MS § 4261, 432 lg 3, 32, 4. RESOLUTSIOON Kohaldada Dmitri Kudrjavtsevi suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli, allutades Dmitri Kudrjavtsev käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt
lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada Dmitri Kudrjavtsevit käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Dmitri Kudrjavtsevit käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p 2, 21, 4, 7 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või õppima või võtma end arvele Eesti Töötukassas 3 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemisest; mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja/või narkootikume ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba taotlemata; osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Määrata Dmitri Kudrjavtsev kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Dmitri Kudrjavtsevile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Asjaolud 04.07.2016 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Kudrjavtsevi kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Dmitri Kudrjavtsev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 01.10.2013 otsusega
lg 2 p-de 4, 7, 8, 9, 10 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 aastat 6 kuud vangistust.
alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 05.03.2013. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Kinnipeetav Dmitri Kudrjavtsev avaldas kohtuistungil, et asub elama oma endisesse elukohta aadressil xxxx. Isiku ema on xxxx tõttu xxxx, olles 2 kuud haiglas ja siis 1 nädal kodus. Isaga on suhted halvad. Selgitab, et kui kohaldatakse karistusjärgne kontroll, siis ta peab xxxx jääma, kus elavad ainult narkomaanid ja kurjategijad, mistõttu pöördub ta seal tagasi endise elu juurde, hakates kuritegusid toime panema ja narkootikume tarvitama. Isiku õde leidis talle töökoha 2 xxxx. Isik ei näe mõtet Eestisse jäämisel, kuna leiab, et hakkab siin uuesti narkootikume tarvitama ja kuritegusid toime panema. Selgitab, et alkoholi ei tarvita ta üldse ning narkootikume hakkas tarvitama sõprade pärast, kuna ei oska öelda ei. Kui töötas koos isaga Venemaal aastatel 2002-2004, ei tarvitanud ta narkootikume, vaid oli hõivatud tööga, xxxx tööd ei ole. Prokurör leidis kohtuistungil, et Dmitri Kudrjavtsevile on
Teda on juba 3-korral karistatud üle 3 aastase vangistusega ja kõik kuriteod on olnud röövimised. Tegemist on isikuga, kes on narkosõltlane ja varasemalt ka hasartmängusõltlane. Materjalidest nähtub, et tal on olemas elukoht ema ja isa juures, samas on ta ise avaldanud, et ta ei taha Eestis elada ja soovib lahkuda välismaale. Prokurör leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on vajalik ja põhjendatud, et oleks peale vabanemist mingi kontroll isiku üle. Tähtajaks taotleb prokurör 1 aasta ja kriminaalhooldaja märgitud kontrollnõuded. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et Dmitri Kudrjavtsevi suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.
lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
Dmitri Kudrjavtsev tunnistati süüdi
lg-s 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest ning teda karistati vangistusega 3 aastat 6 kuud. Ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 05.09.2016, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. 3 Dmitri Kudrjavtsevit on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kuritegude laad on jäänud samaks, varasemad kuriteod on samuti olnud röövimised. Ajendiks olid rahalise kasu saamine ja sõltuvusprobleemid. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal, samuti on tal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest võib järeldada, et kinnipeetaval on probleeme distsipliinile allumisega ja reeglitest kinnipidamisega. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Ohtlikkus seisneb materiaalse kahju tekitamises ning vägivalla kasutamises. Oht on suurem, kui isikul on tekkinud majanduslikud raskused või kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Materiaalsete probleemide tekkimine on kohtu hinnangul tõenäoline, kuna isikul puudub vabanemisel töökoht. Samuti puudub isikul ametliku töö tegemise kogemus ning on vähene majandusliku toimetuleku oskus, mis võivad soodustada uute kuritegude toimepanemist. Varasemalt mõjutasid majanduslikku toimetulekut võlad ja narkootikumide tarvitamine, kuritegelikul viisil saadud raha kasutas põhivajaduste rahuldamiseks ja narkootikumide hankimiseks. Isikul on võimalus võtta end Töötukassas arvele ning saada kuni töökoha leidmiseni töötu abiraha ning töö otsimist/leidmist toetavaid teenuseid. Vangla andmetel on kinnipeetav narkosõltlane. Ta tarvitab erinevaid narkootikume alates 2004. aastast ning on korduvalt olnud ravil Wismari haiglas ning saanud metadooni asendusravi, kuid seni tulemusteta. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt Dmitri Kudrjavtsevi puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul keskmiseks, s.o 45% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 33%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Dmitri Kudrjavtsevi puhul on olemas arvestatav tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, võimalikust narkootikumide tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue vägivaldse varavastase kuriteo. Kohus on seisukohal, et Dmitri Kudrjavtsev vajab täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb Dmitri Kudrjavtsevi suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks.
lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks Dmitri Kudrjavtsevi käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks
lõikes 1 sätestatud kohustustele ka
Kui Dmitri Kudrjavtsev ei kohaselt, kui süüdlane ei järgi kriminaalhooldusametnik teda tähtaega korraga kuni ühe § 75 lõikes 2 sätestatule. täida
tulenevaid nõudeid, siis
lg 4 kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.