← Eesti

3-16-1724/2

Obsah (9)§ 8§ 40§ 96§ 136§ 120§ 122§ 1361§ 130§ 98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1724 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist toiming

) § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel koostada J.K.le vastutusotsuse. Logistic Service OÜ-le (likvideerimisel) 15.08.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/020643-26 ja 11.08.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/026504-8 määratud ja tasumata maksukohustused on tekkinud J.K. juhatuse liikmeks oleku ajal (oli juhatuse liige 04.03.2008-30.10.2015) teadlikult valeandmetega KMD-de ja TSD esitamise tulemusel. J.K. oli äriühingu seadusliku esindajana vastutav äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Seega on J.K. juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning nende kohustuste rikkumise tulemusena kajastati äriühingu maksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid, mis omakorda tõi kaasa äriühingule maksuotsuste koostamise ja täiendavalt tasumisele kuuluvad maksukohustused. J.K. on Logistic Service OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmena teinud tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel, eesmärgiga vähendada äriühingu poolt tasumisele kuuluvat maksusummat. Tulenevalt eeltoodust on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et J.K. on rikkunud

§ 8

lg-s 1 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

Seega on vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks J.K. solidaarne vastutus Logistic Service OÜ (likvideerimisel) maksuvõla tasumise eest summas 30 169,73 eurot, millele lisandub maksuvõlalt arvestatud intress summas 10 242,92 eurot. 2.4.

§ 96

lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: Logistic Service OÜ-l (likvideerimisel) on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime. Käesolevas asjas algab maksusumma määramise aegumistähtaeg TSD esitamise kuupäevast, so

  1. a novembri TSD esitamise ja tasumise tähtpäev 11.12.
  2. Võttes aluseks viieaastast aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine
  3. a detsembris. Võttes aluseks kolmeaastast aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine
  4. a detsembris. 2.
  5. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on J.K.
  6. aasta keskmiseks kuusissetulekuks tulumaksuga maksustatavate väljamaksete alusel 600 eurot (bruto). Väljamakseid on tehtud Delcom Services OÜ-st (registrikood 10651566). Lisaks nähtub rahvastikuregistri andmetest, et J.K.l on üks ülalpeetav. Seega ei saa maksuhalduri hinnangul olla kindel, et isikul on piisav sissetulek vastutusotsusega 2

(6)kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Seetõttu on haldustoiminguks loa andmine vajalik ja proportsionaalne. J.K. käitumisest Logistic Service OÜ (likvideerimisel) majandustegevuse korraldamisel (ebaõigete arvete kajastamine maksuarvestuses maksukohustuse vähendamise eesmärgil, maksukohustuste tasumata jätmine) nähtub, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib vastutusotsuse täitmine osutuda raskendatuks või võimatuks. Maksuhalduri arvates on tõenäoline, et sarnaselt võib J.K. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara. 2.
  1. Maksuhaldur tegi päringud Maanteeameti liiklusregistrisse ja Eesti Väärtpaberikeskusesse ning tuvastas, et J.K. nimel ei ole avatud väärtpaberikontosid, samuti ei kuulu talle sõidukeid ega väikelaevu. Kinnistusraamatu andmetel kuulub J.K.le 2 kinnisasja: 1) ¼ kinnisasja kaasomandist registriosa numbriga xxxxxxxx. Kinnistule ei ole seatud keelumärkeid, kuid on seatud hüpoteek teistele kaasomanikele V. N.le ja V. N.le kuuluvatele mõttelistele osadele. Ehitisregistri andmetel asub kinnistul kaksikelamu (kahe korteriga elamu), mille ehitisealune pind on 286,5 m2 (ehitise osa liigiks on kaks korterit, ühe korteri/eluruumi/mitteeluruumi pind on 165 m2). Maksuhaldur lähtub kinnisasja väärtuse hindamisel ühe korteri suurusest ning arvestab, et abieluvararegistri andmetel on tegemist J.K. lahusvaraga. Maksuhaldur on kinnisvaraportaalis www.kv.ee samas piirkonnas asuvate ja sarnaste elamute müügihindade alusel seisukohal, et J.K. ¼ kaasomandi osa hinnanguline väärtus on 125 482,50 eurot (250 965/ 2). 2) ühisomandis L. K.ga kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx. Maksuhalduri hinnangul ei piira J.K. kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx hüpoteegi seadmine taotletavas summas juhatuse liiget rohkem kui on vajalik vastutusmenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Kuna teise kinnisasja näol on tegemist ühisomandiga ning juba hüpoteegiga koormatud kinnisasjaga, ei ole täitetoimingu sooritamine selle kinnisasja osas otstarbekas. Ühisomandi tõttu on täitetoiminguna võimalik üksnes ühel omanikul käsutamise keelamine ning maksuhaldurile ei ole teada hüpoteegiga tagatava nõude reaalne jääk. Seetõttu võib ühisomandis asuva kinnisasja täitemenetluse käigus realiseerimine viia tulemini, kus maksuhalduri nõuet ei olegi võimalik kohtuliku hüpoteegi arvelt rahuldada. Arvestades aga asjaolu, et J.K.le kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxxx seatav kohtulik hüpoteek tagab võimaliku vastutusotsusega sissenõutava summa, ei ole põhjendatud käsutamise keelumärke seadmine J.K. ühisomandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxxx. Lisaks on keelumärke seadmine koormav nii maksukohustuslase kui teise ühisomaniku suhtes ning ühisomandi osa ei saaks eraldiseisvalt võõrandada. 2.
  2. Kuivõrd

§-d 130 ja 131 ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Arvestades täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-tes 1 ja 3, §-s 38 ning kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg-s 1, §-s 34, § 35 lg 2 p-is 9 ja § 45 lg-s 1 sätestatut, on põhjendatud hüpoteegisumma kokku 47 729,21 eurot (40 412,65 eurot + 7316,56 eurot täitmiskulude katteks, st 18%). 2.8. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui J.K. on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks MTA nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122). Kui J.K.

soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 40 412,65 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda. annab 3

(6)4. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 5.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist (

§ 130lg 1 p 2).

6.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 7.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 8. Maksuhaldur on läbi viinud Logistic Service OÜ (likvideerimisel) maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks menetlused ja andnud maksukohustust suurendavad maksuotsused (tl 13-18 pöördel ja 22-23). Taotlusest nähtuvalt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega J.K. suhtes maksumenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele (

§ 96lg 1, § 40 lg 1).

Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur leiab, et J.K. on Logistic Service OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud

§-s 8 sätestatud kohustusi. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on alust arvata, et J.K. on teadlikult kajastanud äriühingu maksuarvestuses ebaõigeid arveid ja esitanud valeandmetega maksudeklaratsioone, eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu ja seeläbi vähendada tasumisele kuuluvat maksukohustust ning selline käitumine on põhjustanud äriühingule maksuvõla J.K. juhatuse liikmeks oleku ajal. J.K. oli Logistic Service OÜ (likvideerimisel) juhatuse liige perioodil 04.03.2008-30.10.2015. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et 4

(6)vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksuvõla kujunemist näitab maksuhaldur taotluse lisas nr 1 (tl 10-11) ning 11.01.2016 maksuotsuste lisadeks olevates käibemaksu ja tulumaksu arvestuse metoodika tabelites (tl 19-20 ja 23 pöördel). Niisiis on võimalik J.K. vastutus äriühingu maksuvõla eest. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 9. Samuti on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et J.K. eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab J.K. käitumine Logistic Service OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikmena (ebaõigete arvete kajastamine äriühingu maksuarvestuses ja ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil ning maksuvõla tekitamine), mis näitab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist. 10. Taotleja on selgitanud, et Logistic Service OÜ (likvideerimisel) maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud – maksuhaldur alustas sissenõudmisega 20.10.2014 (tl 31-32). On ilmnenud, et äriühingul registervara puudub ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud ei viie- ega kolmeaastase aegumistähtaja puhul (

§ 98

). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning Logistic Service OÜ (likvideerimisel) õigusvõime ei ole lõppenud.

  1. Kohus leiab, et valitud abinõu – J.K.le kuuluvale ¼ kaasomandiosale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxx hüpoteegi seadmine 47 729,21 euro ulatuses – on põhjendatud. J.K.le kuulub kaks kinnisasja (registrisoa numbritega xxxxxxx ja xxxxxxx), neist üks (registrisoa number xxxxxxx) on ühisomandis L. K.ga. Abieluvararegistri andmetel ei ole J.K.le kuuluv ¼ kaasomandiosast kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxx ühisvara. Kohtu hinnangul on ühisvarasse mittekuuluva kinnisasja suhtes täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast vähem koormav ning samas tagab maksukohustuse täitmise. Ühisomandile hüpoteegi seadmine ei oleks praegusel juhul lubatav, kuna see koormaks ka maksukohustuslase abikaasat, kes Logistic Service OÜ (likvideerimisel) maksuvõla eest ei vastuta. Seetõttu oleks ühisomandi puhul ainuvõimalik J.K.l kinnisasja käsutamise keelamine, mis aga omakorda seaks kinnisasja käsutamiseks takistused teisele ühisomanikule. Seega koormab maksuhalduri taotletud viisil täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast minimaalselt (hüpoteegi seadmine ei välista kinnisasja käsutamist) ning seeläbi on tagatud ka maksuhalduri nõude ja täitekulude tasumine. Maksualdur on taotlust esitades ka analüüsinud hüpoteegiga koormata soovitava kinnisasja valikut. Kohtu hinnangul on ka taotluses märgitud täitekulude suurus põhjendatud. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks.
  2. Taotluses on märgitud, et tulenevalt

§ 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur J.K.

vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Taotluses on märgitud, et asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks MTA nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122) ning kui J.K.

soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 40 412,65 eurot. Maksuhaldur ei ole tagatisega seonduvalt taotluses märkinud, milline oleks tagatissumma suurus koos eeldatavate täitekuludega, kui isik peaks valima muu tagatise liigi, millisel juhul peab tagatis katma ka eeldatavad täitekulud. Kohus ei pea selle selgituse märkimata jätmist puuduseks, mis võimaldaks pidada esitatud 5

(6)taotlust

§ 1361lg 2 nõuetele mittevastavaks.

Kohus selgitab, et maksukohustuslasel tuleb arvestada asjaoluga, et juhul kui esitatav tagatis ei ole deposiiti makstav rahasumma, peab see olenevalt tagatise liigist lisaks maksuhalduri nõudele katma ka võimaliku sundtäitmise kulud (

§ 122

). Täitekulude suurusjärku ja selle kujunemist on MTA selgitanud juba hüpoteegisumma kujunemise juures taotluse ps 9 (vt määruse p 2.7) ning kohtu hinnangul ei ole MTA poolt välja toodud 18 % täitmiskuludeks ebaproportsionaalselt suure ulatusega. 13. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.