← Eesti

2-12-15504/112

Obsah (7)§ 436§ 657§ 651§ 231§ 363§ 442§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 436lg 4, § 231 lg 4).

Maakohus oleks pidanud rahuldama

  1. aasta septembri töötasu ja puhkusehüvitise nõude täielikult ning välja mõistma perioodi 01.05.2011–31.08.2011 saamata jäänud töötasu 861,72 eurot, s.o 4 x 415,43 – 4 x
  2. Nimetatud nõude rahuldamata jätmise korral töötasu kokkuleppe puudumise tõttu oleks maakohus pidanud TLS § 29 lg 2 järgi välja mõistma 1276 eurot, s.o 4 x 519 – 4 x
  3. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.
  4. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja taotles nõuete rahuldamist brutosummas. Kohtu rahuldatud nõuded peavad olema netosummas. 4

(7)
  1. Perioodil 01.01.2011–30.04.2011 oli hageja töötasu 5000 krooni (319,56 eurot) kuus (neto), ei ole kostja tõendanud, et ta on töötasud täielikult välja maksnud. Kostja maksis hagejale 127,82 eurot kuus. Kuna maakohtu menetluse lõpus esitas kostja dokumendi aprilli töötasu väljamaksmise kohta, siis selle perioodi töötasu võlg on 575,22 eurot (319,56 x 3 – 127,83 x 3). Nimetatud nõude rahuldamata jätmise korral oleks maakohus pidanud välja mõistma 1245,15 eurot, s.o 4 x 519 – 511,
  2. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Maakohtu järeldus, et hageja on nõustunud töösuhtega alates 01.05.2011, on arusaamatu ja väär. Maakohus on märkinud, et perioodil 01.01.2011–30.04.2011 tegi hageja tööd kokana.
  3. Maakohtu otsustatud menetluskulude jaotus ei ole mõistlik. Kostja tõttu menetlus venis. Pärast 16.07.2013 hageja uusi seisukohti ei esitanud. Asja lahendamine võttis ebamõistlikult palju aega. Põhjendatud oleks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kui hagi rahuldamise ulatus muutub, võib jaotada menetluskulud võrdeliselt. Vastustaja seisukoht
  4. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada.

23.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mis on apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Vaidlustatud ei ole maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude töösuhte tuvastamiseks ja rahuldas osaliselt nõude töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise saamiseks ning jättis nõude viivise saamiseks rahuldamata. Eeltoodud osas kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. 24. Hageja on vaidlustanud maakohtu poolt töötasu nõude osalise rahuldamata jätmise. Perioodi osas 01.01.2011 kuni 31.08.2011 leidis maakohus, et nõue ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et töövaidluskomisjonile esitatud 27.12.2011 avalduses hageja kinnitas, et kostja pidi talle töötasu maksma eelneva kuu eest järgmise kuu 10-ndaks kuupäevaks ja enne septembrikuud seda ka tehti (TVK toimik tl 18) ning sama kinnitas hageja ka TVK 21.03.2012 istungil (TVK toimik tl 47-49). Maakohtu arvates ei saanud hageja hilisemas kohtumenetluses muuta TVK-s esiletoodud asjaolusid. Kolleegium maakohtu käsitlusega ei nõustu. 16.07.2013 hagiavalduse täienduses esitas hageja esmakordselt kohtule nõude perioodi eest 01.01.2011 kuni 31.08.2011 töötasu saamiseks ja väitis, et tööandja on talle töötasu maksnud välja osaliselt, perioodil 01.01.2011 kuni 30.04.2011 2000 krooni kuus (127,82 eurot) ja 01.05.2011 kuni 31.08.2011 3000 krooni kuus (191,74 eurot), hiljem täpsustas hageja, et suveperioodil maksti välja 200 eurot kuus. Kolleegiumi arvates on maakohus ebaõigesti hageja poolt TVK-le avaldatut käsitlenud asjaoludena, millega hageja oli seotud ka kohtumenetluses. TVK-le hageja nõuet töötasu saamiseks perioodi eest 01.01.2011 kuni 31.08.2011 ei esitanud, mistõttu selle perioodi kohta esitatud asjaolud ei olnud aluseks TVK-s vaidluse lahendamisel ja nende asjaolude väljaselgitamisega enne vastava nõude esitamist ei tegeletud. Kohtumenetluses ei ole hageja väitnud, et ta on töötasu kogu töötamise perioodi eest, välja arvatud september 2011, kätte saanud. Arvestades eeltoodut, leiab kolleegium, et töötasu nõude perioodi eest 01.01.2011 kuni 31.08.2011 lahendamisel tuleb lähtuda poolte poolt kohtu ette toodud asjaoludest 5

(7)ja otsustada esitatud tõendite pinnal, millised vaidlusalused asjaolud on tõendatud. Töötasu nõude esitamisel tuleb hagejal esile tuua, milline oli pooltevaheline palgakokkulepe ja selle olemasolu tõendada ning kostja peab esitama asjaolud ja tõendama, et ta on kokkulepitud tasu hagejale maksnud.
  1. Kolleegium kontrollib esmalt hageja töötasu nõuet perioodi eest 01.05.201131.08.
  2. Arvestades maakohtu otsust osas, mida pole apellatsiooniastmes vaidlustatud, ja kaebuses esiletoodud asjaolusid, leiab kolleegium, et maakohus on nõude ebaõigesti rahuldamata jätnud. Maakohus on otsuses tuvastanud, et poolte vahel oli alates 01.05.2011 kuni 31.08.2011 sõlmitud tööleping. Maakohtu otsust ei ole selles osas vaidlustatud. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustuseks maksta töötajale kokkulepitud töötasu. Hageja väitis, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja talle tasuma suveperioodil tasu 6500 krooni (415,43 eurot) kuus ja ülejäänud ajal 5000 krooni (319,56 eurot) kuus. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tõendatud ei ole pooltevaheline kokkulepe suveperioodil suurema tasu maksmiseks. Asjaolu, et suveperioodil on Pärnu linnas töötavate kokkade palk suurem kui muul ajal, ei saa kolleegiumi arvates pidada üldteada asjaoluks

§ 231lg 1 järgi.

Pooled ei ole esile toonud, et selle asjaolu kohta oleks võimalik saada usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Samuti ei ole kohtu ette toodud usaldusväärseid andmeid, millest saaks järeldada, milline oli tavapärane koka töötasu Pärnus vaidlusalusel perioodil. Kolleegium nõustub maakohtuga, et töötasu kokkuleppe olemasolu on tuvastatav summas 319,56 eurot kuus, mida tõendab eelkõige kostja 10.05.2011 kassaorder sularaha väljamakse kohta eelviidatud summas. Hageja väidete kohaselt on kostja talle perioodil 01.05.2011 kuni 31.08.2011 tasunud sularahas 200 eurot kuus. Kostja väitis, et hagejale tasuti kogu kokkulepitud töötasu sularahas. Tunnistaja HS, kes töötas alates maist 2011 kostja raamatupidajana, ütluste kohaselt (III kd, tl 180183) tasuti hagejale palka sularahas ja seda tegi enamusel juhtudel kostja juhatuse liige RT isiklikult. Allkirju töötasu maksmise kohta RT ei võtnud. Kolleegiumi arvates ei kinnita tunnistaja ütlused hagejale kokkulepitud palga maksmist, kuna tunnistaja HS ise töötasu maksnud ei ole ja seda, kui palju RT hagejale tegelikult töötasu maksis ja millal seda tehti, tunnistaja ütlustest ei selgu. Arvestades eeltoodut, tuleb hageja nõue perioodi eest 01.05.2011 kuni 31.08.2011 osaliselt rahuldada. Väljamõistmisel kuulub iga kuu eest 119,56 eurot (319,56 -200), mis nelja kuu eest on 478,24 eurot.

  1. Perioodi eest 01.01.2011 kuni 30.04.2011 jättis maakohus hageja töötasu nõude rahuldamata samal põhjusel, kui eelmises lõigus analüüsitud ajavahemiku eest. Maakohtu otsuse kohaselt on tõendatud, et hageja töötas vaidlusalusel perioodil kostja juures. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega. Hageja töötamist kostja juures perioodil 01.01.2011 kuni 30.04.2011 tõendavad 2011 märtsis ja aprillis AS K poolt väljastatud kauba saatedokumendid toiduainete müügi kohta, millele on alla kirjutanud kauba saaja esindajana hageja, ja tunnistaja SK ütlused, millest nähtub, et tunnistaja külastas hagejat töökohal XXX köögis kevadel
  2. Hageja töötamist sellel perioodil ei ole eitanud ka kostja juhatuse liige RT, kelle seletuse kohaselt 15.04.2015 kohtuistungil olid märtsis ja aprillis 2011 hagejal proovipäevad ja hagejale tasuti vastavalt tehtud tööle. RT seletuse kohaselt võeti kõigile väljamaksetele allkirjad. Jaanuari ja veebruari kohta seletas RT, et hotell oli suletud, kuid kui külalisi oli, siis neid ka toitlustati. Maakohus on tõendeid ja poolte seletusi hinnates õigesti järeldanud, et hageja on perioodil 01.01.2011 kuni 30.04.2011 teinud kostja juures tööd kokana. See, et TVK tuvastas töölepingu olemasolu perioodil 01.05.2011 kuni 10.10.2011, ei anna alust järelduseks, et poolte vahel poleks olnud töölepingut alates 01.01.
  3. 6

(7)TVK-le ei esitanud hageja töötasu nõuet perioodi eest 01.01.2011 – 30.04.2011, mistõttu ei olnud TVK-l vajadust varasema perioodi töösuhte tuvastamiseks. TVK-s oli vaidlus ainult selle üle, milline leping oli poolte vahel sõlmitud 01.05.
  1. Hageja poolt TVK-le esitatud avalduses ei ole hageja piiritlenud töölepingu tuvastamise nõuet kindla ajavahemikuga (TVK toimik, tl 18) ja ta selgitas, et töötas kostja juures alates 20.10.
  2. Hageja seletuse kohaselt on kostja tasunud talle vaidlusalusel perioodil töötasu osaliselt 2000 krooni (127,82 eurot) kuus. Tõendatud on kassa väljaminekuorderiga tasu maksmine 10.05.2011 summas 319,56 eurot, mis tuleb lugeda tasuks aprillikuu eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks maksnud hagejale töötasu perioodi eest 01.01.2011 kuni 31.03.2011, s.o kolme kuu eest. Eeltoodud osas tuleb nõue rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 575,22 eurot (319,56 - 127,82 x 3).
  3. TVK rahuldas puhkusehüvitise nõude osaliselt, arvestades, et hageja on töötanud perioodil 01.05.2011 kuni 10.10.
  4. Hageja TVK otsust selles osas ei vaidlustanud. Kolleegium leiab, et töötasu 2011 septembrikuu eest summas 287,55 eurot ja hüvitise kasutamata puhkuse eest summas 124,07 eurot on maakohus õigesti kostjalt välja mõistnud. Kuna maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja töölepingujärgne töötasu oli 319,56 eurot kuus, siis on maakohus õigesti lähtunud sellest 2011 septembri töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmisel. Kuna poolte poolt kokkulepitud töötasu oli võimalik tuvastada, siis polnud maakohtul vajadust tuvastada vaidlusalusel perioodil kokkadele makstavat tavalise töötasu suurust.
  5. Seega kuulub hageja nõue osaliselt rahuldamisele kokku summas 1465,08 eurot, millest väljamaksmata töötasu on 1341,01 eurot ja hüvitis kasutamata puhkuse eest 124,07 eurot. Rahuldamata jääb hageja nõue 657,14 euro ulatuses.
  6. Apellant on maakohtule ette heitnud, et maakohus on ebaõigesti hageja nõuded välja mõistnud brutotasuna. Kolleegium apellandi etteheitega ei nõustu.

§ 363

lg 1 p 1 järgi esitab hageja oma nõude selgelt väljendatult ja sellest peab kohus ka lähtuma. Hageja on oma nõude esitanud viisil, kus ta on palunud välja mõista saamata töötasu ja puhkusehüvitise kindlas summas, ära näitamata, milline on väidetav brutotasu. Maakohus on õigesti lähtunud hageja nõudest. 30. Kuna hageja esimesena esitatud nõue poolte vahel kokkulepitud töötasu saamiseks rahuldatakse, siis alternatiivselt esitatud nõudeid tulenevalt tavalisest samal erialal makstavast palgast või keskmisest palgast kolleegium

§ 442lg 8 viimase lause järgi ei kontrolli ja need jäävad rahuldamata.

31. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb

§ 163

lg 1 järgi nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskuludest 30% jätta hageja ja 70% kostja kanda. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok- Toomasalu /allkirjastatud digitaalselt/ 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.