Obsah (7)

§ 1721§ 172§ 165§ 1921§ 192§ 188§ 1771

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2015.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja numbe

) § 178 lg 3, viitega ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikale, nt kohtuasjas nr 3-2-1-55-14). Kohtu hinnangul ei saa olla seadusandja mõte ja tahe välistada osaniku õigusi pelgalt seetõttu, et talle kuulub mõtteline osa osast kaasomandina ning teised kaasomanikud oma õigusi ei kasuta. See oleks põhiseaduse § 32 vastane omandiõiguse riive, mis rikuks igaühe omandi võrdse kaitstuse põhimõtet. Hageja on 09.12.2013 esitanud kirjaliku vastuväite emissiooni otsuse vastuvõtmise vastu (I kd lk 30). 18. Poolte seisukohtadest tulenevalt tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas a) Koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud sellisel määral, et see on oluline rikkumine, mis toob

§ 1721

kohaselt kaasa otsuse tühisuse ning b) Kas osa üks ühisomanikest võib jääda oma õigustest ilma, kui teised ühisomanikud emissioonil osaleda ei soovi.

1. Vaidlust ei ole selles, et enne osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmist kuulus hagejale, XXXX ja XXXXle osa nimiväärtusega 15 000 EEK, mis moodustas 25% osakapitalis osadega määratud häältest. Pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ja emissiooni läbiviimist, kuulub hagejale, XXXX ja XXXXle osa nimiväärtusega 959 eurot, mis moodustab 2,74% osakapitalis osadega määratud häältest. Kohus leiab, et isegi, kui ettevõtte väärtus emissiooni tulemusena laenukoormuse vähendamise läbi kasvas, on hageja osaluse sedavõrd suures määras vähenemine osanikule kahjulik.
2. Vaidluse lahendamiseks käsitleb kohus esmalt koosoleku kokkukutsumise asjaolusid ning seejärel otsuse tühisuse asjaolusid tulenevalt heade kommete vastasusest. 21.

§ § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kostja põhikirja p 6.1.4 kohaselt tuleb korralise osanike koosoleku kokkukutsumisest teatada ette vähemalt 3 nädalat.

1. Käeoleval juhul tuvastas kohus (otsuse p 16), et hageja sai 12.12.2013 toimuvast koosolekust teada 22.11.2013., s.o 20 päeva enne koosoleku toimumist ja seega kuna koosoleku toimumisest teatati reedel, aga koosolek toimus neljapäeval, siis teatati ette 1 päev vähem. 7
2. Kohus ei nõustu hagejaga, et tähtis pole, kui palju koosoleku toimumisest vähem ette teatati ja kuidas hilinemine mõjutas otsuste tegemist. Kohtu hinnangul seob

§ 1721

kokkukutsumise korra rikkumise ja tühisuse ainult siis, kui see rikkumine on oluline. Seega väheolulised rikkumised ei saa ega tohi mõjutada üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivust.

1. Käesoleval juhul on hageja sidunud põhikirja nõuete ja kokkukutsumise korra rikkumise formaalse faktiga – rikkumine kui fakt iseenesest peab hageja arvates tooma kaasa otsuse tühisuse.
2. 1-päevase hilinemisega üldkoosoleku toimumisest teadsaamine ei ole käesoleval juhul takistanud hagejat üldkoosolekul osalemast, kirjalike vastuväidete esitamist 09.12.2013 (I kd lk 30), emissioonil osalemist. Samuti ei ole see muul viisil takistanud hagejat osanikuna oma õiguste teostamisel. Hageja õigusi rikub see, et teiste ühisomanike tegevuse tõttu ei saanud ta emiteeritud osa osta, mitte üldkoosolekust teatamisega hilinemine.
3. Lisaks nähtub asja materjalidest (I kd lk 113-123), et kostja on püüdnud mitmel erineval viisil alates 12.11.2013, toimetada hagejale kätte koosoleku kokkukutsumise teadet. (nt 12.11.2013 on kostja andnud kutse teate üle postiasutusele ning 13.11.2013 on postiljon püüdnud teadet hagejale üle anda, selle ebaõnnestumisel jätnud teate postisaadetise kohta hageja postkasti (tlk 114). Kohtutäitur Urmas Tärno on üritanud teadet hagejale üle anda 19.11.2013, 20.11.2013, 25.11.2013, 26.11.2013 aadressil XXXX, Tallinn. Samuti ebaõnnestunult. Riigikohtu praktika kinnitab (vt kohtulahend asjas nr 3-2-1-6-03), et

§ 172järgi kannab kohaletoimetamise riski osanik ise.

Osundatud Riigikohtu lahendi p 13 märgitakse muuhulgas, et kutse võimalik kättesaamata jäämine näiteks põhjusel, et osanike nimekirja kantud aadressil osanik seda kätte ei saa ja kutse tagastatakse, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Vaidlust ei ole selles, et kostja saatis kutse osaniku ainsal teadaoleval aadressil.

1. Eeltoodu alusel kohus ei loe, et kostja 12.12.2013 üldkoosoleku kokkukutsumise põhikirjas sätestatud korda oleks oluliselt rikutud või rikutud määral, mis toob kaasa ostsute tühisuse. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole seega hagi rahuldamise aluseks.
2. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas otsus võib olla tühine seetõttu, et see on vastuolus heade kommetega. 29.

§ 165

lg 1 kohaselt kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. 8 30. Osakapitali suurendamise otsus (

§ 1921

) kujutab endast osaühingu tahteavaldust ehk ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu nõustumine sellega aktsept. Selle tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-97-10 p 14).

1. Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus ainsana 12.12.2013 emissiooni otsuses näidatud 2nädalase tähtaja jooksul oma mõttelise osas suurusele vastava osa emiteeritud osa maksumusest, mille müük oli talle suunatud (s.o 1 460,88 eurot, maksmise aeg 21.12.2013). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja tasus 26.02.2014 ka teiste ühisosanike eest 6 330,45 eurot ühise osa emissioonil omandamiseks. Hageja on 07.12.2013 teinud XXXX ja XXXXle ettepaneku emissioonil osalemiseks (I kd lk 3438). XXXX ja XXXXhagejale ei vastanud ja märkimislepingut ei sõlminud. 20.02.2013 teatas XXXXkostjale e-kirja teel, et tal puuduvad vahendid emissioonil osalemiseks (I kd lk 72). Seega ühiselt ei ole hageja, XXXX ja XXXXmärkimislepingut sõlminud ja viimased pole hagejale emissioonil osalemiseks nõusolekut andnud.
2. Kuna kostja osa on XXXXpärandvara koosseisu kuuluva jagamata varaühisuse osa, siis on kohtu hinnangul olulised ka Pärimisseaduse (PäS) asjakohased sätted.
3. PäS § 147 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PäS § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Pärandvara ühisusele kohalduva Asjaõigusseaduse § 74 lg 1 kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
4. Osundatud normidest tuleneb kohtu arvates see, et kui pärandvara on jagamata ja pärandvara ühisusse kuulub mingi asi või õigus, siis seda asja saab käsutada või koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
5. Märkimislepingu sõlmimine (vt otsuse p 30) on kohtu arvates osast tulenevate õiguste käsutamine, sest selle alusel omandatakse õigusi ja võetakse rahalisi kohustusi. 9 Seega saaksid ühisosa omanikud märkimislepingu sõlmida ainult ühisel kokkuleppel. Kuna kokkulepe puudus, siis ei olnud hagejal õigus iseseivalt ega teiste kaasomanike nimel emissioonil osalemiseks.
6. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et emissiooni otsuse tühisust ja heade kommete vastasust ongi hageja sisustanud sellega, et ta ei saanud teiste ühisosa omanike tegevusetuse tõttu sõlmida märkimislepingut ega osaleda seetõttu emiteeritud osade ostmises. Nii on hageja 22.04.2015 toimunud kohtuistungil selgitanud, et vaidlusalune otsus oleks heade kommetega kooskõlas, kui ta oleks saanud osta emissiooni käigus väljastatud osasid.
7. Seega on äriühingu tegevus iseenesest olnud heade kommetega kooskõlas: osakapitali suurendamise otsus vastab

§ 192-193 nõuetele ning hageja on asunud oma õigusi selle otsuse järgi realiseerima.

1. Kohus nõustub kostjaga, et osa ühisomanike emissiooniotsuse järgne käitumine ei muuda otsust heade kommetega vastuolus olevas. Ka Riigikohtu praktika toetab seda seisukohta (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-76-01), et kui tehing oli tegemise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi heade kommete vastasust.
2. Küll aga on kohtu arvates küsitav, kas emissiooni otsuse vastuvõtmine on heade kommetega kooskõlas, kui selle üks eesmärkidest ei ole ettevõtte majandamisega otseselt seotud.
3. Hageja on välja toonud selle, et kostja osanike otsused võttis vastu enamusosanik XXXX, kes on ühtlasi XXXX isa. Seega oli XXXX sisuliselt võimalik ette näha, kas hageja saab märkimislepingut sõlmida või mitte. XXXX oli 12.12.2013 otsuse vastuvõtmise ajal 24-aastane üliõpilane ja ilma vanemate abita märkimislepingut täita ei suutnud. Nii on ta ka oma 20.02.2014 e-kirjas kostjale teada andnud – tal puuduvad rahalised vahendid. Seega oli sisuliselt emissiooniotsuse vastuvõtmisel selge, kas hageja saab oma õigusi emissiooni käigus teostada või mitte.
4. Hageja ja XXXX tütre XXXX ja tütre ema XXXX vahel on pärandvara jagamise vaidlus (Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-55856) ning pooled survestavad üksteist (vt ka I kd lk 131 jj). Hageja osa väärtuse vähendamise kaudu saab mõjutada pärandavara jagamise käiku.
5. XXXX või ühisosa teiste omanike käitumisega hagejale kahju põhjustamist ei saa aga antud asjaolude kontekstis pidada emissiooni otsuse tühisuse aluseks. 10 Ettevõtte eesmärk otsuse vastuvõtmiseks oli äriühingu laenukoormuse vähendamine ja majandustegevuse parandamine (vt I kd lk 177-187; lk 167-168, lk 111-112; lk 76-77). Osaniku XXXX ja XXXX ning XXXX motiivid ei olnud ainsad.

§ 188

lg 1 kohaselt vastutab osanik osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. TsÜS § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 188 lg 1 ning 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohtu hinnangul võib olla tegu olukorraga, kus ühisosa teised omanikud ja/või ka osanik XXXX, ei ole hageja suhtes käinud heauskselt ning on teostanud oma õigusi viisil, mis on hagejale kahju põhjustanud. Kuid sellist nõuet ei ole käesolevas asjas esitatud ja sellise nõude aluseks olevaid asjaolusid ei saa kohus käesolevas menetluses tuvastada. 43. Seega on kohus seisukohal, et teiste osanike pahauskne käitumine võib olla aluseks nõude esitamisel nende osanike vastu, kuid ei ole üldkoosoleku otsuse heade kommete vastasuse aluseks

§ 1771lg 1 järgi.

1. Omanikulaenu võtmine 2008 aastal ja selle tingimused puudutavad ettevõtte juhtimist ega saa olla käesoleva vaidluse esemeks. 22.04.2015 kohtuistungil on hageja kinnitanud, et laenu andmise juriidilise kehtivuse üle pooled ei vaidle. Teisi otsuse tühisuse asjaolusid ei ole hageja kohtu ette toonud.
2. Otsuses käsitlemata tõendid jätab kohus asjakohasuse tõttu tähelepanuta TsMS § 238 lg 1 alusel.
3. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
5. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 11 TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: p 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või p 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 12