KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. septembril 2016 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-3504 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõ

§ 331järgi 3 kuu pikkuse vangistusega, Tallinna Linnakohtu 28.12.2005.

a otsuse alusel,

§ 114p 5 järgi 10 aasta pikkuse vangistusega ja Kar

S § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega ning Tallinna Linnakohtu 23.09.2003. a otsuse alusel,

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega.

Kinnipeetava karistusaeg algas 26.11.2014 ja lõppeb 27.04.

1. Jevgeni Mihhailovil avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega 12.08.2016, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Jevgeni Mihhailov on andnud nõusoleku tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla ei toeta Jevgeni Mihhailovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest on näha, et Jevgeni Mihhailov soovib asuda elama oma ema juurde XXXX. Korter vastab elektroonilise valve nõuetele ning kinnipeetava ema andis nõusoleku. Jevgeni Mihhailovil on vabanemisel võimalus asuda tööle XXXX, mida kinnitas ettevõtte direktor. Kinnipeetava vastu puuduvad nõuded ning vabanemisfondis on tal X eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles leiab, et Jevgeni Mihhailovit ei peaks vabastama ennetähtaegselt tema allutamisega elektroonilisele valvele. Jevgeni Mihhailov on mitmel korral viibinud kriminaalhooldusel ning pannud sellel ajal toime uusi kuritegusid. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvus narkootilistest ainetest. Süüdimõistetu Jevgeni Mihhailov selgitas kohtus, et ta viibib vanglas kinnipeetavate osakonnas, kes on juba läbinud rehabilitatsiooni, kuid jätkab programmides osalemist. Tal on tugirühm, kes aitab narkootikumidest hoiduda. Ta tahab täielikult oma elu muuta ja on selleks teinud vanglas palju tööd. Vabanedes asub ta elama ema juurde ja saab minna tööle XXXX, kus on ka varem töötanud. Kohtuniku seisukoht Jevgeni Mihhailov kannab karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Jevgeni Mihhailov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul on Jevgeni Mihhailovi vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteris elav E.R.andis nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Seega on täidetud elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jevgeni Mihhailovil on vabanemisel kindel elukoht oma ema juures. Samuti on tal kindel töökoht XXXX. Töökoha olemasolu on oluline, kuna peamiselt kannab ta karistust kuritegude eest, mille ta pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tartu Vangla andmetel puuduvad Jevgeni Mihhailovi vastu rahalised nõuded, vabanemisfondis on tal X eurot. Positiivne on asjaolu, et Jevgeni Mihhailov omandas vangistuse kestel riigikeele oskuse B2 tasemel (24.
2. – 30.11.2015). Ajavahemikul 10.
3. – 17.12.2015 läbis ta sotsiaalprogrammi „12 sammu“, ajavahemikul 02.
4. – 08.07.2016 sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ ja ajavahemikul 08.
5. – 28.06.2016 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samuti osales ta ajavahemikul 06.
6. – 25.03.2015 sõltlaste rühmas vahistatutele, 10.
7. – 09.04.2015 tervise rühmas vahistatutele, 29.
8. – 05.05.2015 suitsetamisest loobumise nõustamises, 16.
9. – 19.05.2016 tagasilanguse ennetamise tugigrupis ning 27.10.2015 – 11.01.2016 AN loengutsüklis. 01.
10. – 31.12.2015 osales ta majandusabitöödel. Jevgeni Mihhailovit ei ole karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud. Vaatamata sellele, et Jevgeni Mihhailovil on olemas kõik vajalik, et vabaduses edukalt toime tulla, ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning käitunud vanglas viibides korrektselt, on praegusel hetkel tema vabastamine tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega ennatlik. Jevgeni Mihhailovit on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Esimene karistus salajase varguse eest on kustunud. Praegu kannab ta vangistust viie kohtuotsuse alusel korduvalt röövimiste toimepanemise eest (sh grupis), röövimise käigus tapmise eest, kinnipeetavana narkootiliste ainete 3-metüülfentanüüli ja amfetamiini tarvitamise eest ning suures koguses narkootilise aine fentanüüli ja klonasepaami omandamise ja valdamise eest. Rasked isikuvastased kuriteod - XXXX Jevgeni Mihhailov on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kui Harju Maakohus mõistis talle 23.09.
11. a otsusega tingimisi karistuse. Kuna Jevgeni Mihhailov pani katseajal toime uued kuriteod, pööras Harju Maakohus 28.12.
12. a otsusega Harju Maakohtu 23.09.
13. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuse. Kandes vanglas karistust, jätkas süüdimõistetu uute kuritegude toimepanemist. Harju Maakohus karistas teda nii 04.06.
14. a otsusega kui ka 24.11.
15. a otsusega vanglas narkootiliste ainete tarvitamise eest. Jevgeni Mihhailov viibis kriminaalhooldusel veel Harju Maakohtu 03.07.
16. a määruse alusel, kui kohus vabastas ta tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 24.11.
17. a otsusega mõistetud liitkaristuse kandmiselt. Katseaega tal läbida ei õnnestunud, 3 kuna ta jätkas kuritegude toimepanemist ning Harju Maakohus pööras 15.05.
18. a otsusega ärakandmata karistuse osa täitmisele, mõistes liitkaristuse. Seega on Jevgeni Mihhailovile varasemalt antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta ei ole seda suutnud teha. Kriminaalhoolduslike meetmetega ei ole suudetud täita karistuse mõistmise eesmärke – ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Lisaks hindab Tartu Vangla Jevgeni Mihhailovi kõrgohtlikuks ühiskonnale ning uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse pigem kõrgeks. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43%. Jevgeni Mihhailov kannab karistust peamiselt raskete esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Röövimised ja tapmise pani Jevgeni Mihhailov toime XXXX, kuid karistused ei ole suutnud siiani ka tema hilisemat käitumist mõjutada. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine ja narkootiliste ainete sõltuvus. Vangla iseloomustuse järgi on tal soov vabaneda uimastisõltuvusest ning kuritegelikust käitumisest suur, mis on väga positiivne. Kohtu hinnangul on praeguseks rikkumiste vaba periood, millal Jevgeni Mihhailov on olud õiguskuulekas vangla tingimustes, siiski liiga lühike selleks, et saaks eeldada, et Jevgeni Mihhailov suudab ka vabaduses ilma õigusrikkumisteta toime tulla. Tartu Ringkonnakohus on korduvalt (vt 27.06.
19. a määrus kriminaalasjas nr 1-09-2000) rõhutanud põhimõtet, et „…kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.“. Jevgeni Mihhailovi puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid vangistusest vabastamise esimese võimaluse avanemisel. Selleks et kohtul tekiks veendumus, et süüdimõistetul on motivatsioon oma käitumist muuta ning ära kantud vangistuse pikkus on piisav karistuse eesmärkide täitmiseks, peab ta pikema perioodi jooksul näitama, et suudab käituda igati õiguskuulekalt. Eeltoodu alusel jätab kohus Jevgeni Mihhailovi vabastamata tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 4