlustoimingu juures. See tähendab, et koopiat videosalvestisest kaebajale ei edastata ega võimaldata kaebajal ka muul viisil sellega tutvuda.
  2. Määruskaebuse esitaja on arvamusel, et tema kaitsjal on õigus videoga tutvuda. Viru Vangla leiab määruskaebusele esitatud vastuses, et kaebaja käsitleb alusetult käesolevat menetlust kui süüteomenetlust. Lisaks märgib Viru Vangla, et eemaldamine

§ 79

lg 1 p 1 alusel asutusesiseseks tunnistatud teabe uurimiselt kehtib nii menetlusosalise enda kui tema esindaja suhtes. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 79

lg 6 sätestab, et

§-s 79 sätestatud alustel ja korras lahendab kohus vajaduse korral ka menetlusosalise esindaja eemaldamise küsimuse. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et määruskaebuse esitajal oleks antud haldusasjas esindaja. Halduskohus eemaldas 16.06.

  1. a määrusega nimetatud tõendi uurimiselt kaebaja. Seega kui esindaja eemaldamise vajadus käesolevas haldusasjas peaks tekkima, siis on halduskohtul endal või menetlusosalistel võimalik tõstatada ka kaebaja esindaja eemaldamise vajalikkuse küsimus.
  2. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.06.
  3. a määruse peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.06.
  4. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.