← Eesti

2-15-114915/16

Obsah (5)§ 634§ 652§ 637§ 639§ 168

Tsiviilasi nr 2-15-114915 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-114915 Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, K

) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust 2

(4)Tsiviilasi nr 2-15-114915 eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. 6. Apellant on maakohtu otsuse vaidlustanud osaliselt (1200 eurot ületavas osas). Ringkonnakohus ei saaks kaebust ilmselt rahuldada ka eeldades, et on õige, et apellant ei ole hagejalt raha saanud ning võlgneb hagejale 1200 eurot teise võlasuhte alusel. Apellant on apellatsioonkaebuses iseenesest jaatanud võlasuhte olemasolu poolte vahel. Võlasuhte ümbervormistamine laenuks on võlaõigusseaduse kohaselt lubatud (VÕS § 396 lg 2). Seega isegi kui eeldada, et on õige, et 25.12.2014.a dokumendi alusel kostja hageja käest raha ei saanud, kuid on siiski hagejale võlgu, siis ei ole apellant vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et apellant on 25.12.2014.a dokumendi allkirjastanud ega ole ka toonud kohtu ette asjaolusid, mis annaks aluse nimetatud asjaolus kahelda. Nimetatud dokumendiga on kostja võtnud kohustuse tasuda hagejale 3000 eurot ja tasumisega viivitamise korral viivist. Võlaõigusseaduse alusel ei ole välistatud uue täiendava varalise kohustuse võtmine ilma algse kohustuseta. Apellatsioonkaebuses ei ole toodud välja ka asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et tehing on kehtetu. Maakohtus on kostja vastuses hagile viidanud pettusele, kuid maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, et kostja oleks esitanud hagejale tehingu tühistamise avalduse. Pettuse tõttu tehtud tehing muutub aga mittekehtivaks üksnes juhul kui huvitatud pool teeb tehingu vastaspoolele tehingu tühistamise avalduse. Kuna maakohus käsitles vaidlustatud otsuses tehingu tühistamisavalduse mitteesitamist kostja vastuväidete arvestamata jätmise alusena, oleks apellant saanud vastavad asjaolud hiljemalt apellatsioonkaebuses kohtu ette tuua. Seda eeldusel, et apellant oleks toonud esile ka uute asjaolude apellatsioonkaebuses esile toomise alused. Apellandil oli apellatsioonkaebuse muutmise ja täiendamise õigus üksnes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõppemiseni. Käesoleval juhul on tähtaeg lõppenud. Muid avaldusi ja seisukohti saaks kohus arvesse võtta üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel (

§ 634lg 2), mida käesoleval juhul ei esine.

Seega ei saaks ringkonnakohus kaebust ilmselt rahuldada. 7. Lisaks eeltoodule on apellant apellatsioonkaebuses esitanud uusi faktilisi asjaolusid, nimelt et kostja võlgneb hagejale 1200 eurot, mis on tekkinud kostja poolt põhjustatud neljast avariist (kõikidel kordadel oli autol kasko kindlustus ja omavastutuse summa 300 eurot ehk kokku 1200 eurot).

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Käesoleval juhul ei oleks apellatsioonkaebuse väidete alusel ringkonnakohtul põhjust jätta maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud aluseks võtmata.

§ 652

lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus aluseks ka menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Selliseid asjaolusid apellatsioonkaebuses välja toodud ei ole.

§ 652

lg 4 kohaselt kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta. Seega tuleks apellatsioonkaebuses esitatud uued faktilised asjaolud jätta tähelepanuta. 3

(4)Tsiviilasi nr 2-15-114915 8. Kooskõlas

§ 637

lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel IK’i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud apellandi väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus. 9. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.