Obsah (9)

§ 442§ 331§ 124§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-127870 Tsiviilasi KÜ X

§ 442

lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja on esitanud taotluse jätta asja juurde võtmata kostja poolt 04.07.2016 esitatud menetlusdokument ja selle lisad, kuna see on esitatud hilinemisega. Kohus on 14.06.2016 määrusega määranud pooltele lõplike seisukohtade ja tõendite esitamise tähtajaks 01.07.2016.

§ 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et kostja 04.07.2016 esitatud menetlusdokument koos lisadega tuleb jätta tähelepanuta, kuna see on esitatud hilinenult, samuti ei ole kostja esitanud mõjuvat põhjendust selle kohta, miks tal ei olnud võimalik menetlusdokumenti õigeaegselt esitada. 22.

§ 124lg-st 1 tulenevalt on hagihind 8 957,57 eurot.

Menetluskulud 23.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud 4 pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi, tuleb tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 24.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 25.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 425 eurot ja riigilõivu 500 eurot.
2. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 123,15 eurot ja hagiavalduse esitamisel 376,85 eurot (tlk 103-104), kokku 500 eurot. Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 500 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
3. Järgmisena analüüsib kohus hageja esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja kohtule esitamiseks 3 tundi (tlk 32-71) ning kostja vastusega tutvumiseks, 22.04.2015 vastulause esitamiseks 2 tundi (tlk 74-76, 84-87). Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 5 tunni ulatuses. Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta
4. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 85 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht on 5 tundi ning töötunni hind 85 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 425 eurot (ilma käibemaksuta).
5. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab kostjat hüvitama hageja menetluskulusid 925 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust summas 425 eurot ja riigilõivust 500 eurot. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning poolete poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14). 5 (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 6