Asjaolud ja maakohtu määrus
) § 333 alusel vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel. Ta leidis, et kuivõrd kohus 2 seadis kahtluse alla KK väited ja asus tõendeid uurima, sh koguma neid enda algatusel, siis
Vastava taotluse oli puudutatud isik II esitanud, kuid see jäi lahendamata. KK ülekuulamine annaks võimaluse kohtunikul veenduda, et kriminaalmenetluse algatamata jätmise määrus oli veenev ja kaalukas tõend. Kohus kuulas ära nii puudutatud isiku II kui avaldaja, kuid ei ole ärakuulamisi määruses käsitlenud, ka ei ole e-toimikus ärakuulamise protokolle. Seetõttu on ebaselge, kas ja millise tähenduse on kohus nendele omistanud. Kirjavahetusest kohtu ja avaldaja vahel võib järeldada, et kohus on tutvustanud avaldajale puudutatud isiku II ärakuulamise tulemusi. Puudutatud isiku II ärakuulamise protokolli talle endale tutvustatud ei ole. Avaldaja ärakuulamise protokolli puudutatud isikule II tutvustatud (tehtud kättesaadavaks e-toimiku kaudu) ei ole. Puudutatud isiku II teada avaldaja ega puudutatud isiku II ärakuulamise ajast ega selle tulemustest puudutatud isikule I ei teatatud. Lisaks märkis puudutatud isik, et talle ei ole edastatud avaldaja 30.05.2016 taotlust. Sellepärast ei saanud puudutatud isik II nendele taotlustele ja tõenditele vastu vaielda ega esitada täiendavaid omapoolseid tõendeid või nende kogumise taotlust. Taotlusest sai puudutatud isik II teada, kui ta isiklikult tutvus toimikuga 22.07.2016. Puudutatud isik II palus tuvastada menetlusnormide rikkumine ja kõrvaldada need
-is ettenähtud viisil. 3. 22.02.2016 määrusega jättis maakohus menetlusse võtmata puudutatud isiku II 26.07.2016 esitatud vastuväite kohtu tegevusele. Kohus viitas
lõikele 1, § 478 lõikele 1 ja § 435 lõikele 2 ning selgitas, et tegi 11.07.2016 kaebust lahendava määruse. Sellega lõppes
Maakohus ei saa lahendada enda tegevuse kohta menetluse juhtimisel esitatud vastuväidet, kui vastuväide on esitatud pärast menetlust lõpetava kohtulahendi tegemist. Seadus ei anna menetlusosalisele õigust esitada
lõikes 1 nimetatud vastuväidet kohtu tegevusele pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist. Seetõttu esineb
Määruskaebus ja menetluse edasine käik 4. 06.09.2016 esitatud määruskaebuses palub puudutatud isik II maakohtu määruse tühistada ja tagastada asi maakohtule vastuväite lahendamiseks. Maakohus kohaldas vääralt menetlusõigust. Vastuväide on esitatud maakohtule pärast menetlust lõpetava kohtulahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist. Puudutatud isik II viitas
Arvestades vastuväidet reguleeriva
paiknemist
7. osas „Menetlusosaliste avaldused ja taotlused“, on vastuväide taotluse alaliigiks. Sama tõdemuseni võib jõuda, kui lähtuda vastuväite olemusest – vastuväide on sisult taotlus kohtule oma määrus ümber vaadata. Seepärast laieneb vastuväitele
§-s 448 ette nähtud määruse või
Ringkonnakohtu seisukoht 3 7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 22.08.2016 määrus tuleb
Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule puudutatud isiku II 26.07.2016 vastuväitena pealkirjastatud menetlusdokumendi määruskaebusena menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuivõrd määruskaebuses on palutud saata tsiviilasi maakohtule vastuväite lahendamiseks, kuid ringkonnakohus saadab asja tagasi 26.07.2016 menetlusdokumendi määruskaebusena menetlusse võtmise otsustamiseks, tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. 8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti käsitlenud puudutatud isiku II 26.07.2016 menetlusdokumenti vastuväitena, kuna dokumendi sisust nähtub menetlusdokumendi esitaja selge tahe vaidlustada maakohtu 11.07.2016 hagita menetlus lõpetavat määrust, mistõttu tuli seda käsitleda tähtaegselt esitatud kõrvaldatavate puudustega määruskaebusena. Ka Riigikohus on leidnud, et konkreetse menetlusdokumendi hindamisel tuleb kohtul lähtuda selle sisust, mitte pealkirjast (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-2-6-09, 3-2-1-48-07 (punkt 8), 3-2-1-107-98). Seega tulnuks maakohtul jätta 26.07.2016 menetlusdokument
alusel käiguta ja anda puudutatud isikule II tähtaeg kaebuses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Aluse käsitleda menetlusdokumenti määruskaebusena annab antud juhul ka asjaolu, et vastuväite maakohtu tegevusele esitamine on ilmselgelt perspektiivitu olukorras, kus maakohus on asjas lõpplahendi teinud. 9. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et 26.07.2016 vastuväite näol on oma olemuselt tegemist määruskaebusega, muutub asjakohatuks ja tuleb seetõttu tühistada maakohtu 22.08.2016 määrus, millega kohus vastuväite menetlusse võtmisest keeldus. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et isegi, kui antud juhul oleks tegemist olnud
mõttes vastuväitega, on kohus ebaõigesti selle menetlusse võtmisest keeldunud.
alusel esitatava vastuväite näol on tegemist juba käimasolevas kohtumenetluses esitatava menetlusliku taotlusega, mille puhul puudub vajadus otsustada eraldi selle menetlusse võtmine. Seega puudus maakohtul vajadus ka kohaldada analoogia korras hagi menetlusse võtmisest keeldumise sätteid.
Nimetatud sättest tuleneb, et kohtul tuleb vastuväide lahendada, st et kohus saab vastuväite kas rahuldada või jätta rahuldamata ja vastava määruse peale ei võimalda
esitada eraldi määruskaebust. 10. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel. 11.
lõigete 1-3 (koosmõjus) alusel vaatas määruskaebuse läbi ja lahendas üks ringkonnakohtu kohtunik. Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.