§s
12. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses. Juhindudes
lg-st 2 ja § 430 lg-st 1 paluvad Pooled kohtul kinnitada kompromissi oma määrusega ning ühtlasi lõpetada asjas menetlus.
) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
lg 5 alusel kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.2.
lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad
lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise aega 1 päevani, millest tulenevalt on käesoleva kohtumääruse peale õigus esitada määruskaebus 1 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. 3.3.
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.4.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3.5. Kohus edastab käesoleva määruse kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kohus selgitab, et
lg 6 järgi kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. 3.6.
lg 4 alusel tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Seega tuleb käesoleva kompromissi kinnitamise määruse jõustumisel Pärnu Maakohtu 23.05.2016. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-7328 kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada ja kustutada Natalia Popkova hagi tagamiseks seatud keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks Oleg Kurikov'ile (isikukood *) kuuluvale kaasomandi osale, s.o 51/100 kaasomandist Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr * kantud kinnistule. 3.7.
lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Käesolevas tsiviilasjas on määratud kohtuistung
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetluskulud (s.h kulud õigusabile) jäävad kompromissi kinnitamisel kummagi poole enda kanda. Seega on menetlusosalised kokku leppinud menetluskulude jaotuse ning kompromisslepingu alusel jäävad menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. 4.2. Pooled on palunud, et kohus jätaks
lg 7 alusel riigilõivu tasumise kohustuse riigi kanda.
lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas maakohus 23.05.2016. a määrusega hageja Natalia Popkova menetlusabi taotluse ja andis hagejale menetlusabi riigilõivu tasumisel ning vabastas hageja N. Popkova täielikult hagi esitamisel makstava riigilõivu tasumisest summas 1000 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel makstava riigilõivu tasumisest summas 50 eurot /I kd tlk 56-58/. Kohus selgitas menetlusabi taotlejale/saajale ka
Kuna käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetatakse kompromissi kinnitamise tõttu, siis tulenevalt
lõikest 4 kuulub riigilõiv kogusummas 1050 eurot hagejalt väljamõistmisele riigi tuludesse.
lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et arvestades menetluskulude suurust ja käesoleva tsiviilasja menetluse kestust ja mahtu, ei ole põhjendatud hageja vabastamine täies ulatuses menetluskulude tasumise kohustusest riigile. Menetlusabi andmise eesmärk ei ole menetlusosaliste täielik vabastamine menetluskuludest, vaid tagada, et rahaliste vahendite puudumisel ei jääks isiku huvid kaitseta. Samuti arvestab kohus sellega, et tegemist on lähisugulaste vahelise vara puudutava vaidlusega ning seetõttu ei ole ka põhjendatud kogu ulatuses menetluskulude riigi kanda jätmine. Kohus arvestab asjaoluga, et menetlusosalised on sõlminud käesolevas asjas kompromisslepingu. Kuna riigilõivu tasumisel
lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi, siis eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka hagejal puudub ½ hagiavalduse esitamisel tasutava riigilõivu tasumise kohustus riigi tuludesse summas 500 eurot (1/2 1000 eurost). Ülejäänud riigilõivu, s.o ½ hagi esitamise riigilõivust summas 500 eurot ja hagi tagamise riigilõivu summas 50 eurot, osas leiab kohus, et on põhjendatud hageja vabastamine selle tasumise kohustusest riigi tuludesse ½ ulatuses, s.o summas 275 eurot (500 + 50 / 2). Eeltoodust tulenevalt on hageja vabastatud menetluskulude tasumise kohustusest riigi tuludesse summas 775 eurot (500 + 275) ning hageja on kohustatud tasuma riigituludesse menetluskulud summas 275 eurot. Selles osas teeb kohus eraldi määruse, milles toob välja arvelduskontode numbrid, kuhu hagejal tuleb menetluskulu tasuda ja märgib ära menetluskulude tasumise tähtaja. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.