Obsah (5)

§ 37§ 46§ 111§ 121§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja 23. september 2016, Jõhvi koht Haldusasja number 3-16-1875 Haldusasi A. B kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi 09.09

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse, milles soovib algatada menetlus, et tunnistada kehtetuks tema eesti keele valdamise tunnistus tasemel A
2. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastuses tuuakse välja, et kuna isikule pole tehtud ettekirjutust oma keeleoskust tõendada, puudub alus keeleoskustunnistuse kehtetuks tunnistamiseks.
3. Halduskohus leiab, et sisuliselt soovib kaebaja esitada tühistamiskaebuse, et tunnistada kehtetuks tema keeleoskust tõendav dokument, st eesti keele valdamise tunnistus tasemel A
4. 1 5.

§ 37

lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus).

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul alates kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest. Käesoleval juhul on Haridus- ja Teadusministeeriumi vastuse puhul tegemist kirja, mitte haldusaktiga, mida ei ole võimalik vaidlustada tühistamiskaebuse korras.

1. Kohus selgitab kaebajale, et vastavalt KeeleS § 25 lg 1 on eksaminandil võimalik 30 päeva jooksul alates eesti keele tasemeeksami tulemuse teatavaks tegemisest esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vaie olukorras, kui eksaminand ei ole rahul tasemeeksami tulemusega.
2. Arvestades, et Haridus- ja Teadusministeerium vastas 09.09.2016 A. B 07.07.2016 pöördumisele, on ilmselgelt kaebetähtaeg keeletaseme eksami tulemuse vaidlustamiseks mööda lastud ja selle ennistamist ei ole taotletud. Samuti on Haridusja Teadusministeerium selgitanud kaebajale, miks ei ole võimalik tasemeeksami kehtetuks tunnistamist iseseisvalt, ilma ettekirjutuseta, nõuda.
3. Kuna isikule pole tehtud ettekirjutust oma keeleoskust tõendada, siis puudub alus ka keeleoskustunnistuse kehtetuks tunnistamiseks.
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Teisisõnu näeb seadus ette, et halduskohtusse on võimalik pöörduda üksnes siis, kui isik on seisukohal, et tema subjektiivset õigust on rikutud.

1. Isikul ei ole halduskohtusse õigust pöörduda mõnel muul eesmärgil, näiteks mõnele probleemile tähelepanu juhtimiseks ega kohtu või riigiasutuste survestamiseks. Kohus saab kaebeõiguse olemasolu jaatada vaid siis, kui kaebusest nähtub subjektiivne õigus, mille kaitseks on kaebus esitatud. Ettevalmistavas menetluses kaebeõiguse hindamisel ei saa kohus võtta siduvat seisukohta, kas kaebaja õigusi on tegelikkuses rikutud või mitte, kuid kohus saab tuvastada kaebeõiguse puudumise, kui on ilmselge, et kaebus ei ole esitatud kaebaja subjektiivse õiguse kaitseks või on ilmselge, et kaebaja õiguste riive on välistatud. Põhimõtteliselt niisugust seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu halduskolleegium oma määruse asjas nr 3-3-1-11-13 punktis
3. A. B kaebusest ei nähtu ühegi tema subjektiivse õiguse rikkumist. Oma kaebuses on ta märkinud üksnes, et Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb algatada menetlus, et tunnistada kehtetuks tema eesti keele valdamise tunnistus tasemel A
4. Lähtudes eeltoodust tuvastas kohus, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, mistõttu ei anta isikule menetlusabi, kuivõrd kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta (

§ 111lg 3).

12.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Tulenevalt eeltoodust kohus on seisukohal, et A. B kaebus haldusasjas nr 3-16-1875 kuulub tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel.

2 13. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 43

lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14.

§ 121

lg 4 kohaselt võib kaebuse tagastamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3