Obsah (4)

§ 272§ 162§ 177§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 14.märts 2016, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-62810 Tsivi

§ 272

lg 1 mõistes dokumentaalne tõend), mis on tugev tõend dokumendi kokkumonteerimise kohta, ning mille ümberlükkamiseks oleks üldjuhul vaja ekspertiisi. Kuigi kohus nõustub kostjaga, et uuringuaktis pole väga põhjalikult selgitatud, kuidas sellisele tulemusele jõuti, pole kostja ka ise ekspertiisi taotlenud ega välja toonud konkreetseid asjaolusid, miks ta leiab, et hageja esitas ekspertiisiinstituudile muu dokumendi kui kostja poolt kohtule esitatu (pole välja toonud erisusi uuringuaktis oleva dokumendi ja enda esitatud dokumendi vahel). Dokument tuleks kõrvale jätta ka juhul, kui selle monteeris kokku mitte kostja, vaid keegi teine, sest see ei pruugi kajastada asjaolusid õigesti. Kohtul tuleb otsustada, kas nõude loovutamise lepingu sõlmimine oli ettevõttele majanduslikult ebaotstarbekas (st kas kostja rikkus ÄS § 306 lg-st 2 sätestatud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamalt) ning kas sellega tekkis hagejale kahju. Selles osas on tõendamiskoormis hagejal. Riigikohus on rõhutanud, et juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks. Eelkõige on just vastusoorituse väärtuse hindamise kaudu võimalik teha kindlaks, kas juhatuse liige on äriühingule tehinguga kahju tekitanud või mitte (3-2-1-20-14, p 12). Eeltoodust tulenevalt tuleks võrrelda nõude väärtust vastusoorituse (100 euro) väärtusega. Kohus on seisukohal, et nõude väärtuse puhul ei saa lähtuda üksnes selle lepingusse märgitud suurusest (58 848,11 eurot). Eelkõige võib nõude väärtuse puhul mängida rolli selle sissenõudmiseks vajalik aja- ja ressursikulu, mis nõude suurusest lahutada tuleks. Samuti on oluline nõude sissenõudmise tõenäosus (juriidiline perspektiiv), mh kas nõuet toetavad piisavad tõendid – kas on olemas nõude aluseks olev leping, selge nõudearvestus jne. Käesoleval juhul on hageja lähtunud üksnes nõude suurusest. 8 Nõude väärtuse tuvastamiseks tuleb kohtul võtta seisukoht, mis oli loovutatud nõude ese. Kostja väitel oli selleks hageja ja OÜ XXXXX vahel 26.09.2007 sõlmitud investeerimislepingust tulenevad hageja väidetavad nõuded, mida tegelikult ei eksisteerinud. Hageja väitel oli nõude loovutamise aluseks laenuleping, millega hageja andis OÜle XXXXX laenu. Hageja on enda väite tõendamiseks esitanud maksekorraldused (II kd, t lk 28-30). Nimetatud maksekorralduste kohaselt on AS XXXXX tasunud OÜle XXXXX 08.06.2006 344 250 krooni, 07.02.2007 160 000 krooni ning 08.06.2007 245 000 krooni (kõik selgitusega: laen vastavalt lepingule). Laenusuhtele viitab ühelt poolt asjaolu, et nõude loovutamise lepingus on märgitud, et loovutatakse laenusuhtest tulenev võlgnevus ning laenuintressid. Samuti osutavad maksekorralduste selgitused sellele, et ASi XXXXX ja OÜ XXXXX vahel oli laenusuhe. Samas ei pea kohus seda piisavaks, et väita, et konkreetse nõude loovutamise lepinguga loovutati sellest laenulepingust tulenev nõue, mille alusel hageja esitatud maksekorraldused tehti. Maksekorraldustest nähtuvalt on kannete aluseks laenuleping, mis on sellise mahu juures eelduslikult kirjalik, kuid mida hageja pole kohtule esitanud. Samuti pole hageja välja toonud laenusuhtega seotud täpsemaid asjaolusid. Laenulepingu puudumise tõttu pole kohtul võimalik hinnata, kui palju ning millise tähtaja ja intressiga ning millisel eesmärgil laenu anti. Lisaks pole hageja välja toonud nõude loovutamise põhjust, mh kas nõuet prooviti esmalt sisse nõuda OÜlt XXXXX ning kas see ebaõnnestus. Nõuet ei loovutatud tavapäraselt nõuete sissenõudmisega tegelevale ettevõttele, mistõttu pidi selle taga olema muu põhjus kui nõude sissenõudmisega kaasnev aja- ja ressursikulu. Hageja on nõude loovutamise motiivina välja toonud XXXXXsoovi osutada teenet XXXXXOÜ juhile Ivar Lahile, kuid pole esile toonud elulisi asjaolusid, mis selle usutavaks muudaksid. Seetõttu tuleks nõude loovutamise tehingu taga peituvat majanduslikku sisu vaadelda laiemalt. Kostja viidatud 26.09.2007 investeerimislepingus (I kd, t lk 111-112) leppisid hageja (keda esindas volikirja alusel XXXX) ja OÜ XXXXX (keda esindas XXXX) kokku, et hageja kohustub väljastama turvateenuste äriks Ukrainas vajalikud rahasummad ning OÜ XXXXX kohustub asutama või soetama turvateenuse osutamisega seotud ettevõtte või osa selles (p 1.3). Maksimaalseks investeerimismahuks lepiti kokku 1 000 000 krooni (p 1.4). OÜ XXXXX kohustus toetatud investeeringu üle andma XXXXAktsiaseltsile või hageja poolt näidatud isikule. Lepingu p-s 3.2 märgitud kohustus anda investeering üle ei ava eriti OÜ XXXXX kohustust seoses saadud rahaga, sest sellest ei tulene investeeringu tulemusel saadava kasumi jaotamise kord ega ka konkreetselt hageja poolt lepingu alusel antava raha vahetu üleandmise kohustus. Kohus peab siiski võimalikuks, et investeeringut kajastati hageja raamatupidamises laenuna, mida mõeldi ka vaidluse all olevas nõude loovutamise lepingus. Tunnistaja XXXXXütlused on siinkohal veidi ebaselged: kuigi alguses kinnitas ta toimikus oleva 26.09.2007 investeerimislepingu allkirjastamist OÜ XXXXX juhatuse liikmena (II kd, t lk 189), väitis ta kohe, et ta pole alla kirjutanud mitte investeerimislepingule, vaid laenulepingule. Hiljem nentis ta siiski, et „09.01.2012 nõude loovutamise leping on 26.09.2007 laenulepinguga otseselt seotud, tegemist on sama nõudega, mis minu arvates tuleneb laenulepingust, toimikus investeerimisleping, mis müüdi ära Skarabeus Julgestuseenistusele“. Eeltoodust tulenevalt pole kohtul võimalik tõsikindlalt tuvastada, mis oli nõude loovutamise lepingu esemeks ehk missugune nõue täpsemalt loovutati. Arvestades tõendamiskoormise jaotust ja kostja vastuväiteid hagile, tulnuks kohtu arvates hagejal kostja rikkumise põhistamiseks tõendada, missuguse laenulepingu alusel tekkinud nõue loovutati ning mis oli laenulepingu täpsem sisu. Hageja pole seda tõendanud. Kohtule on hageja ja OÜ XXXXX suhte kohta esitatud üksnes investeerimisleping, mille seotust nõude loovutamise lepinguga on pigem kinnitanud ka OÜ XXXXX esindaja nõude loovutamise ajal ( XXXX). Seetõttu asub kohus seisukohale, et nõue võis olla seotud 26.09.2007 investeerimislepinguga, millega AS XXXXX kohustus väljastama 9 turvateenuse osutamiseks vajaliku raha ning OÜ XXXXX andma investeering üle XXXXASile või hageja poolt näidatud isikule. Hageja ASi XXXXX ainuaktsionär oli 01.01.2005 kuni 11.01.2014 OÜ XXXXX . Viimase ainuosanik on XXXX. Ka 26.09.2007 investeerimislepingu, mille eesmärk oli turvateenuste ärisse investeerimine, on hageja esindajana allkirjastanud XXXX. 22.06.2009 müüs AS XXXXX turvateenuste äri (so XXXXASi) XXXX ASile kinnitusega, et taandub ise turvaärist (lepingu p 6.3; II kd, tlk 99). Sellegipoolest võib esitatud tõendite põhjal järeldada, et XXXXXoli pärast 2009. a XXXX ASiga sõlmitud lepingut endiselt turvaäriga XXXXXOÜ (endine OÜ XXXX, mida mh perioodil 17.03.2010-29.11.2012 juhtis XXXX) kaudu seotud. Kuigi XXXX on seotust kohtuistungil antud ütlustega eitanud (II kd, t lk 189), kinnitavad seda siiski XXXXXe-kirjad XXXX ja kostjale, milles on kirjeldatud pooltevahelist koostööd turvaäri ülesehitamisel (I kd, t lk 202-209). Näiteks on XXXX 28.01.2010 e-kirjas välja toonud, et Tartus on investeeringute puudumise tõttu turvavõrk välja ehitamata, turvaturul on toimunud muutused ning XXXXX pole kokkulepetest kinni pidanud. Lisaks on XXXX märkinud, et soovib XXXXX arendada arvestatavaks turvafirmaks, kuid teeb ettepaneku lahendada olukord investeeringute tagasimaksetega kokkuleppel selliselt, et ta jätkab ise (I kd, t lk 208). XXXX on 15.07.2011 ekirjas XXXX kirjeldanud XXXXX majanduslikku olukorda (I kd, t lk 210). XXXXXtihedat seotust Skarabeus Julgestusteenistuse OÜga on kinnitanud ka ASi XXXXX juhatuse liikmeks olnud Meelis Virro, selgitades, et pärast XXXXASi müüki hakkas XXXXXkoos XXXXiga XXXXX üles ehitama (II kd, t lk 187). Aastatel 2012-2013 XXXXX Grupi juhatuse liikmena tegutsenud tunnistaja XXXXkinnitas, et 2012. a otsustas XXXXXturvaärist loobuda XXXXkasuks (II kd, t lk 188). Eeltoodu alusel on tuvastatav, et XXXXseotud/tema ettevõtete rahastatavat turvateenuste äri vedas XXXX, kes on ka vaidluse all oleva nõude loovutamise lepingu teise poole (XXXXXOÜ) esindaja. Seega loovutati OÜ XXXXX (kelle juhatuse liige oli loovutuslepingu sõlmimise ajal samuti XXXX) vastu suunatud võimalik nõue hageja ainuosanikuga seotud isikule, kellega sõlmitud taustaks olevad eelnevad kokkulepped ja nende täitmata jätmine võisid selgitada ka nõude eest makstud madalat hinda (kui eeldada, et loovutatud nõue üldse eksisteeris). See toetab kostja versiooni XXXXXturvaärist lahkumise kohta ning sellesse tehtud investeeringutest tuleneva võimaliku nõude loovutamise kohta turvaäriga ise edasi tegeleda soovinud XXXXXkontrollitavale ettevõttele. Kuna kostja on esitanud põhistatud vastuväited, miks ei olnud nõude loovutamise lepingus märgitud nõue tegelikult laenulepingust tulenev nõue, mille väärtus on 58 848,11 eurot ning hageja pole konkreetsest laenusuhtest tuleneva nõude ja selle väärtuse kohta piisavalt tõendeid esitanud ega kostja vastuväiteid usutavalt ümber lükanud, ei saa kohus lugeda hageja tõendamiskoormist kostja rikkumise ja tekkinud kahju osas täidetuks. Tuleb arvestada, et käesoleval juhul on vaidluse all nõude loovutamise leping, mitte näiteks kinnisasja või registrisse kantud vallasasja müügileping, kus on selge, millest ühing loobus (registrisse tehakse kanded uute omanike kohta) ning võimalik on määrata müüdud eseme väärtus. 09.01.2012 nõude loovutamise lepingust ei tulene aga ilma täiendavate, hageja seisukohta kinnitavate tõenditeta nõude väärtust ega seda, kas aktsiaselts nõuet loovutades reaalselt ja rahaliselt mõõdetavalt millestki üldse ilma jäi, st kas ilma nõude loovutamise lepingut sõlmimata oleks hageja majanduslik olukord olnud parem ning kas selle tagajärjel tekkis osaühingule kahju. Kohus pole esitatud tõendite põhjal veendunud, mis nõue lepinguga täpsemalt loovutati ning mis oli selle väärtus, mistõttu pole võimalik väita, et kohustuste tasakaal oli nõude loovutamise lepingus sedavõrd rikutud, et sellest tekkis osaühingule kahju. Eeltoodust tulenevalt pole täidetud kostja kui hageja juhatuse liikme vastu suunatud kahju hüvitamise eeldused ning hagi tuleb jätta rahuldamata. 10 11.08.2015 esitas hageja taotluse saata prokuratuurile teade dokumendi (kostja poolt kohtule esitatud ASi XXXXX nõukogu 09.02.2015 otsuse) võltsimise kahtlusest. Kostja esitas taotlusele vastuväite märkides, et pole tuvastatav, millist päritolu dokumentide koopiaid on uuringuaktis käsitletud ehk on tõendamata, et uuringuakti esemeks oli just kostja poolt kohtule esitatud 09.02.2015 hagi vastuse lisas 6 esitatud elektrooniline koopia hageja 05.10.2009 nõukogu otsusest. Kuna kohus hageja poolt vaidlustatud tõendit otsuse tegemisel nõude loovutamisega seonduvalt ei arvesta (käesoleva kohtuotsuse lk 8 II lõik), jätab kohus rahuldamata hageja taotluse prokuratuurile võltsimise kahtlusest teate saatmiseks. Menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 175

lg 1 sätestab, et kohus mõistab menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja lepingulised esindajad on teinud järgmisi toiminguid: Helmeri Indela (tunnihind 100 EUR+

1. km)1) 12.01.2015 – kliendiga kohtumine, kohtuasjaga seotud küsimuste arutamine – 2,4 h; 2) 05.02.2015 – kliendiga kohtumine, tõendite ülevaatamine – 1 h; 3) 06.02.2015 – hagiga tutvumine, õiguslik analüüs, vastuväidete väljatöötamine – 3,8 h; 4) 07.02.2015, 08.02.2015, 09.02.2015 – hagi vastuse koostamine – kokku 22,3 h; 5) 08.02.2015 – äriühingu üld- ja isikuandmete väljatrükk – 10 tk, 20 EUR; 6) 08.02.2015 – äriühingu põhikiri registrist – 1 tk, 2 EUR; 7) 08.02.2015 – äriühingu majandusaasta aruanne registrist – 2 tk, 4 EUR; 8) 26.06.2015 – tõendite kogumise taotluse koostamine – 1,5 h; 9) 11.08.2015 – kliendiga kohtumine ja kohtuasja seisu arutamine – 0,9 h; 10) 14.08.2015 – kohtule 14.08.2015 seisukohtade koostamine – 2,4 h; 11) 16.09.2015 – kohtu 02.09.2015 nõudele kliendi vastuse koostamine – 0,7 h; 12) 21.09.2015 – 22.09.15 kohtuistungiks valmistumine – 2,8 h; 13) 22.09.2015 – esindamine 22.09.2015 kohtuistungil – 0,9 h; 14) 16.12.2015 – 17.12.15 kohtuistungiks ettevalmistamine – 2,5 h; 15) 17.12.2015 – 17.12.2015 kohtuistungil esindamine – 4,7 h; 16) 06.01.2016 – kohtukõne kirjalike teeside koostamine – 6,5 h; 17) 08.01.2016 – 08.01.2016 kohtuistungiks ettevalmistumine – 1,5 h; 18) 08.01.2016 – esindamine 08.01.2016 kohtuistungil – 1 h. Aivar Pilv (tunnihind 140 EUR +
2. km)1) 16.12.2015 – dokumentide analüüs, ettevalmistus kohtuistungiks – 4h 48 min; 2) 17.12.2015 – kohtuistungiks ettevalmistamine (40 min) ja kliendi esindamine Harju Maakohtus (3 h); 3) 05.01.2016 – asja materjalide ja tunnistajate ütluste täiendav analüüs – 40 min; 4) 05.01.2016 – nõupidamine kostja ja H. Indelaga kohtuistungiks ja kohtukõne teesideks ettevalmistamiseks – 1 h 20 min; 5) 07.01.2016 – kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuvaidluse teeside koostamine – 3 h 55 min; 6) 08.01.2016 – osalemine 08.01.2016 istungil – 2 h 30 min. 11 Hageja vaidleb menetluskulude suurusele vastu, leides, et põhjendatud menetluskulud Helmeri Indela osas võiksid olla 4650 eurot ning Aivar Pilve osas 0 eurot. Konkreetsed vastuväited on järgmised: 1) 12.01.2015 – kliendiga kohtumine ei kuulu hüvitatavate menetluskulude hulka, sest sellise kulu põhjendatust ja vajalikkust pole toimiku põhjal võimalik hinnata. Hageja ei saa selliste toimingute tegemist mõjutada ega nende ajalist mahtu ette näha, mistõttu on võimalik kulusid kunstlikult suurendada. 2) 02.05.2015 – kliendiga kohtumine pole hüvitatav menetluskulu. 3) 06.02.2015 – kostja vastuse koostamise alla tuleb lisada ka hagiavalduse analüüs, sest kohtupraktika kohaselt pole see iseseisev õigustoiming, millega seotud kulu saaks välja mõista. Menetlusdokumendi koostamise aja hulka tuleb arvestada ka aeg, mis on kulunud nõutavate dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Igal juhul on 3 lk pika sisulise osaga hagiavalduse analüüsimise ajakulu maksimaalselt 30 minutit ning käesoleva asja õiguslikku lihtsust arvestades kulub õigusliku olukorra analüüsile ja põhiliste vastuväidete väljatöötamisele maksimaalselt 30 minutit. Kui kohus ei leia, et kulurida on täielikult põhjendamatu, on põhjendatud ja vajalik kulu 3,8 h asemel 1,25 h. 4) 09.02.2015 – kohtupraktikas kujunenud seisukoha järgi loetakse ühe lk pikkuse dokumendi koostamisel põhjendatud ajakuluks 40 minutit kuni 1 h. Seega pidi kostjal vastuse koostamiseks kuluma kokku 18 h ning hageja vaidleb toimingule vastu 5,2 h osas. 5) 11.08.2015 – kliendiga kohtumise kulu pole hüvitatav. 6) 16.09.2015 – kohtunõude vastus on sedavõrd lühike, et selle koostamise mõistlik ajakulu on 0,7 h asemel 0,5 h. 7) 21.09.2015 – 22.09.2015 kohtuistungiks ettevalmistamiseks oli mõistlik kulutada 2,8 h asemel 1 h. 8) 16.12.2015 – 17.12.2015 kohtuistungiks ettevalmistamiseks oli mõistlik kulutada 1,5 h. 9) 08.01.2016 – 08.01.2016 kohtuistungiks ettevalmistamiseks oli mõistlik kulutada 0,75 h. Aivar Pilv Advokaadibüroo kulud dubleerivad 100% ulatuses kostja esindaja Helmeri Indela kulusid. Need polnud hagejale ettenähtavad ja tuleb jätta välja mõistmata. Arvestades, et kostja esindaja on professionaalne kõrgelt kvalifitseeritud vandeadvokaat, polnud tema töö dubleerimine teise sama kõrgelt kvalifitseeritud esindaja poolt põhjendatud. Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud osaliselt. Kohus analüüsib kostja esindajate toiminguid hageja vastuväidetest lähtuvalt. Esindaja Helmeri Indela Kohus ei nõustu hagejaga, et hüvitatavad pole kliendiga kohtumise kulud. Kliendiga kohtumine on üldjuhul õigusabi osutamise vältimatu osa ning eeldus edasiseks esindamiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks kohtus. Tegemist on vajaliku toiminguga. Asjaolu, et kliendiga kohtumise aeg pole kontrollitav, ei saa olla aluseks kulu väljamõistmisele, sest kohus kontrollib, et kulunud aeg oleks mõistlik. Kohus on seisukohal, et 12.01.2015 kliendiga kohtumisele ja kohtuasjaga seotud küsimuste arutamisele kulunud 2,4 h ning 05.02.2015 kliendiga kohtumisele ja tõendite ülevaatamisele kulunud 1 h on mõistlik aeg ning nende toimingutega seotud kulud kuuluvad hüvitamisele. Samuti kuulub hüvitamisele 11.08.2015 kliendikohtumisega seotud kulu (0,9 tunni eest). Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et hagi õiguslik analüüs ei tohiks olla eraldi toiming, vaid peaks kuuluma hagi vastuse koostamise alla. Seaduses pole sätestatud, kuidas õigusabitoiminguid peab arvetel/spetsifikatsioonides kajastama. Hagi õiguslik analüüs on iga hagi vastuse koostamise protsessi vältimatu osa ning sellega seotud kulud kuuluvad mõistlikus ulatuses hüvitamisele. Kohus leiab, et mõistlik aeg on menetluskulude nimekirjas märgitud 3,8 h. 12 Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtupraktikas on välja kujunenud menetlusdokumendi lehekülje koostamiseks kuluva mõistliku aja pikkus (40 min kuni 1 h). Lühikese, kuid sisuka menetlusdokumendi koostamiseks võib kuluda rohkem aega, kui pika, kuid kirjeldava menetlusdokumendi kirjutamisele. Kuigi hagiavaldus polnud eriti pikk, tuli kostjal siiski selles sisalduvate väidete ümberlükkamiseks koostada põhjalik menetlusdokument, milles kirjeldatud erinevad suhted poolte ja nendega seotud isikute vahel olid suures osas asjakohased. Hagiavalduse vastuse koostamine on eelduslikult kõige mahukam menetlustoiming, sest eeldab õigusliku positsiooni väljatöötamist, tõendite kogumist, seisukohtade sõnastamist, struktureerimist, hilisemat redigeerimist ja ülevaatamist ning kohtule edastamist. Kohus leiab, et käesolevas asjas, kus vaidlust võib pidada keskmisest mõnevõrra keerukamaks ning kostjal tuli esitada arvukalt tõendeid, on menetluskulude nimekirjas märgitud 22,3 h hagiavalduse vastuse koostamiseks asjakohane. 16.09.2015 esitas kostja vastuse kohtunõudele, kus selgitas, miks ta ei saa täita kohtu nõuet esitada hageja nõukogu otsuse originaaleksemplar. Kohus ei nõustu hagejaga, et nimetatud dokumendi koostamisele oli 0,7 h kulutamine selgelt ebamõistlik ega pea põhjendatuks seda hageja väljapakutud 12 minuti võrra vähendada. Tegemist oli vajaliku toiminguga, mille kulu kuulub hageja poolt hüvitamisele. Kohus nõustub hagejaga, et 22.09.2015 ja 17.12.2015 kohtuistungiteks ettevalmistamiseks kulunud 2,8 h ja 2,5 h on mõnevõrra ülepaisutatud. Selleks hetkeks oli õiguslik positsioon välja töötatud ning hagiavalduse vastus esitatud, samuti esitas suurema osa tõendeid just kostja, mistõttu oli ta nendega juba eelnevalt tutvunud. Kohus peab kummakski kohtuistungiks ettevalmistamise mõistlikuks ajakuluks 1,5 h (vähendades seega ajakulu kokku 2,3 h). Arvestades, et 08.01.2016 kohtuistung oli asjas juba mitmes, peab kohus selleks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks 0,75 h (vähendades seega ajakulu 0,75 h). Ülejäänud osas on Helmeri Indela esindusega seotud menetluskulud vajalikud ja näidatud mahus põhjendatud. Ettenähtav on ka esindaja tunnihind (100 EUR + km). Kuna kohus vähendas ajakulu 3,05 h võrra, on põhjendatud ajakulu kokku 51,85 h (54,9 – 3,05). Esindajatasule lisanduvad registripäringutega seotud kulud (kokku 26 eurot). Seega tuleb hagejal hüvitada 6222 eurot (koos käibemaksuga) + 26 eurot = 6248 eurot. Menetluskuludelt tuleb

§ 177

lg 4 alusel tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Esindaja Aivar Pilv

§ 175

lg 3 sätestab, et mitmele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on selles kontekstis sedastanud, et asja keerukusele võib viidata vajadus tõlgendada süstemaatiliselt erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust või rakendada spetsiifilise valdkonna eriteadmisi. Praegusel juhul ei pea kohus asja sedavõrd keerukaks, et vajalik olnuks kahe esindaja olemasolu. Asja keerukus tulenes pigem asjaolude tuvastamise keerukusest, mitte õiguslikust spetsiifikast. Kostja vastuväidete aluseks olevad kõik asjaolud esitati juba hagiavalduse vastuses. Kostja teine esindaja Aivar Pilv liitus tsiviilasja menetlusega alles 17.12.2015 kohtuistungil ning tema esindustoimingud dubleerisid Helmeri Indela omi. Kohus nõustub hagejaga, et teise esindaja lisandumine ei pruukinud olla hagejale mõistlikult ettenähtav, sest asjas oli vandeadvokaat juba menetluse vältel enda seisukohad esitanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aivar Pilve esindusest tulenevad menetluskulud hagejalt välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin 13 Kohtunik 14