Tunneltrans OÜ kaitsja Rainer Kuulme esitas 6.09.2016 Harju Maakohtule kaebuse Saue vallavalitsuse 27.10.2015 otsuse peale väärteoasjas nr 372715000006. Vaidlustatud otsusega karistati Tunneltrans OÜ-d jäätmeseaduse § 1201 lg 2 järgi 15 000 euro suuruse rahatrahviga selle eest, et osaühing käitles ja kogus jäätmeid Saue vallas Laagri alevikus Keldri 3 kinnistul asuva angaari kõrval ilma jäätmeloata. Kaebuses taotleti kaebetähtaja ennistamist ning otsuse tühistamist ja väärteoasja lõpetamist
Kaebetähtaja ennistamise taotlust põhjendas kaebaja sellega, et Tunneltrans OÜ-le ei olnud 27.10.
lg 4 kohaselt saadetakse lahendi koopia menetlusealuse isiku soovil tema e-posti aadressile. Tunneltrans OÜ avaldas kohtuvälise menetleja väärteoprotokolli kättesaamisel soovi, et kõik menetlusdokumendid saadetakse talle justnimelt e-posti teel. Tunneltrans OÜ e-posti aadress on kantud väärteoprotokolli ning kõik kutsed kui ka muud dokumendid edastas kohtuväline menetleja Tunneltrans OÜ-le just e-posti teel. 27.10.2015. a otsust kohtuväline menetleja aga Tunneltrans OÜ-le e-posti teel ega ka muul viisil ei edastatud.
lg 6 kohaselt selgitatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Seda kohustuslikku selgitust Tunneltrans OÜ-le väärteoprotokolli koopia kätteandmisel ei antud, ka väärteoprotokollis ei ole märget selle kohta, et alates 27.10.2015. a hakkab kulgema kaebetähtaeg. Maakohtu seisukoht 2. Harju Maakohtus jättis 7.10.2016 määrusega Tunneltrans OÜ kaebuse läbi vaatamata. Kohtu hinnangul oli
lg-s 4 sätestatud kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg kaebuse esitamise ajaks, s.o 6.09.2016, möödunud ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Kohus märkis, et tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikast on
lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus mitte sellele, millal isik otsuse tegelikult kätte saab, vaid sellel, millal oli otsus väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Tunneltrans OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige KK sai otsuse kättesaadavaks tegemise ajast teada 12.10.2015 allkirja vastu saadud väärteoprotokollist, mille järgi oli lahend menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav alates 27.10.2015. Lisaks on KK kinnitanud allkirjaga, et talle on selgitatud
§-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi. Seega oli kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaeg 11.11.2015. Asja materjalidest nähtuvalt esitas Tunneltrans OÜ kaebuse Harju Maakohtule 6.09.2016 ehk 10 kuud peale kaebetähtaja möödumist. Maakohus leidis, et kaebetähtaja ennistamiseks alust ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kohtuvälisel menetlejal kohustust lahendit menetlusalusele isikule omal initsiatiivil üle anda ega saata, vaid viimane peab ise tundma huvi tema suhtes väärteomenetluses tehtavate otsuste vastu. Tulenevalt
lg-st 4 saadetakse väärteoasja lahend menetlusalusele isikule e-posti teel, kui ta on selleks soovi avaldanud. Maakohtu hinnangul ei saa selliseks avalduseks pidada väärteoprotokollis menetlusaluse isiku kontaktandmetes märgitud e-postiaadressi ega seda, et varasemalt muud dokumendid on talle edastatud e-posti teel.
Lisaks ei nähtunud kaebuse asjaoludest, et kaebaja oleks muul viisil näidanud üles huvi tema suhtes tehtava otsuse vastu. Kaebuses viidati, justkui poleks Tunneltrans OÜ-l olnud võimalik 2
lg 6 kohaselt, et alates kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavaks tegemisest hakkab kulgema kaebetähtaeg. Maakohus märkis, et kuna isik on allkirjaga väärteoprotokollis kinnitanud, et talle on selgitatud
§-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi, ei saa üheselt väita, et edasikaebeõigust menetlusalusele isikule pole üldse selgitatud.
lg 1 p-s 7, mille kohtuvälise menetleja poolset selgitamist on kaebaja oma allkirjaga väärteoprotokollis kinnitanud, sätestab just edasikaebeõiguse. Ühtlasi on kaebajale tema õigusi ja kohustusi selgitatud 23.09.2015 ülekuulamisel. Eeltoodule tuginedes leidis kohus, et Tunneltrans OÜ ei ole esitanud ühtegi sellist objektiivset asjaolu, mille tõttu oleks olnud kaebuse esitamine Saue Vallavalitsuse väärteos tehtud otsusele takistatud ja mida kohus saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Eelnevast tulenevalt jättis Harju Maakohus Tunneltrans OÜ esitatud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse Saue Vallavalitsuse 27.10.2015 otsuse peale väärteoasjas nr 372715000006 läbi vaatamata. Määruskaebus
lg 4 PS §-ga 15 vastuolus olevaks osas, milles see säte näeb ette kaebetähtaja kulgemise algusena mitte kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise hetke, vaid otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks tegemise hetke. Tunneltrans OÜ arvates ei ole väärteomenetluses tagatud õigus tõhusale õiguskaitsele olukorras, kus
lg 4 kohaselt ei oma kaebetähtaja kulgemise osas tähtsust, kas ja millal on menetlusalune isik otsuse kätte saanud ning seda eelkõige juhul, kus selle otsuse kättesaamiseks on menetlusalusel isikul vajalik saavutada kohtuvälise menetlejaga eelnev kokkulepe või olukorras, kus menetlusalune isik on varasemast suhtlusviisist tulenevalt eeldanud, et ka vastav otsus saadetakse talle samal viisil. Olukorras, kus kaebetähtaja kulgemine ei ole seotud vaidlustatava menetlusdokumendi kättesaamise hetkega, on võimalik, et erinevate asjaolude kokkulangevuse korral ei pruugigi menetlusalune isik üldse teada, et tema suhtes on tehtud otsus, millele ta peaks kohtuvälise menetleja juurde järgi minema. 3.3 Lisaks eelnevale põhjendatakse määruskaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise taotlust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks ega
Ühtlasi juhib ringkonnakohus tähelepanu, et isegi kui ringkonnakohus oleks tähtaja ennistanud või tunnistanud
lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks, ei ole ringkonnakohtu pädevuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Määrusega, mille peale ringkonnakohtule on kaebus esitatud, jättis maakohus kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata. Seega saab ringkonnakohus
§-st 189 ja § 194 lg-st 1 tulenevalt kontrollida ainult seda, kas kaebuse läbi vaatamata jätmine on põhjendatud ja õigusärane. Antud juhul tähendab see, et ringkonnakohus kontrollib, kas maakohus on kaebetähtaja jätnud õigustatult ennistamata. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist on võimalik taotleda üksnes
MS § 172 lg 1 ennistab kohus kaebetähtaja, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on selline objektiivne asjaolu, mis on kaebuse tähtaegse esitamise teinud võimatuks. Ringkonnakohtule esitanud kaebuses sisuliselt samu argumente, mis maakohtule. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kaebuses esitatud põhjendused ei ole sellised, mis annaks alust kaebetähtaja ennistamiseks. 4
lg 4 kohaselt saadetakse lahendi koopia menetlusalusele isikule e-posti teel, kui menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma e-posti aadressil. Nagu maakohtu määruseski märgitud, saadetakse viidatud sätte sõnastusest lähtuvalt lahendi koopia e-posti teel menetlusaluse sellekohase sooviavalduse puhul. See tähendab, et selline sooviavaldus peab olema tuvastatav kas väärteoprotokollist või vastulausest. Kummastki dokumendist sellist sooviavaldust ei nähtu. 5.2 Kaebuse kohaselt ei osanud menetlusalune isik arvata, et peab minema väärteomenetluse otsusele kohtuvälise menetleja juurde järele, ka põhjusel, et sai 27.10.2015, s.o päeval, millal pidi otsus tehtama, Saue Vallavalitsuse ettekirjutuse, mis puudutas samade jäätmete käitlemist. Ringkonnakohus möönab, et juriidiliste eriteadmisteta isik ei pea suutma eristada väärteomenetlust haldusmenetlusest. Samuti ei pea juriidiliste eriteadmisteta isik teadma seda, milliseid lahendeid on võimalik väärteomenetluses teha. Seega kui sama asutus, kes menetleb kohtuvälise menetlejana väärteoasja, teeb haldusasjas väärteoasjaga sama küsimust puudutava ettekirjutuse samal päeval, kui peab olema kättesaadav väärteomenetluse lahend, võib see olla menetlusaluse isiku jaoks eksitav. Praegusel juhul peab aga ringkonnakohus oluliseks seda, et menetlusalusel isikul oli alates 27.10.2015 vandeadvokaadist kaitsja, kes pidi OÜ-d Tunneltrans väärteoasjas esindama. Tunneltrans OÜ kaitsja esitas 27.10.2015 esitanud väärteoasjas vastulause, mis tähendab, et ka tema pidi olema väärteoprotokolliga tutvunud. Juriidiliste eriteadmistega isikuna pidi kaitsjale olema arusaadav väärteomenetluse otsuse kättesaamise kord. Samuti ei saa kaitsja jaoks olla arusaamatu see, milline sai
Ringkonnakohtu arusaama kohaselt hõlmab kaitsja kohustus väärteomenetluses AdvS § 40 lg-st 1 ja § 44 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohustust seista selle eest, et klient õiguse mittetundmise tõttu ei kaotaks võimalust tema suhtes tehtud otsust vaidlustada. Sellest tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses väljendatud seisukohaga, et oluline on ainult see, kuidas sai edasikaebe korrast aru menetlusalune isik, mitte tema kaitsja. Arvestades neid asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et OÜ Tunneltrans puhul oli eksimus selles, kas ettekirjutus on väärteomenetluses tehtud lahend ning kas menetlusalune isik peab ise pöörduma vallavalitsusse väärteomenetluses tehtud otsuse kättesaamiseks, välditav. 5.3 Määruskaebuses on viidatud veel sellele, et väärteoprotokolli kohaselt oli kohtuvälise menetleja otsusega võimalik tutvuda eelneval kokkuleppel. Ka see ei anna aga alust kaebetähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oleks sel alusel kaebetähtaja ennistamine põhjendatud juhul, kui menetlusalune isik on avaldanud soovi otsusega tutvuda, kuid kohtuvälise menetleja esindaja ei ole olnud kättesaadav või ei ole muul põhjusel kohtuvälise menetleja esindaja tegevuse tõttu olnud võimalik otsusega tutvuda. Praegusel juhul 5
Kaebuse kohaselt piirab see kohtusse pöördumise võimalust sellisel moel, et isikutele ei ole tagatud efektiivne menetlus nende õiguste kaitseks. Ringkonnakohus nendib, et kohtusse pöördumise tähtaja regulatsioon riivab PS §-s 15 sätestatud õigust kohtusse pöörduda. PS § 11 kohaselt on põhiõiguste riive lubatud, kui see on tehtud kooskõlas põhiseadusega ja see on proportsionaalne. Selleks peab olema piirangul legitiimne eesmärk ning põhiõiguse riive peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sellel, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui menetlusalusel isikul on võimalik otsusega tutvuda, on mitu põhjust. Esiteks kannab see väärteomenetluse kulude vähendamise eesmärki. Teiseks tagab see regulatsioon, et kaebetähtaeg on alati ühetaoline ning lahendi jõustumiseni jõutakse mõistliku aja jooksul. Nii menetlusökonoomia kui õigusrahu kujutavad endast Riigikohtu praktika kohaselt selliseid põhiseaduslikke väärtusi, mille huvides on põhiõiguse riived põhjendatud (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15.12.2009 otsus asjas nr 3-4-1-25-09, p 13 ja 09.02.2016 otsus asjas nr 3-4-1-32-15, p 22). Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on piiranguga, mis on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Väärteomenetluste hulk on suur, mis tähendab ka seda, et väärteomenetluses tehtavate otsuste saatmise kulud oleks suured. Samuti väldib menetlusaluse isiku kohustus pöörduda otsuse kättesaamiseks ise kohtuvälise menetleja poole seda, et otsuse jõustumist on võimalik ära hoida otsuse vastuvõtmisest keeldudes või seda muul moel vältides. Ringkonnakohus ei näe, et neid mõlemaid eesmärke oleks võimalik saavutada mõne menetlusaluse isiku põhiõigusi vähem riivava meetmega. Samuti peab ringkonnakohus
Määruskaebuses rõhutatakse, et võib tekkida olukord, kus kaebetähtaeg möödub, ilma et isik oleks saanud tegelikult otsusega tutvuda. Sellega seoses tuleb aga arvestada sellega, et seaduses on loodud lisamehhanismid selleks, et tagada isiku võimalus kaevata. Esiteks on seaduse kohaselt võimalik isikul taotleda, et talle saadetaks otsus e-posti teel. Teiseks on mõjuvate põhjuste esinemisel võimalik kohtul möödalastud kaebetähtaeg ennistada. Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus ka alust
7.
lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast
lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega jättis maakohus kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes
lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.