Obsah (8)

§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 163§ 174§ 177

2-16-2863 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 08. september 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-28

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. 2 2-16-2863 9. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 10. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 11.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hageja tugineb oma nõudes TsÜS § 129 lg 1, TsÜS § 130 lg 1 ja 2, leides, et arve nr 207 ja nr 215 aluseks olevate tõlgete tellijaks oli MTÜ XXXXning kostja sõlmis lepingud esindusõigust omamata. Kohus leiab, et hageja nõue TsÜS § 129 lg 1, TsÜS § 130 lg 1 ja 2 alusel ei ole põhjendatud. Vastavatel alustel nõude rahuldamine eeldab, et tõlketeenuste osutamise leping oli sõlmitud hageja ja MTÜ XXXXvahel. Hageja ei ole seda asjaolu tõendanud. Lepingu sõlmimist hageja ja MTÜ XXXXvahel ei tõenda hageja poolt lisatud hageja ja kostja e-kirjavahetus, varasemad arved ega MTÜ XXXXregistriväljavõte (I kd tl 9-23). Viru Maakohus on 27.01.2016 otsuses tsiviilasjas 2-15-9468 leidnud, et MTÜ XXXXei tellinud hagejalt vaidlusaluste arvete aluseks olevaid tõlketöid. Seega ei kuulu hageja nõue hageja poolt tuginetud TsÜS-i sätete alusel rahuldamisele.
2. Alternatiivselt on hageja esitanud lepingu täitmise nõude VÕS § 635 lg 1 alusel. Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
3. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel tellis kostja hagejalt tõlketeenust. Hageja on teenust osutanud ja vaidlusaluste arvete nr 207 ja 215 aluseks olevad tõlked kostjale edastanud. Tööde tellimist ja tõlgete saatmist tõendab poolte vaheline ekirjavahetus ja postiteenuse väljastusteated (I kd tl 13, 70, 77, 84, 99, 108, 116-188, 195). Kohus märgib, et hageja edastas vaidlusalused tõlketööd ka kohtule 25.04.2016 (I kd tl 198-199, II kd tl 1115), millised kohus edastas täiendavalt ise kostjale (II kd tl 116-117). Kostja on 16.05.2016 teates kinnitanud tõlgete saamist ja palunud teatada kuhu tasuda tuleb. Kohus edastas 24.05.2016 kostjale info arveldusarve numbri kohta, kuhu tõlketeenuse eest tasuda. Seega oli kostjal võimalus võlg tasuda. 22.06.2016 teatas hageja, et tasumist ei ole toimunud. Kohus leiab, et hageja tasunõue on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt 14.06.2012 arve nr 207 summas 276 eurot (I kd tl 7) ja 20.06.2012 arve nr 215 summas 110,40 eurot (I kd tl 8) tasumist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlusalused arved nr 207 ja 215 hagejale tasunud või et lepingu alusel saadu ei vastanud lepingutingimustele. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingu alusel tasuna 386,40 eurot. 3 2-16-2863
4. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist alates arvete nr 207 ja nr 215 sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni seadusjärgse viivisemäära alusel kogusummas 103,65 eurot (I kd tl 36). Kostja ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist ning hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja, olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes seadusest. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 103,65 eurot.
5. Hageja on lisaks nõudnud kahjuhüvitisena tsiviilajas 2-15-9468 kantud menetluskulude hüvitamist summas 656,08 eurot (I kd tl 28-35). VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et hageja kahjunõue menetluskulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud ega selgitanud, milles seisneb kostjapoolne lepingu rikkumine ega muude VÕS §-s 127 toodud kahjuhüvitamise eelduste täitmist. Ka kohtule ei ole see esitatud asjaolude pinnalt ära tuntav. Hageja kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata.
6. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja tasunõude 386,40 eurot ja viivise 103,65 eurot.
7. Otsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid (I kd tl 52-53, I kd tl 63-70) ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähendust, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Menetluskulud
8. Kooskõlas

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus 43% ulatuses menetluskulud kostja kanda ja 57% ulatuses hageja kanda. 20.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 21. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. 30.03.2016 esitatud menetlusdokumendis on hageja märkinud, et hetke seisuga on menetluskulud summas 425 eurot. Pärast 30.03.2016 menetlusdokumenti ei ole hageja rohkem sisulisi menetlusdokumente esitanud. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust, selles esitatud menetlusdokumente ning seda, et hageja tasus käesolevalt hagiavalduselt riigilõivu 200 eurot, peab kohus hageja menetluskulusid kogusummas 425 eurot põhjendatud ja vajalikuks. Tulenevalt menetluskulude jaotusest kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 182,75 eurot, so 43% 425-st. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. 4 2-16-2863 22.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 5