Obsah (4)

§ 238§ 414§ 180§ 233

1-16-47 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 23.05.2016 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aivar Ruutsaare vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamine alates 09.11.2013 kuni 10.11.2013, alates 16.11.2014 kuni 17.11.2014, alates 30.05.2015 kuni 01.06.2015, s.o 7 (seitse) päeva karistusaja hulka ning mõista Aivar Ruutsaarile lõplikult ärakandmisele 11 (üksteist) kuud 23 1 1-16-47 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus Aivar Ruutsaarele kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Aivar Ruutsaare vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Aivar Ruutsaar ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Kohtuotsuse jõustumisel võtta Kar

S § 50 lg 1 p 1 alusel Aivar Ruutsaarelt 1 (üheks) aastaks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Aivar Ruutsaar kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Mõista Aivar Ruutsaarelt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 882 (kaheksasada kaheksakümmend kaks) eurot, kaitsja Nikolai Rõžovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Igor Belugini poolt 28.01.2016 eelistungil osutatud õigusabi eest 312 (kolmsada kaksteist) eurot ning kaitsja Igor Belugini poolt 23.05.2016 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Määrata, et Aivar Ruutsaarel on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700038671 ning selgitus „Aivar Ruutsaar, 1-16-47, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. maist
2. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
3. juunist
4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. I Kohtu alla antud isiku süüdistus 2 1-16-47 Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Aivar Ruutsaaret selles, et ta juhtis 09.11.2013 kella 01.30 ajal joobeseisundis Sillamäel Ranna tänaval mootorsõidukit Ford Transit reg.nr xxx. Mootorsõiduki juhil Aivar Ruutsaarel tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,87+/-0,09 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus vähemalt 0,78 mg. Samuti süüdistatakse Aivar Ruutsaaret selles, et ta juhtis 16.11.2014 kella 00.14 ajal joobeseisundis Ida-Virumaal Jõhvi linnas Tartu mnt 33 maja juures mootorsõidukit Ford Transit reg.nr xxx Mootorsõiduki juhil aivar Ruutsaar´el tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,96+/-0,09 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus vähemalt 0,87 mg. Samuti süüdistatakse Aivar Ruutsaaret selles, et ta juhtis 30.05.2015 kella 14.07 ajal joobeseisundis Ida-Virumaal Jõhvi linnas Ülesõidu 1 maja juures mootorsõidukit Ford Transit reg.nr xxx Mootorsõiduki juhil Aivar Ruutsaar´el tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 1,08+/-0,10 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus vähemalt 0,98 mg. Sellise käitumisega rikkus Aivar Ruutsaar korduvalt liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani Aivar Ruutsaar toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel. II Kohtuistung Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Poolte kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõik kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et Aivar Ruutsaari süü talle inkrimineeritud kuriteoepisoodide toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Antud kuriteo toimepanemine Aivar Ruutsaare poolt on tõendatud: 09.11.2013 episood Indikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (k 1, lk 6, 25-34), millest nähtub, et tõendusliku alkomeetriga Alcoguant nr 6020, seeria nr 111248 tuvastati, et 09.11.2013 oli Aivar Ruutsaare väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,87 mg/l +/- 0,09 mg/l, s.t vähemalt 0,78 mg/l. Tunnistaja Andrei Xxxi ütlustega (k 1, lk 107-112), kust nähtub, et tema 09.11.2013 kell 01.30 ekipaaži 4475 toimkonnas patrullpolitseinikuga Jevgeni Xxxiga teostas liiklusjärelvalvet 3 1-16-47 politseioperatsiooni „Kõik puhavad" raames Sillamäel Kajaka tn 15 maja juures. Sillamäel Kajaka tn 15 maja juures peatasid valget värvi Ford Transiti, reg. nr xxx See auto sõitis tee peal aeglaselt, ilmselgelt eristus teiste liikuvate transportvahendite hulgas. Sõiduauto peatati politsei patrullauto punaste ja siniste töötava vilkurite abil Kajaka tn 15 maja vastas. Seetõttu sõiduauto oli kogu aeg tema vaateväljas. Peatatud sõiduauto juhiks osutus Aivar Ruutsaar, peale teda ei olnud autosalongis kedagi. Ruutsaarele tehti ettepanek läbida alkoholisisalduse test alkomeetriga. Ruutsaar nõustus. Alkomeetri näidud moodustasid 0,96 mg/
5. Ruutsaart kõrvaldati juhtimiselt ning toimetati Sillamäe politseijaoskonda alkoholisisalduse testi läbimiseks tõendusliku alkomeetriga. Tõenduslik alkomeeter näitas 0,87 mg/
6. Tunnistaja Jevgeni Xxxi ütlustega (k 1, lk 1-5), kes kinnitas tunnistaja Xxxi ütlusi. Kahtlustatava Aivar Ruutsaare enda ütluste (k 1, lk 86-91) kohaselt, 08.11.2013 kella 20.00 paiku tema koos Xxxiga istusid autosse Ford Transit registreerimisemärgiga xxx, mis oli pargitud Kajaka tänava 15 maja ette Sillamäe linnas. Tema istus autosse juhiistmele, Xxx istus reisijaistmele, mis oli juhist vasakul poolel. Nad hakkasid alkohoolseid jooke jooma ning jutustama. Umbes kahe tunni pärast, sõitis nende juurde patrullpolitsei auto. Politseiautos pakuti temale puhuda alkomeetrisse, mis näitas temal alkoholijoobe seisundi olemasolu. Politseinikud viidi teda oma autoga Narvasse, kus ta läbi alkoholi kontrollimiseks suure tõendusliku alkomeetriga, mis samuti näitas temal alkoholijoovet. Tunnistaja Xxx (k 1 lk 83-85) andis ütlusi selle kohta, et Aivar Ruutsaar on tema sõber, nad saavad tihti kokku alkoholi tarvitamiseks. Ta ei mäleta, kas ta napsitas Ruutsaarega autos 08.11.2013 või mitte. Kohus on seisukohal, et süüdistatava versioon selle kohta, et ta ei juhtinud sõiduautot, vaid napsitas auto salongis, on ümberlükatud tunnistaja Xxxi ja Xxxi ütlustega selle kohta, et Ruutsaare auto sõitis tee peal, sõiduauto peatati politsei patrullauto punaste ja siniste töötava vilkurite abil Kajaka tn 15 maja vastas, seetõttu sõiduauto oli kogu aeg tunnistajate vaateväljas, peatatud sõiduauto juhiks osutus Aivar Ruutsaar, peale Ruutsaart ei olnud autosalongis kedagi. Ka tunnistaja Xxx ei kinnitanud Ruutsaare versiooni. Kohus asub seiskohale, et Ruutsaare versioon ei vasta tõele ning on väljamõeldud süüdistatava poolt enda vastuse kergendamiseks. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et kohtuistungil süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult. 16.11.2014 episood Tunnistaja Xxx ütlustega (k 1, lk 150), millest järeldub, et tema 16.11.2014 olles patrullteenistuses koos patrullpolitseiniku Xxxiga teostasid liiklusjärelvalvet Jõhvi linnas Tartu mnt-I. Umbes kell 00.14 märkasid Jõhvi Tartu mnt-l Grossi poe juures Tartu põik 15a endale vastu liikumas valget Ford Transitit reg. nr xxx Sarnase valge Ford Transiti kohta olime saanud info, et sõidukijuht võib olla joobes. Keeras sõiduki ringi ja asus sõidukit jälitama. Tartu mnt 33 maja juures peatasid sõiduki kinni kasutades punast ja sinist vilkurit. Sõiduki roolis oli ilmselgete joobe tunnustega meesterahvas ja tema suust oli tunda alkoholilõhna. Sõiduki kabiinis oli veel 2 reisijat. Juhil polnud esitada dokumente, kuid ütles, et tema nimeks oli Aivar Ruutsaar. Isikut kontrollis indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 Xxx kell 00.16 ja näiduks oli 0.91 mg/
7. Aivar Ruutsaare joovet kontrollis paarimees Xxx Dräger Alcotest tüüpi tõendusliku alkomeetriga 4 1-16-47 kell 00.28-00.32 ja näiduks oli 0,96 mg/1 laiendmääramatusega 0,09, lõpliku tulemusega 0,87 mg/
8. Indikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (k 1, lk 153), millest nähtub, et tõendusliku alkomeetriga Alcoquant nr A111224 tuvastati, et 16.11.2014 Aivar Ruutsaare väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,96 mg/l +/- 0,09 mg/l, s.t vähemalt 0,87 mg/l. Kahtlustatava Aivar Ruutsaare enda ütlustega (k 1, lk 166-167), mille kohaselt ta tunnistas, et pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse ning seletas, et ööl vastu 16.11.2014 viibis koos oma sõpradega Kohtla-Järve Ahtme linnaosas ning jõi viina. Kella 00:10 paiku otsustasid sõita Jõhvi linna sõbra juurde. Ta sai aru, et oli ebakaine, kuid ikkagi otsustas istuda rooli taha. Autos viibisid nad kolmekesi. Kui sõitsid Jõhvi linnas Tartu mnt 33 maja juures, siis peatas neid politseipatrull. Politseinikud tulid tema juurde ja palusid teda puhuda alkomeetrisse. Ruutsaar kohe ütles politseinikele, et ei ole mõtet puhuda, et tarvitas alkoholi. 30.05.2015 episood Tunnistaja Alver Paali ütlustega (k 2, lk 1-2), millest järeldub, et olles patrullteenistuses 30.05.2015 koos patrullpolitseinik Xxxaga ja abipolitseinik Xxxiga said kella 14:03 ajal info, et joobes juht hakkas liikuma sõidukiga Ford Transit registreerimismärgiga xxx, Konju külast Jõhvi linna suunas. Märkasid antud sõidukit Jõhvi linnas aadressil Ülesõidu
9. Sõiduk peatus Viru Vangla juurdesõidu tee juures. Sõidukit juhtis Aivar Ruutsaar ning sõiduki kõrvalistmel istus veel üks alkoholijoobe tunnustega noormees. Sõidukis oli rohkelt alkoholi pudeleid. Kontrollisime juhi seisundit indikaatorvahendiga. Näit oli 1,08 mg/L väljahingatavas õhus. Indikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (k 2, lk 3), millest nähtub, et tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110TEST ARDF-0054 tuvastati, et 30.05.2015 Aivar Ruutsaari väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,08 mg/l +/- 0,10 mg/l, s.t vähemalt 0,98 mg/l. Kahtlustatava Aivar Ruutsare enda ütlustega (k 2, lk 15-18), mille kohaselt ta tunnistas oma süüd antud kuriteos ning selgitas, et 30.05.2015, kuskil 13:30 hakkas ta Sillamäelt sõitma, et sõita KohtlaJärvele Ahtme linnaossa, tuttavale külla. Enne sõitu alustamist tarvitas alkoholi, jõi nelja mehega kuskil paar pudelit valget viina ära. Jõhvi sissesõidul, kuskil 14:00, tuli temale vastu politsei sõiduk, politsei keeras oma sõiduki ringi ning pani vilkurid tööle ja peatas tema sõiduki. Ta tuli ise sõidukist välja ning ütles neile, et oli joonud. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis Aivar Ruutsaar otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, 5 1-16-47 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Põhikaristus KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Aivar Ruutsaar on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, st vangistuse ning üldkasuliku tööga ning vaatamata sellele pani rida uusi tahtlikke kuriteoepisoode, kaks kuriteoepisoodi on toimepandud ÜKT tegemise ajal. Arvestades süüdistatava varasemat käitumist, asub kohus seisukohale, et Aivar Ruutsaari karistamine rahalise karistuse või üldkasuliku tööga ei ole preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus on seisukohal, et karistus uute, tahtlikult toimepandud kuritegude eest ei saa olla eelnevatest karistustest leebem. Seetõttu asub kohus seisukohale, et Ruutsaart on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süüaste on keskmiselt suurem kuna Ruutsaar pani toime kolm KarS § 424 ettenähtud kuriteoepisoodi, millega seoses väärib ta keskmisest rangemat karistust. Arvestades aga sellega, et ilmneb karistust kergendav ajsolu KarS § 57 mõttes (puhsüdamlik kahetsus) ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, seda, et süüdistataval on olemas alaealise lapsega pere ning töökoht, seda, et Ruutsaar on läbinud alkoholisõltuvuse ravikuuri (mis teatud määral vähendab uute samalaadsete kuritegude toimepanemise riski süüdistatava poolt), asub kohus seisukohale, et Ruutsaart on otstarbekohane karistada KarS § 424 ettenähtud vangistusega keskmises määras. Lisakaristus Süüdistatav Ruutsaar, olles isik, kes on varem karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, juhtis vaatamata sellele taas sõiduautot joobeseisundis. Sellises olukorras on Riigikohus mitmel korral sedastanud, et „korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada“ (vt nt RKKKo 3-1-1-69-03, p 7 koos täiendavate viidetega). Selliseid erandlikke asjaolusid Ruutsaare puhul ei esine. Siinkohal peab kohus vajalikuks viidata ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 märgitule, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas peab see leidma selge väljenduse ka lisakaristuse kohaldamise näol. Ülaltoodu alusel peab kohus vajalikuks kohaldada Aivar Ruutsaare suhtes KarS § 50 sätteid ning 6 1-16-47 määrata temale lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Arvestades sellega, et ilmneb karistust kergendav ajsolu KarS § 57 mõttes (puhsüdamlik kahetsus) ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et Ruutsaare lisakaristus võib olla alla KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristuse keskmise määra. V Menetluskulud Menetluskulud (sundraha, õigusabi tasu ning tasu kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest) kuuluvad

§ 180kohaselt tasumisele süüdistatava poolt.

Puuduvad alused nende riigi kanda jätmiseks. Arvestades menetluskulude suurust ning seda, et karistuseks on määratud reaalne vangistus on ilmne, et nende kohene ja täies ulatuses tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Seetõttu annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel kohus juhindub

§ 233, § 238, § 311, § 313, § 315.

/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 7