← Eesti

2-16-10042/11

Obsah (9)§ 13§ 22§ 23§ 31§ 171§ 55§ 86§ 65§ 1

2-16-10042 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 16. september 2016 kell 14.45. Tsiviilasja number 2-16-10042 Tsiviilasi Sigrid Tarkiainen’

§ 13ja § 31 lg 1 kuulutada välja enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. MENETLUSE KÄIK 2

(5)2-16-10042 5. Viru Maakohtu 07.07.2016 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  1. septembril 2016 esitatud aruande kohaselt võlgnik omab Swedbank AS-is arvelduskontot, mille saldo seisuga 15.07.2016 oli 222.58 eurot. Haldur edastas avalduse, milles lubas deebetkaardiga välja võtta igakuiselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga, s.o. 430 eurot, millele lisandub 1/3 alampalgast ühe alaealise lapse kohata ja peretoetus 50 eurot, kokku maksimaalselt 630 eurot kuus. Seega ei kuulu kontojääk pankrotivara hulka. Võlgnikule kuulub kogumispensionikonto nr xxxx, millel on seisuga 15.07.2016 Swedbank Pensionifond K4 (II sammas) 66,146 osakut turuväärtusega 58,12 eurot ja Swedbank Pensionifond K3 (II sammas) 8,399 osakut turuväärtusega 9,76 eurot, kokku turuväärtusega 67.88 eurot. IFS § 109 lg 2 alusel pensionifondi osakuid ei või võõrandada ega koormata. Seega ei kuulu II samba pensionifondi osakud pankrotivara hulka. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Sigrid Tarkiainen saanud 2016.a maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist, mis on alates aprillist 2016 netos 248.98 eurot kuus. Tulenevalt eeltoodust Sigrid Tarkiainen’il ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara ei ole.
  2. Võlgnikul on kohustusi kokku 10 717.03 eurot ulatuses, s.h BIGBANK AS-i ees summas 362.43 eurot (tarbijakrediidileping nr 1000128/96AO, võlgnevuse täpne suurus tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus), OÜ Aktiva Finants ees summas 4 002.76 eurot (ts.asi 2-13-18861), AS-i Starman ees 1 013.95 eurot (ts.asi 2-13-51425), PlusPlus Inkasso OÜ ees 3 544.80 eurot ja kohtutäitur Raigo Pärs’i ees 1 793.09 eurot.
  3. Ajutine haldur leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse põhjuseks on vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel, s.o muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega ka kohustustest vabastamise avalduse ja ajutine haldur ei näe takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
  4. Ajutine haldur palus

§ 23

, § 31; § 86, § 150 lg 1 p 2, p 5 ja lg 2 alusel kuulutada välja Sigrid Tarkiainen’i pankrot, kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta, välja mõista pankrotivarast OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 850 eurot, millele lisandub käibemaks summas 170 eurot, kokku 1020 eurot ja tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ning 543.60 eurot pankrotivara arvelt. KOHTUISTUNG 10. Kohtuistungil võlgnik jäi avalduse juurde. Võlgnik nõustus ajutise halduri tasu suurusega ja ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisega. 11 Ajutine haldur jäi aruande juurde. 3

(5)2-16-10042 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
  2. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 14. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 10 717.03 eurot ulatuses. Võlgnikul ei ole töökohta. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt võlgnikul esineb töövõimekaotus 80% ja tema sissetulekuks on pension ning sotsiaaltoetused kokku summas 430.27 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on üks laps. Seega ei ole võimalik võlgniku sissetulekule sissenõuet pöörata. Varasid võlgnikul ei ole. Samas käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt

§ 55

lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 15. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega,

§ 31

lg 6 alusel määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks 03.10.2016 kell 11.15.

§ 86

lg 1 ja lg 2 alusel kohustab kohus võlgnikku andma vannet enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku algust, s.o 03. oktoobril 2016 kell 11.00. Ajutise halduri tasu 16.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 17. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad.

§ 23lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja 4

(5)2-16-10042 kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus

§ 171lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti.

  1. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 10 tunni eest summas 800 eurot ning ajutises menetluses tekkinud büroo- ning transpordikulude hüvitamiseks summas 50 eurot, kokku 850 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 170 eurot, kokku 1 020 eurot. Käibemaksu lisamist on haldur põhjendanud tasu ja kulude OÜ-le Sentire M.K. hüvitamise taotluse esitamisega.
  2. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa

§ 23lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. Ts

MS § 183 lg 2 analoogia ja

§ 23

lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest halduri tasu ja menetluskulude katteks 476.40 eurot, s.h ilma käibemaksuta 397 eurot ja käibemaks 79.40 eurot. Ajutuise halduri tasu ja menetluskulud riigi vahendiutest määramisel lähtub kohus ka sellest, et Ülejäänud summa 543.60 eurot (1 020 – 476.40) mõistab kohus halduri tasu ja menetluskulude katteks pankrotivara arvelt.

§ 23

lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud OÜ-le Sentire M.K, mille kaudu haldur tegutseb. 20. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, § 78 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.