2-16-11193/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-11193 Tsiviilasi XXXXavaldus kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse XXXXnimel tema isast, 13.05.2016 surnud XXXX (isikukood XXXX), järelejäänud pärandist loobumiseks Menetlustoiming Lõpplahend kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja nende eindajad Avaldaja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX); Puudutatud isik: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX); Avaldaja lepinguline esindaja: Danil Lipatov (Progressor Õigusbüroo OÜ, registrikood 11968704, asukoht Endla 4, 10142 Tallinn); Puudutatud isiku XXXX elukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (asukoht Niine 2, 10413 Tallinn); Puudutatud isikule XXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Oksana Sobko (Osaühing Advokaadibüroo Selberg & Ko, registrikood 11358394, asukoht Juhkenatli 8, 10132 Tallinn). RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXX(isikukood XXXX) avaldus.
2. Anda XXXXkohtu nõusolek loobuda oma alaealise lapse XXXX(isikukood XXXX) nimel tema isast, 13.05.2016 surnud XXXX (isikukood XXXX), järelejäänud pärandist. Menetluskulude jaotamine
3. Jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja avaldaja õigusabikulud avaldaja XXXXkanda.
4. Jätta alaealisele lapsele XXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord 1 Kohtumäärusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Avaldus aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik
5. Avaldaja XXXX on alaealise lapse XXXX ema. Avaldaja esitas 21.07.2016 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse XXXX nimel tema isast, 13.05.2016 surnud XXXX (isikukood XXX), järelejäänud pärandist loobumiseks.
6. Avalduse kohaselt ületavad XXXX isast, XXXX järelejäänud pärandvaras kohustused tema õigusi. Nimetatud põhjusel on loobunud pärandvarast ka XXXX poeg XXXX (isikukood XXXX). Kuivõrd pärimismenetlust ei ole algatatud, mistõttu ei saa taotleda ka pärandvara inventuuri, palus avaldaja tõendeid koguda kohtul. Muuhulgas palus avaldaja koguda tõendeid Haapsalu kohtutäiturilt Igor Prigoda`lt, kes tegeleb XXXXvõlgadega.
7. Harju Maakohus kaasas oma 10.08.2016 kohtumäärusega menetlusse puudutatud isiku XXXXelukohajärgse kohaliku omavalitsuse ja määras, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 219 lõigetes 2 ja 5 sätestatust, alaealisele lapsele XXXX riigi õigusabi korras esindaja. Lisaks küsis kohus oma 29.08.2016 kirjadega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt ning notar Eha Naudilt (Naudi) informatsiooni XXXXõiguste ja kohustuste kohta. 05.09.2016 küsis kohus veel täiendavalt informatsiooni ka kohtutäitur Igor Prigoda`lt.
8. Puudutatud isikut XXXX esindas käesolevas hagita perekonnaasjas vandeadvokaat Oksana Sobko, kes toetas oma 25.08.2016 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldaja taotlust tõendite kogumiseks. Kui selgub, et XXXX pärandvaras ei ole piisavat vara, et katta kõiki kohustusi, siis on esindaja hinnangul pärandist loobumine kooskõlas XXXX huvidega. Oma 09.09.2016 kohtule esitatud lõplikus seisukohas märkis esindaja, et ta toetab avalduse rahuldamist.
9. Puudutatud isiku XXXX elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja asus samuti oma 18.08.2016 kohtule esitatud kirjalikus arvamuses seisukohale, et käesoleva menetluse raames tuleks koguda tõendeid. Kui ilmneb, et pärandajast on jäänud kohustused, mille täitmiseks pärandvarast ei piisa ja pärija peab need kohustused täitma oma vara arvelt, toetab Põhja-Tallinna Valitsus XXXX avaldust XXXX nimel pärandist loobumiseks. Oma 15.09.2016 kohtule esitatud seisukohas märkis PõhjaTallinna Valitsuse esindaja, et Põhja-Tallinna Valitsus võttis ühendust ka AS-iga XXXX(käesoleval ajal AS XXXX), kes märkis, et korteriomandi asukohaga XXXX võlgnevused on seisuga 01.09.2016 kokku 11.461,36 eurot. Tulenevalt asjaolust, et korteriomandi väärtus on ligikaudu 10.000,00 eurot, ei teki Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja sõnul pärandi loobumisest XXXX varalist kahju, millest tulenevalt Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja toetas ka avalduse rahuldamist.
10. Vastavalt kinnistusraamatu, äriregistri ja liiklusregistri andmebaasidele ei kuulu XXXX muud registrisse kantavat vara kui korteriomand asukohaga XXXX (registriosa XXXX), üldpinnaga 66,90 m2, millele on seatud käsutamise keelumärge AS XXXX(käesoleval ajal AS XXXX, registrikood XXXX) kasuks. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt sai XXXX sissetulekut viimati aastal 2014 Sotsiaalkindlustusametilt. 2
11. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt 31.08.2016 kohtule esitatud andmete kohaselt on kohtutäitur Igor Prigoda menetluses käesoleval ajal XXXX vastu esitatud nõudeid kokku summas 9.812,67 eurot. Kohtutäitur Igor Prigoda poolt kohtule 07.09.2016 edastatud kirja kohaselt on tema menetluses käesoleval ajal XXXX täitmata nõuded koos menetluskuludega summas 9.556,60 eurot.
12. Notar Eha Naudi poolt 05.09.2016 kohtule edastatud kirja kohaselt kuulub XXXX pärandvara hulka üksnes korteriomandi XXXX ning võlgnevused (sealhulgas AS XXXX ja Swedbank AS-i ees summas 138,67 eurot). Lisaks märkis notar, et XXXX poeg loobus pärandist. Kohtumääruse põhjendused
13. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 131 lõike 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda PKS § 187 ja PKS § 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ja sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Vastavalt pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 119 lõikele 1 on pärandist loobumise tähtaeg 3 (kolm) kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib notar PärS § 119 lõikes 1 nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus. PärS § 118 lõike 1 järgi loetakse, juhul kui pärija PärS §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, ta pärandi vastu võtnuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb pärandist loobumiseks PärS §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab.
14. Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 5 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel lähtuda mh põhimõtetest, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid ning et igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. LaKS § 21 lõike 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks: 1) selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; 2) selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel; 3) kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega. Sama paragrahvi lõike 3 järgi tuleb, juhul kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid.
15. Vastavalt kohtule avaldaja poolt esitatud sünni- ja surmatunnistustele on puudutatud isik XXXX XXXX, kes suri 13.05.2016 (t/l 10), laps (t/l 9). Avaldaja poolt kohtule esitatud 3 informatsiooni, samuti kohtu poolt teostatud päringute kohaselt kuulub XXXXpärandvarasse üksnes korteriomand asukohaga XXXX (registriosa XXXX), üldpinnaga 66,90 m2, millele on seatud käsutamise keelumärge AS XXXX(käesoleval ajal AS XXXX, registrikood XXXX) kasuks. Seejuures on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt 31.08.2016 kohtule esitatud andmete kohaselt kohtutäitur Igor Prigoda menetluses käesoleval ajal XXXX vastu esitatud nõudeid kokku summas 9.812,67 eurot. Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja sõnul kinnitas AS XXXX, et korteriomandi XXXX võlgnevused on seisuga 01.09.2016 kokku juba 11.461,36 eurot. Notar Eha Naudi kirja kohaselt kuulub XXXX pärandvara hulka ka võlgnevus Swedbank AS-i ees summas 138,67 eurot.
16. Kohus on seisukohal, et tulenevalt avaldaja poolt toodud avalduse põhjendustest, XXXX riigi õigusabi korras määratud esindaja ja Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja seisukohtadest ning kohtu poolt kogutud andmetest, mille kohaselt kuulub XXXX pärandvarasse rohkem kohustusi kui õigusi (arvestades seejuures, et võlgnevustele lisanduvad ka täitemenetluse kulud ning pärandi vastuvõtmise korral täiendavad kulud, näiteks notari tasu pärandi vastuvõtmisel ja korteriomandi müümisel jne), leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud, seades esikohale lapse huvid, anda XXXX kohtu nõusolek loobuda oma alaealise lapse XXXX nimel tema isast, 13.05.2016 surnud XXXX, järelejäänud pärandist. Seega on avaldus esitatud alaealise lapse XXXX huvides ning kuulub seetõttu ka rahuldamisele. Menetluskulude jaotamine
17. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lõike 3 teise lause kohaselt võib kohus isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud, jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Avalduse esitamisel tasutud riigilõivu jätab kohus avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 4