lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvati tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg kokku 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 11 kuud 27 päeva vangistust.
Katseajaks allutati Dmitri Pšenitsõn kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
Kohtuotsus jõustus 31.12.2015. 01.07.2016 esitas Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viive Kannus Harju Maakohtule erakorralise ettekande Dmitri Pšenitsõni suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Harju Maakohus edastas 04.08.2016 määrusega kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alluvusel menetlemiseks Viru Maakohtule, kuna hooldusalune on esitanud taotluse kriminaalhoolduse ümbermääramiseks põhjusel, et isik on vahetanud elukohta ning elab aadressil xxxx. Dmitri Pšenitson tunnistab kriminaalhooldajale antud seletuses 10.03.2016 alkoholi tarvitamist, 30.03.2016 rikkumise kohta seletus puudub. Kontrollnõudeid on hooldusalune alates 12.01.2016 järginud rahuldavalt. Kohtu poolt talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi on isik rikkunud 3-l korral ning seoses kohtu poolt määratud lisakohustuse rikkumisega on hooldusalusele tehtud 2 kirjalikku hoiatust, kuid vaatamata sellele rikkus ta seda uuesti. 28.03.2016 pöördus hooldusalune iseseisvalt xxxx, kuid viibis seal lühikest aega. 01.07.2016 telefonivestluses teatas hooldusalune, et ta läheb uuesti esimesel võimalusel rehabilitatsiooni xxxx keskusesse. 16.06.2016 esitas Dmitri Pšenitsõn avalduse elukoha vahetamiseks elama asumiseks aadressile xxxx ja 22.06.2016 esitas kriminaalhooldaja taotluse Harju Maakohtule kriminaalhoolduse ümber määramiseks. Lähtudes eeltoodust palub kriminaalhooldusametnik pöörata täitmisele Dmitri Pšenitsõnile Harju Maakohtu 23.12.2015 otsusega mõistetud karistus, kuna hooldusalune on korduvalt rikkunud
lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustust, mis näitab tema suhtumist kohtu poolt määratud kohustuse täitmisse. Kriminaalhooldusalune on alkoholijoobes olles ohtlik, võib käituda vägivaldselt. 13.09.2016 toimunud kohtuistungil teatas süüdimõistetu, et asub rehabilitatsioonikeskuses xxxx (xxxx). xxxx rehabilitatsioonikeskuses oli kuu aega, seal pidi töötama, kuid raha ei makstud. Isikul on vaja korteri eest tasuda ja lapsele elatist maksta. Uues rehabilitatsioonikeskuses saab töötamise eest tasu ja nunnad maksavad sellest vajalikud maksud. 22.06.2016 tegi avalduse elukoha muutuseks, kuid perekondlikel asjaoludel ei saa Tapal elada (tülid emaga). Isik ei ole enda sõnul 2 kuud alkoholi tarvitanud. Kriminaalhooldusametnik ei olnud teadlik, et isik on rehabilitatsioonikeskust vahetanud ning on seisukohal, et vangistuses saab samuti töötada ja saadavast tasust vajalikud maksud maksta. Kriminaalhooldaja jääb taotluse juurde pöörata karistus täitmisele, kuna isikul on lisakohustuse rikkumisi väga palju (14 rikkumist). Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. 2 KrMS § 427 lg 2 sätestab, et vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lg 4, 5 või 6, § 76 lg 7 või 8 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused süüdimõistetu osavõtul.
lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et süüdimõistetule Harju Maakohtu 23.12.2015 otsusega pandud lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine on tõendamist leidnud. Erakorralisele ettekandele lisatud politsei vastusest nähtub, et Dmitri Pšenitsõnit on alates kriminaalhoolduse algusest 23.12.2015 politseiametnike poolt kontrollitud 29.07.2016 seisuga 14-l korra ning nendest 6-l korral on hooldusalusel tuvastatud alkoholijoove. Seega on hooldusalune rikkunud ning kriminaalhooldajale antud seletuses osaliselt ka tunnistanud alkoholi tarvitamist. Dmitri Pšenitsõnile anti Harju Maakohtu 23.15.2015 otsusega võimalus kanda tingimuslikku karistust vabaduses ja elada seaduskuulekalt, kuid Dmitri Pšenitsõn on rikkunud talle pandud kohustusi, mistõttu ei ole ta teinud temale kohtu poolt mõistetud karistuse osas mingeid järeldusi ega suhtunud täie vastutustundega talle antud võimalusele oma karistust vabaduses kanda. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes sisalduv taotlus ja pöörata Dmitri Pšenitsõnile mõistetud karistus täitmisele. Lähtudes eeltoodust tuleb pöörata täitmisele Harju Maakohtu 23.12.2015 otsusega nr 1-1510860 Dmitri Pšenitsõnile mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud 27 päeva vangistust. Maakohus juhindus
MS § 427, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.