Obsah (5)
§ 76§ 64§ 199§ 200§ 25KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. septembril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-5852 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Eri
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Igor Ginzburg vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Ginzburgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Igor Ginzburg tunnistati süüdi Harju Maakohtu 12.09.2013 kohtuotsusega
199 lg 2 p 8, 9, § 25 lg 2 - § 200 lg p 9 järgi ja
§ 64lg 1 alusel karistati vangistusega 7 aastat.
Karistuse kandmise algus 27.01.2013 ja lõpp 27.01.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.07.
- Igor Ginzburg andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik lk 108). Kinnipidamisasutusest Igor Ginzburgi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ametniku korraldusele mitteallumise eest. Isik on läbinud riigikeele xxx õppe ning sooritanud mõlemad eksamid, samuti on osalenud riigikeele xxx taseme 1
(6)õppes. On olnud määratud majandustööle, kuid reaalselt majandustöid pole teinud. Vabanedes soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale ja kus käesoleval ajal elab ema üksinda. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetav lõpetas 8 xxx, keskkooli lõpetas xxx. Viru Vanglas omandas xxx. Enne käesolevat vangistust ei töötanud. Eelnevatel aegadel on teinud juhutöid xxx ja töötanud xxx Ametlikult töötas 1 kuu xxx. Omab mõningasi tööoskusi. Vabaduses teenis enamasti raha varastamise teel ning kulutas selle narkootikumidele. K-raha andmetel on isikul 29.08.2016 seisuga rahalisi nõudeid summas 16 428,23 eurot. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Lähedastest on kinnipeetaval ema, kes toetab poega moraalselt ja materiaalselt. Ema käib ka lühiajalistel kokkusaamistel. Igor Ginzburgil on diagnoositud krooniline haigus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 29%. Viru Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt näitavad süüdimõistetu sooritatud kuriteod, et isik ei mõtle tegude tagajärgedele. Tegutsemisel keskendub vaid enda jaoks kiirele positiivsele tulemusele, alahinnates negatiivseid aspekte. Ei teadvusta täiel määral ka oma tegude mõju teistele inimestele ja ühiskonnale üldisemalt. Lahendab probleeme kuritegelike meetodite abil. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Igor Ginzburgi lähedaseks tema ema, kellega suhtleb telefoni ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Nimetatud korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja seal leidub sobiv koht koduvalve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetava emale on selgitatud elektroonilise valve olemust ja ema on vastava nõusoleku andnud. Vabanemise korral on ema nõus poega igati toetama. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Samuti puudub Igor Ginzburgil isikut tõendav dokument. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 29.08.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla Igor Ginzburgi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Igor Ginzburgi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 15-l korral, seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Eeltoodu räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks karistustest järeldusi teinud ega suutnud näidata, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.
§ 76
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Kuna Igor Ginzburg kannab vangistust mh esimese astme vägivaldse kuriteo - röövimise katse - toimepanemine eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud vägivaldse ja jõhkra kuriteo tehioludest (röövimise käigus ühe isiku jõhker peksmine ja talle vigastuste tekitamine, tulirelvataolise esemega ähvardamine jm) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist vangistusest vabastamist. 2
(6)Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod pani Igor Ginzburg toime vahetult pärast eelmise vangistuse ärakandmist. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vanglas üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (korduvalt karistatud NPALS’i alusel), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on Igor Ginzburgi poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 61 % ja 29 %, mis ei ole madal risk. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Igor Ginzburg ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Samuti tuleb märkida, et kuna
§ 76
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, kujuneks süüdlase katseaeg käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks – üle 3 aasta 3 kuu, mis ilmselgelt ei ole otstarbekas. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende, tervise, isiku- ja korteripuutumatuse ning vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Igor Ginzburgi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Igor Ginzburg selgitas, et ta pole korsagi kriminaalhoolduse all olles nõudeid kirrunud. Samuti selgitab süüdimõistetu, et talle määratud distsiplinaarkaristus on te,a poolt kohtus vaidlustatud- ta tunnistab, et eiras korraldust minna tööle, seda aga terviseseisundi tõttu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Igor Ginzburg tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Igor Ginzburg omandas 8 klassi hariduse xxx, xxx. Viru Vanglas omandas kokaabi kutse. Enne käesolevat vangistust ei töötanud. Eelnevatel aegadel on teinud juhutöid xxx ja töötanud xxx Ametlikult töötas 1 xxx. Omab mõningasi tööoskusi. 3
(6)Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja kehtivaid kriminaalkaristusi kokku on 2. Vanglakaristust kannab tegelikult kuuendat korda. Varem on tedakaristatud omavolilise sisetungi, varguse, röövimise, suures koguses narkootilise aine korduva omamise ning valdamise eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust süstemaatilise varguse ja röövi eest, mis on toime pandud sissetungimisega: Igor Ginzburg, olles karistatud 28.05.2010 Harju Maakohtu otsusega
§ 199
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning 16.11.2012 vabanedes kinnipidamisasutusest, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti 19.12.2012. tungis korteriukse avamise teel kannatanu korterisse ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kannatanutele kuuluvaid esemeid ja dokumente, tekitades kannatanutele kahju kokku 1264,20 eurot. Samuti tema, uuesti 27.01.2013 tungis sõiduki aknaklaasi lõhkumise teel sõidukisse, kust varastas kanatanule kuuluvaid esemeid ja dokumente, tekitades kannatanule kahju summas 395 eurot. Seega Igor Ginzburg võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ning isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, pani toime
§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles 11.04.1995. karistatud Tallinna Linnakohtu otsusega Kr
K § 141 lg 2 p 1, 2 järgi, seega isikuna, kes varem on toime pannud röövimise, uuesti 27.01.2013. lukustamata korteriukse avamise teel tungis kannatanu korterisse ning võttis sellest korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil erinevaid esemeid, ähvardades kannatanut relvataolise esemega ja lüües kannatanut sellega pea, näo ja keha piirkonda. Seejärel püüdis Igor Ginzburg omandada kannatanule kuuluvat mootorsõidukit, kuid kuritegu jäi lõpule viimata politseiametnike sekkumise tõttu. Seega Igor Ginzburg võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja sissetungimisega ning isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime
§ 200
lg 2 p 4, 9 –
§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kehtivad väärteokaristused käesoleval ajal puuduvad. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava kuritegude toimepanemise soodusteguriks narkootikumide kuritarvitamine ning materiaalse kasu saamise soov. Sooritatud kuriteod näitavad, et isik ei mõtle tegude tagajärgedele. Tegutsemisel keskendub vaid enda jaoks kiiretele ja positiivsetele tulemustele, alahinnates negatiivseid aspekte. Ei teadvusta täiel määral ka oma tegude mõju teistele inimestele ega ühiskonnale üldisemalt. Lanedab probleeme kuritegelike meetodite abil. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistetul puudub isikut tõendav dokument, elamisluba on taotlemisel. Kohtu hinnangul ei ole isikut tõendava dokumendi puudumine iseenesest määravaks süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx Ida-Virumaa. Tegemist on kahetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Nimetatud korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja seal leidub sobiv koht koduvalve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetava emale on selgitatud elektroonilise valve olemust ja ema on vastava nõusoleku andnud. Vabanemise korral on ema nõus poega igati toetama. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht Kohus loeb positiivseks asjaolu, et ema on nõus kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Igor Ginzburgi tingimisi enne tähtaega vangistusest 4
(6)vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik, kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et Igor Ginzburgi on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest ning seetõttu on isik ohtlik ühiskonnale. Kohus peab üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel ka tasumata võlanõudeid, K-raha andmetel on isikul 29.08.2016 seisuga rahalisi nõudeid summas 16 428,23 eurot. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, saab kohus järeldada, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Kohus arvestab isiku selgitusi, et määratud distsiplinaarlaristus on kohtus vaidlustatud. Samas märgib kohus, et iseenesest distsiplinaarkaristuste puudumine ei ole iseseisev alus isiku vabastamiseks enne tähtaega. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.01.2020, ärakandmiseni on rohken kui 3 aastat, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindel elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. 5
(6)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Igor Ginzburgi temale Harju Maakohtu 12.09.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6
(6)