1-15-6077/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2016 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-6077 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Valentina Michelson-Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Süüdimõistetu Viru Vangla esitatud materjalid Vadim Kirpitšjovi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Vadim Kirpitšjov isikukood 37906280217 viibib xxx Kaitsja Vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus M Ä Ä R A S: Jätta Vadim Kirpitšjov tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Kirpitšjovi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vadim Kirpitšjov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 1.09.2015 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 11.02.2015 ja lõpp 11.02.
2. Kinnipidamisasutuses Vadim Kirpitšjovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 1 kord karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral kindel elukoht puudub. Rahvastikuregistri andmetel elukohaks on märgitud xxx, linnaosa täpsusega. 1 Õppis xxx, kust suunati õpi- ja käitumisraskuste tõttu edasi xxx. Omab xxx haridust. Positiivselt meelestatud keevitaja või elektriku eriala omandamise suhtes. Vähene haridus ning riigikeele mitte oskamine on mõjutanud isiku võimalusi tööd saada. Väidetavalt tegi juhutöid, valdavalt oli tegevuseta, suurema osa täiskasvanueast viibinud vangistuses. Ametlikult ei ole töötanud, teinud mitteametlikult fassaaditöid, töökogemus vähene. Viru vanglas töötab koristajana alates 28.07.
3. Asjaolud, et isikul puudus stabiilne töökoht ning käesolevalt kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest viitavad, et omandas enamiku oma sissetulekutest õigusvastasel teel. Enamus toimepandud kuritegusid on suunatud majandusliku kasu saamisele, mis viitab puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele. Vangistusele eelnevalt viibis vabaduses natuke alla pooleteist kuu, sellel ajal tarvitas amfetamiini umbes 2-3 korda nädalas süstimise teel, viimane tarvitamine veebruaris 2015.a. Amfetamiini proovis esmakordselt 20-aastaselt ja regulaarselt tarvitab
4. aastast koos fentanüüliga. Süüdimõistetu sõnul ta kunagi proovinud heroiini. 11 korral karistatud väärteokorras NPALS alusel. Käesolevalt kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, enda poolsest narkootikumide tarvitamisest tingituna. Narkootikumide tarvitamine tingitud kindla töö- ja elukoha puudumisest. Mõistab, millised on narkootikumide tarvitamise tagajärjed ja nende mõju, kuid pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Käesoleva kuriteo raames oli narkootikumide müügiga seotud (eitab müümist) ka seepärast, et olla ise nendega pidevalt varustatud. Vangistusele eelnevalt viibis vabaduses natuke alla pooleteist kuu, sellel ajal tarvitas amfetamiini umbes 2-3 korda nädalas süstimise teel, viimane tarvitamine veebruaris 2015.a. Amfetamiini proovis esmakordselt 20-aastaselt ja regulaarselt tarvitab
5. aastast koos fentanüüliga. Süüdimõistetu sõnul ta kunagi proovinud heroiini. 11 korral karistatud väärteokorras NPALS alusel. Käesolevalt kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, enda poolsest narkootikumide tarvitamisest tingituna. Narkootikumide tarvitamine tingitud kindla töö- ja elukoha puudumisest. Mõistab, millised on narkootikumide tarvitamise tagajärjed ja nende mõju, kuid pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Käesoleva kuriteo raames oli narkootikumide müügiga seotud (eitab müümist) ka seepärast, et olla ise nendega pidevalt varustatud. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 18 korda. Vanglakaristust kannab neljateistkümnendat korda. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 64%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 45%. Viru Vangla ei toeta Vadim Kirpitšjovi tingimisi ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx. Kinnipeetav soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla, kuid antud majutusüksus ei võta Tondi 26, Tallinn kontaktisik Txxx Kxxxsõnul elama elektroonilise järelvalvega isikuid. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Vadim Kirpitšjov on varasema riskihindamise alusel karistatud kriminaalkorras
6. korral. Kinnipeetav on määratud kriminaalhooldusele neljal korral. On rikkunud kontrollnõudeid ning iga katseaeg on lõppenud uue kuriteo eest karistuse saamisega. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana on prokuratuur Vadim Kirpitšjovi vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kohtuistungil Vadim Kirpitšjov taotles ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist. Tasutaotlust kaitsja ei esitanud. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et Vadim Kirpitšjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vadim Kirpitšjovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine taotletud elamispinnale ei ole võimalik. Vadim Kirpitšjovil puudub vabanemisel kindel elukoht, mis võimaldaks elektroonilise seadme paigaldamist ja elektroonilise järelevalve teostamist. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus, korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Vadim Kirpitšjov nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Vadim Kirpitšjov on korduvalt kriminaalkorras karistatud (varasemalt karistatud varavastaste ja narkokuritegude eest). Vangistust kannab korduvalt. Viimane karistus mõisteti korduva narkokuriteo eest. Isikut on varasemalt korduvalt karistatud. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas süütegude toimepanemist. Uue 1 astme narkokuriteo toimepanemine osutab kuritegude raskusastme muutmise dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varem Vadim Kirpitšjov on määratud kriminaalhooldusele neljal korral. On rikkunud kontrollnõudeid ning iga katseaeg on lõppenud uue kuriteo eest karistuse saamisega. Sellest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Vadim Kirpitšjovi uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. 3 Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist vangistuse kandmise ajal ja varasemal katseajal ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Vadim Kirpitšjovi vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Deniss Minzatov 4