← Eesti

1-15-11025/28

Obsah (5)§ 76§ 215§ 65§ 262§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. septembril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-11025 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Er

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , määras: Jätta Dmitri Balabanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Tartu Vangla esitas 07.07.2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Balabanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Maakohtu 16.08.2016 määrusega saadeti materjalid Viru Maakohtule tulenevalt kohtu alluvusest, kuna alates 26.07.2016 paigutati kinnipeetav edaspidise karistuse kandmiseks Viru Vanglasse. Dmitri Balabanov tunnistati Harju Maakohtu 26.01.2016 otsusega süüdi

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud.

§ 65

lg 1 alusel loeti karistus 5 kuud vangistust kaetuks Harju Maakohtu 01.10.2014 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust ja liitkaristuseks loeti 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 13.03.2015 ja lõpp 13.03.

  1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.07.
  2. Kinnipidamisasutusest Dmitri Balabanovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isik on vangistuses osalenud tööhõives 1

(6)majandusabitöödel. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi xxx, xxx loengutsüklis, Tervisetugigrupi töös ning xxx. Toetava tegevusena on läbinud jxxx kursused. Vabanedes soovib elama asuda aadressil xxx. Nimetatud korteri omanik on endine töökaaslane, kes elab samuti selles korteris. Kinnipeetaval xxx klassi haridus. Käitumishäirete ja õpiraskuste tõttu on õppinud erinevates koolides. Riigikeelt valdab xxx. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitusel. Omab tööoskusi ehituse valdkonnas, kvalifikatsioon puudub. Tartu Vangla andmetel on isikul rahalisi nõudeid 2501 euro ulatuses, vabanemisfondis on 35,37 eurot. Lähedastest on kinnipeetaval endine töökaaslane, kellega suhtleb ja onu. Emaga puuduvad suhted juba varajasest lapseeast, isa oli tihti vägivaldne, mistõttu veetis isik enamuse ajast tänavatel ja sattus
  1. aastaselt lastekodusse. Elukaaslasega on suhted katkenud. Kinnipeetav tunnistab narkosõltuvust ning oli seetõttu vastavalt Tartu Vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile suunatud eluosakonda, kus viibivad kinnipeetavad, kes on läbimas aktiivset sõltuvusrehabilitatsiooni. Isik põeb kroonilist haigust. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosusu järgmise kahe aasta jooksul on 41% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama perioodi jooksul on 43%. Tartu Vangla toetab Dmitri Balabanovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Dmitri Balabanovi lähedasteks onu ja vanaema. Onuga on suhelnud põhiliselt telefoni teel, ühe korra on käinud onu teda ka külastamas. Onu on valmis süüdimõistetut vabanemise korral lühikest aega materiaalselt toetama. Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Korter kuulub Dmitri Balabanovi endisele kolleegile, kes elab ka ise nimetatud kortris. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis on heas seisukorras ja asub
  2. korruselise maja viimasel korrusel. Endise töökaaslase sõnul on neil kinnipeetavaga head suhted, vangituse ajal on nad suhelnud telefoni teel. Tööd ei saa Dmitri Balabanobvile otseselt pakkuda, kuid võimalik, et kinnipeetav saab tööle asuda oma endisesse töökohta. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör leiab kirjalikus seisukohas, et süüdimõistetu peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt. Dmitri Balabanovit kriminaalkorras karistatud kokku kuus korda, kehtivaid karistusi viis, vangistust kannab neljandat korda. Käesolevalt kannab Dmitri Balabanov

§ 65

lg 1 alusel Tartu Maakohtu 26.01.2016 kohtuotsusega nr 1-15-11026 mõistetud karistust grupis võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku omandamise ja valdamise eest. Kuigi isik kannab muuhulgas karistust I astme rahvavastase kuriteo eest ja isik on varasemalt 01.10.2014 Harju Maakohtu otsusega 1-14-7369 karistusest tingimisi vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile, ning kuna isik ei täitnud nõuetekohaselt talle kohtu poolt määratud kohustusi (isik ei ilmunud registreerimisele), siis pöörati karistus Harju Maakohtu 24.03.2015 määrusega täitmisele, võiks siiski antud isiku puhul kohaldada tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja anda isikule võimalus näidata end seadusekuuleka inimesena. Kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded on antud isiku puhul vajalikud, lisakohustused maandavad riske. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks Dmitri Balabanovi puhul olla tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Tulemuslikkus sõltub muidugi isikust endast. Dmitri Balabanov puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks sõltuvus narkootilistest ainetest. Tegu on uimastisõltlasega, kes on läbimas aktiivset sõltuvusrehabilitatsiooni. Isik on aktiivselt kaasa töötanud taasühiskonnastavates tegevustes ja sotsiaalprogrammides. Isik on seadnud prioriteediks sõltuvuskäitumise muutmise ja isikul on soov enda elu muuta. Arvestades isiku, eluviisi, puudulikke sotsiaalseid oskusi, kriminaalset tutvusringkonda ja vabanedes kindla töökoha puudumist on uue kuriteo risk olemas. Kuid Tartu vangla poolt antud hinnang annab aga alust eelduseks, et Dmitri Balabanovi puhul on seekordne karistus enda eesmärgid täitnud, ning isikul õnnestub vabaduses hoiduda kuritegude toimepanemisest. Kuna varasemad kuriteod on isik toime pannud tingituna sõltuvusest narkootilistest ainetest ja majanduslikest raskustest, siis juhul, kui isikul õnnestub vabaduses hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest ja leida endale töökoht, on alust uskuda, et isik ei pane toime uusi kuritegusid. On positiivne, et isikul on olemas kindel ja sobilik elukoht, isik motiveeritud muudatusteks, isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, isiku puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise 2

(6)tõenäosus on kahe aasta jooksul 41% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama ajaperioodi jooksul 43%. Tuginedes välja toodud positiivsetele asjaoludele ja suhteliselt madalale uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab prokurör Dmitri Balabanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Välja toodud positiivsed asjaolud annavad alust uskuda, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik korrigeerida Dmitri Balabanovi käitumist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks tulemuslik. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu vangla seisukohaga ja toetab Dmitri Balabanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör kirjalikus seisukohas nõustub Tartu Vangla poolt 13.06.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla Dmitri Balabanovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Dmitri Balabanovi isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on viiel korral kriminaalkorras karistatud. Vanglas kannab ta karistust neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Dmitri Balobanov ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt, viimati Harju Maakohtu 27.06.2011 ja 01.10.2014 kohtuotsustega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Vangistus pööratuti täitmisele vastavalt 23.05.2012 ja 13.03.2015. Siinkohal peab märkima, et vangistuse üldkasuliku tööga asendamine, tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Enne vangistust oli Dmitri Balabanovil probleeme narkootiliste ainete tarbimisega (isik läbis sõltuvusrehabilitatsiooni), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu uue üldise ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul vastavalt 68 % ja 43 % . Seega on Dmitri Balabanovi puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on ta ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) . Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Dmitri Balabanovil distsiplinaarkaristusi ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendus isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Dmitri Balabanovi edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke veenvaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Dmitri Balabanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3
(6)Dmitri Balabanov selgitas, et lõpuni. ta ei soovi vabaneda enne tähtaega ja soovib kanda karistust Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröride kirjalikke seisukohti, leiab, et Dmitri Balabanov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on

  1. klassi haridus. Erialane kvalifikatsioon puudub. Enne vangistust töötas isik mitteametlikult ehitusel ja omab ehitusalaseid tööoskuseid. Garanteeritud töökoht vabanemise korral puudub. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud 6 korda ja kehtivaid kriminaalkaristusi kokku on
  2. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Varem on teda karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, varguste ja omavoli eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust grupis võõra vallasasja omavolilise kasutamise eest isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja suures koguses narkootiliste ainete ebasedusliku omandamise ja valdamise eest. Väärteokorras on isikut karistatud 35-l korral, käesoleval ajal kehtivad neist 13 karistust: ÜTS § 547 lg 1 alusel
  3. korral (sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmine bussis, trammis, trollibussis või reisirongis), NPALS § 151 alusel
  4. korral (narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses),

§ 262alusel 1.

korral (avaliku korra rikkumine),

§ 218lg 1 alusel 1.

korral (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu), LS § 74 36 alusel

  1. korral (liiklemisnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt, kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht). Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt viitab korduv karistatus kriminaalsetele hoiakutele, korduvad väärteod negatiivsele suhtumisele ühiskonda Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Dmitri Balabanov on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid xxx töös. Positiivne on seegi, et kinnipeetav on osalenud tööhõives xxx Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. Kinnipeetav omab Välismaalase Passi, mis kehtib kuni 19.03.
  2. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Dmitri Balabanov elama asuda aadressile xxx Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava endisele töökaaslasele. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub Dmitri Balabanovil garanteeritud töökoht. Isiku lähedasteks on vanaema, onu ja endine töökaaslane. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et onu on nõus kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, 4

(6)ei ole kohtu hinnangul Dmitri Balabanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et eelviimasel korral on Dmitri Balabanovit karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, millest järeldub, et isik on ohtlik ühiskonnale. Vähetähtis pole asjaolu, et kinnipeetaval on Tartu Vangla andmetel tasumata võlanõudeid summas 2501 eurot. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.03.2017, ärakandmiseni on veel peaaegu 6 kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja 12 sammu läbimine, osalemine AN loengutsüklis ja Tervisetugigrupi töös, lähedaste toetus ja kindla elukoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti arvestab kohus süüdimõistetu enda soovi kanda karistust lõpuni. 5
(6)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Balabanovi temale Harju Maakohtu 26.01.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.