1-15-8133/33

1 Kriminaalasi nr 1-15-8133 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8133 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andres Simsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDRES SIMSON, isikukood 37909192249, Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Eesti Karistuse kandmise algus 16.05.2016 ja lõpp 16.05.2017 RESOLUTSIOON Jätta ANDRES SIMSON vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Simsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andres Simson tunnistati Viru Maakohtu 27.10.2015 kohtuotsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel kuulus mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 5 kuud vangistust, ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta vangistust, määrati täitmisele mitte pöörata katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel pidi Andres Simson täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 2 sätestatud kohustusi. Viru Maakohtu 02.03.2016 kohtumäärusega pöörati Andres Simsonile Viru Maakohtu 27.10.2015 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 1 aasta, täitmisele. Andres Simson kannab nimetatud karistust alates 16.05.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude raskusaste on muutunud, kuna kinnipeetav pussitas mitu korda noaga oma isa. Mõlemad toimepandud kuriteod on seotud vägivallaga. Varasemalt on isikut karistatud röövimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Seoses lühikese karistusega ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava. Üldine käitumine vastab vangla nõuetele. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Rahvastikuregistri andmetel omab Andres Simson sissekirjutust aadressil xxxx, oma vanemate juures. Vestluse käigus selgus, et enne vangistust elas kinnipeetav üürikorteris aadressil xxxx, kuhu asub elama ka peale võimalikku vabanemist. Üüripinna omanik V S andis oma nõusoleku Andres Simsoni elama asumiseks temale kuuluvasse eluruumi. Kinnipeetaval on põhiharidus, mille ta omandas xxxx erikoolis. Peale seda ei ole ta õpingutega jätkanud. Töötukassa kaudu osales isik tööharjutusel xxxx. Enesetäiendamisse suhtub kinnipeetav hästi. Andres Simson on töötanud 4 aastat eelmise vangistuse ajal vanglas. Viimane ametlik töökoht vabaduses oli
3. aastal 0,5 aastat OÜ-s xxxx kuni firma suleti. Enamus ajast on isik töötanud mitteametlikult metsatöödel ja ehitusel. Kinnipeetava sõnul on vabanedes mitteametlik töö kindlustatud, ilma sissetulekuta ta ei jää. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi umbes 1500 eurot, mis mõjutab tema toimetulekut. Varasemalt on isik toime pannud ka röövimise majandusliku kasu saamise eesmärgil Rahvastikuregistri andmetel on Andres Simson vallaline. Tema lähivõrgustiku moodustavad ema N S, isa E S ning õed K S ja S L. Elukaaslasel, kellega koos ei elata, on üsna ükskõik, kas kinnipeetav vabaneb ennetähtaegselt või mitte. Isaga on suhted halvad, puudub läbisaamine ja viimane kuritegu on toime pandud just isa suhtes. Esimest korda proovis kinnipeetav alkoholi 15-aastasena. Kuritarvitama hakkas umbes 17-
4. eluaastast. Mõlemad kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes. Alkoholijoobes võib isik kergesti ärrituda ja käituda vägivaldselt, mida näitab ka tema viimane kuritegu (kehaline väärkohtlemine). Alkoholiseaduse järgi on isikut karistatud kolmel korral. Vanglas on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. 17-aastasena proovis isik esimest korda kanepit. Väidetavalt tarvitas kanepit kolmel korral. Sõltlaseks kinnipeetav ennast ei pea, vangla andmetel ei ole sõltuvust diagnoositud. Korduvad süüteod viitavad Andres Simsoni riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Praeguse kuriteo pani kinnipeetav toime oma pereliikme suhtes. Väidetavalt leidis aset peretüli, mille käigus ta kasutas vägivalda. Varasemalt on isik pannud toime röövimise relva kasutades. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetavale oli antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta ei teinud sellest vastavaid järeldusi ega allunud korrale, vaid lähtus enda vajadustest. Vabaduses oli isikule määratud katseaeg, kuid ta rikkus alkoholi tarvitamise keeldu kahel korral, kohustust elada kohtu poolt määratud elukohas ning läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogramm. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 22%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 36%. Lähtuvalt eeltoodust toetab Viru Vangla Andres Simsoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3 Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Andres Simsoni tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 16.05.
5. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Andres Simsonile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et karistuse kandmise ajal suhtleb Andres Simson telefoni teel elukaaslase V B (elukaaslased, ilma ühise leibkonnata). Vestluses V B ilmnes, et temale on üsna ükskõik, kas Andres Simson saab vangistusest varem koju või mitte. Väidetavalt on kinnipeetaval emaga head suhted, kuid isaga tal puudub läbisaamine. Andres Simson ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabaneda. Seega on alust kahelda, kas ta oleks üldse motiveeritud täitma temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja nõudeid ja kohustusi. Nooremametnik teostas kodukülastuse Andres Simsoni elukohta aadressil xxxx, kus ta elas ka enne vangistust. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on üüripinnaga, kus on üks tuba ja köök, mis asub V S kuuluvas majaosas. V S andis oma nõusoleku Andres Simsoni elama asumiseks temale kuuluvasse eluruumi. Majas puudub kanalisatsioon, vett tuuakse maja lähedalt kaevust. Enne vangistust Andres Simson ei töötanud, oli arvel Töötukassas, mille kaudu osales ta tööharjutusel xxxx. Vabanemisjärgselt Andres Simsonil töökoht puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Käesolevat vangistust kannab isik katseaja tingimuste rikkumise eest. Andres Simsonil tuli osaliselt talle mõistetud vangistus reaalselt ära kanda, kuid ka see ei motiveerinud teda täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Katseaja kolmandal kuul rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu kahel korral, kohustust elada kohtu poolt määratud elukohas ning läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogramm. Andres Simsonile oli antud võimalus kanda karistus vabaduses, kuid ta ei teinud sellest vastavaid järeldusi ega allunud korrale. Korduvad süüteod viitavad Andres Simsoni riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Praeguse kuriteo pani isik toime oma pereliikme suhtes. Seega varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole Andres Simsonile positiivset mõju avaldanud. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Andres Simson saabus 16.05.2016.a. isegi karistust kandma alkoholijoobes. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Andres Simsoni vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Andres Simsonile katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 16.05.
6. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Andres Simsonile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Andres Simson ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vahepeal oli tal soov mitte vabaneda ennetähtaegselt. Siis ta oleks läinud xxxx tööle. See oleks olnud mitteametlik töö. Nüüd ta lihtsalt hoiab neist inimestest eemale, kes joovad. Ta on suuteline selleks. Ta ei oska öelda, kuhu ametlikult tööle saab. Mitteametlikult saaks tööd seoses küttepuude tegemisega. Mingit eriala tal ei ole, kuid ta oskab puidutööd teha, oskused on ta omandanud xxxx. Ta on 4 aastat puidufirmas töötanud. Andres Simson on kindel selles, et seekord allub käitumiskontrollile ja suudab talle määratud kohustusi täita. Selleks läkski ta üürikorterisse, sest seal hoiab ta eemale vanadest sõpradest. Ta ei ole kergesti mõjutatav. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Andres Simsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 22.08.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu kinnipeetav A. Simsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetava vangla nõuetele vastav käitumine (distsiplinaarrikkumiste puudumine jm) viitab sellele, et ta on teinud jõupingutusi õiguskuuleka 4 elu suunas. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 16.05.
7. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks A. Simsonil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning katseaja ja käitumiskontrolli kestuse kohta. Eeltoodu alusel toetab prokuratuur Andres Simsoni vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andres Simson ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta samuti teist korda. Viru Maakohtu 27.10.2015 kohtuotsusega võimaldati isikul 5 kuulise nn šokivangistuse järgselt kanda ülejäänud karistus vabaduses kriminaalhooldusametniku järelevalve all, ühes kohustusega järgida käitumiskontrolli nõudeid ja talle määratud kohustusi. Väärib märkimist, et juba katseaja kolmandal kuul rikkus isik alkoholi tarvitamise keeldu 2 korral, kohustust elada kohtu poolt määratud elukohas ning läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogramm, mistõttu Viru Maakohtu 02.03.2016 määrusega pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel kandmata jäänud karistus täitmisele. Seega järeldub eelnevast, et varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole isikule seni mõju avaldanud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vanglas on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholijoobes võib isik kergesti ärrituda ja käituda vägivaldselt, mida näitab ka tema viimane kuritegu (kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud oma isa suhtes). Seda, et Andres Simsonil on alkoholiga probleeme, näitab kasvõi seegi asjaolu, et ta saabus isegi vanglasse karistust kandma 16.05.2016, olles alkoholijoobes. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab järgida kõiki kontrollnõudeid ja talle määratavaid kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Isikul puudub vabanemisel töökoht, mis aitaks tagada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Viru Vangla ja prokuratuur küll toetavad kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuid nende seisukoht ei ole kohtule siduv. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Andres Simsoni puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustav asjaolu üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
8. /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Heli Väinaste Kohtunik