Obsah (4)

§ 200§ 76§ 75§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-5287 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

§ 200lg 1 järgi ning teda karistati 7-aastase vangistusega.

S. Langi karistuse kandmise alguseks loeti 22.03.2010, millest loeti katkenuks ajavahemik 21.-24.07.2010, s.o 4 päeva vangistust seoses trahvi ärakandmisega. Kohtumäärus jõustus 30.07.

2. Tartu Maakohtu 07.04.2016.a. määrusega vabastati S. Lang temale Saksamaa Regensburgi I astme kohtu 05.10.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg 5 alusel määrati S.

Langile katseaeg kuni 26.03.2017, mille jooksul kohustati isikut järgima

§ 75lg-s 1 ja § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7 sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi.

4. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esinduse kriminaalhooldaja esitas Tartu Maakohtule erakorralise ettekande S. Langile määratud karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on kontrollnõuete mittejärgimine. S. Lang ei ole allunud talle pandud kontrollkohustustele (

§ 75lg 1 p-d 2-6), samuti on ta rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele.

1. Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a määrusega pöörati S. Langile Saksamaa Regensburgi I astme kohtu 05.10.2010.a. otsusega mõistetud (Harju Maakohtu 12.07.2013 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-5287 KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks tunnistatud ) ja Tartu Maakohtu 07.04.2016.a. määrusega tingimisi enne tähtaega vabastamise tõttu ärakandmata karistus täitmisele. S. Lang poolt ärakandmisele kuuluv karistus on üksteist kuud ja üks päev vangistust. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata ning

§ 68lg 1 alusel karistuse kandmise aja algust arvatakse 27.08.2016.a.

Maakohus märkis, et kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et S. Lang on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid perioodil 25.04.2016-15.07.2016 ning alates 16.07.2016 eirab talle määratud kohustusi absoluutselt täies mahus. Nii ei ole ta ei ole täitnud alates 16.07.2016 kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega elanud oma alalises elukohas, mille kohus talle määras. Samuti ei täida ta seetõttu ka

§ 75lg 1 p-des 3-5 nimetatud üldisi kontrollnõudeid ja kohustusi.

Samuti on S. Lang rikkunud katseajal alkoholi tarvitamise keeldu – 16.08.2016.a. on PPA Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik koostanud S. Langi suhtes indikaatorvahendi kasutamise protokolli, millest nähtub, et isikul tuvastati joove 1,01 mg/l kohta. Veelgi enam, S. Langi suhtes on alustatud 2 kriminaalmenetlust, sest teda kahtlustatakse uute kuritegude toimepanemises. Seega on S. Lang suhtunud talle mõistetud karistusse ja tingimisi ennetähtaegsesse vabastamisse nii ükskõikselt kui vähegi võimalik. S. Lang jättis ka kohtus põhjendamata oma kohustuste täitmatajätmise, olles samas teadlik kohtuotsuse täitmata jätmise tagajärgedest. Süüdimõistetu seletus kontrollnõuete täitmata jätmise osas ei ole veenev ega põhjendatud. Kuna S. Lang ei suuda või ei taha täita kohtuotsust ja -määrust, mis on aga tõhusa ja toimiva kriminaalhoolduse eelduseks ja aluseks, siis ei ole võimalik S. Langile tingimusliku karistuse täitmise jätkamine ning kandmata karistus 11 kuud ja 1 päev tuleb S. Langi suhtes täitmisele pöörata.

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Lang, kes taotleb vaidlustatava määruse tühistamist, enda vabastamist kriminaalhooldusele ja lisakohustuste panemist. S. Lang leiab, et karistuse täitmisele pööramise juures ei tohiks arvestada kahte kriminaalmenetlust, sest kedagi ei tohi käsitleda süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Liiatigi on tänaseks Valga kriminaalasi lõpetatud ning seega on seda arvestatud ekslikult. Tallinna asjas on aga kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. Paari korda alkoholi tarvitamist seletab S. Lang sellega, et esimest korda tarvitas ta alkoholi 4 kuud pärast kohtumääruse tegemist perekondlikel põhjustel, kuna muud väljapääsu ei olnud. Teine kord käis ta venna haual. Rikkumistest saab S. Lang aru ja kahetseb neid. See, et S. Lang oli elukohast 15 päeva ära, oli arusaamatus, kuivõrd ta arvas, et peab kriminaalhooldajat teavitama juhul, kui lahkub riigist. Soome Vabariigis käis S. Lang töötukassa poolt 4- päevasel proovipäeval. Ta ei teadnud, et peab sellest teavitama. S. Lang on nõus, et ei ole täitnud kõiki kohtumäärusega pandud kohustusi ning ta kahetseb seda. Samas arvab ta, et see ei ole nii suur põhjus, et teda kohe vahi alla võtta. Vale on ka väide, et ei kohus ja kriminaalhooldaja teda kätte ei saanud. Kriminaalhooldajal oli olemas Tallinna aadress, samuti nii S. Langi kui ka tema ema 2 2 telefoninumber. Telefon on alati sees. Korduvalt on S. Lang teavitanud kriminaalhooldajat, et elab osaliselt Tallinnas, kus on kergem tööd leida. See, et viimasel kuul ei käinud S. Lang registreerimas, on tema viga, ent põhjus on selles, et ta tegi katsetöid siseviimistlejana ning ei omanud telefoni, et helistada. S. Lang leiab, et kohus oleks võinud panna talle lisakohustusi ja kuna ta on vahele jäänud alkoholi tarvitamisega, siis võiks selleks kohustuseks olla AA-koosolekutel osalemine. Kaks ekslikku joomist ja perevaheline probleem ei ole nii suur asi, et selle eest kohe peaks karmilt karistama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. 7.1 S. Lang ei vaidlusta, et talle etteheidetavad rikkumised on aset leidnud, seetõttu ei hakka ringkonnakohus üle kordama kriminaalhooldaja ettekandes väljatoodud rikkumisi, mille maakohus on oma põhistustes piisava põhjalikkusega ka tuvastanud. 7.2 S. Langi keskne argument seisneb selles, et tema karistuse täitmisele pööramine on liialt karm reageering ning talle võiks panna täiendava lisakohustuse. Apellatsioonikohus märgib, et õige on see, et karistuse täitmisele pööramine on üksnes üks alternatiiv

§ 76

lg 7 loetelus.

§ 76

lg 7 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada käitumiskontrolli tähtaega kuni katseaja lõpuni või 3) pöörata karistus täitmisele. 7.3 S. Lang on tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud Tartu Maakohtu

1. 04.
2. a määrusega katseajaga kuni 26.03.
3. Talle on määratud käitumiskontroll tähtajaga kuni katseaja lõpuni, mistõttu selle pikendamine ei oleks otstarbekas. Samuti ei ole mõttekas täiendavate kohustuste määramine, kuivõrd ka olemasolevaid kohustusi ei ole S. Lang nõuetekohaselt täitnud. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et S. Langi registreerimiskohustuse täitmine on algusest peale olnud probleemne. Ta on käinud luba küsimata välismaal, mille kohta on tehtud ka kirjalik hoiatus. Samuti on talle tehtud kirjalik hoiatus registreerimiskohtuse rikkumise kohta ning kolmaski hoiatus alkoholikeelu rikkumise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub ettekandest teisigi ilmseid märke sellest, et S. Lang teeb end teadlikult kriminaalhooldajale mittekättesaadavaks (telefoni väljalülitamine, samuti ei olnud võimalik S. Langi kätte saada naistuttava ja ema telefonidelt, alates 19.07.2016 S. Lang registreerimistele ei ilmunud). Paljasõnaliseks peab apellatsioonikohus S. Langi teadmatust talle pandud kontrollnõuete sisust ja kriminaalhooldaja teavitamisvajadusest. Tingimisi ennetähtaegse vabastamisega pandud tingimused on sõnaselgelt kirjas määruses. Samuti selgitatakse kriminaalhooldusalusele tema õigusi ja kohustusi kriminaalhoolduse alguses. 7.4 Ringkonnakohus leiab, et karistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamine on riigipoolne usalduse märk sellest, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada mittevabadusekaotuslikult. Kui isik tahtlikult sellist usaldust kuritarvitab – hoidub korduvalt vaatamata talle tehtud kirjalikele hoiatustele käitumiskontrolli nõuete täitmisest kõrvale ja tarvitab alkoholi, ehkki see on talle kohtumäärusega keelatud, puuduvad sellisele käitumisele õigustused. Ringkonnakohus 3 3 hindab S. Langi poolseid rikkumisi kogumis rasketeks rikkumiseks ning leiab, et olukorras, kus süüdlane on käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi asunud rikkuma juba katseaja alguses, ei ole täiendavate kohustuste panemine otstarbekas, kuna oma käitumisega on S. Lang näidanud üles hoolimatut suhtumist talle antud võimalusse kanda karistus ära vabaduses. Sellises olukorras on karistuse täitmisele pööramine ainuvõimalik lahendus.
4. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau