KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2016, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-2155 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ri

§ 121

järgi RESOLUTSIOON Jätta Eduard Nairismägi temale Tartu Maakohtu 06.03.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2155 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 06.03.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2155 tunnistati Eduard Nairismägi süüdi

§ 121

järgi ja temale mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 järgi mõisteti Eduard Nairismägile liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.05.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-3834 mõistetud karistuse (8 aastat vangistust) ärakandmata osa, s.o 4 aasta 9 kuu 17 päeva vangistust võrra ja alates 06.03.2013 mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 17 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 22.03.

1. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 06.03.2013 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 23.03.
2. 15.07.2016 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid Eduard Nairismägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta. Vangla ei toeta Eduard Nairismägi tingimisi 1 ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetav võib vabaduses jätkuvalt toime panna õigusrikkumisi. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör esitas Eduard Nairismägi tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. Eduard Nairismägi eelnev kuritegelik käitumine ning toimepandud kuritegude iseloom, kinnipeetava isikuomadused ja hoiakud ning tema alkoholisõltuvus viitavad selle, et isik võib jätkuvalt toime panna kuritegusid. Uute kuritegude toimepanemise riski võimendavad töökoha ning toetava lähivõrgustiku puudumine. Eduard Nairismägi avaldas kohtus, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT Eduard Nairismägi kannab liitkaristust, mis on talle mõistetud muuhulgas ka tahtliku tapmise eest, mis on esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on Eduard Nairismägi temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Eduard Nairismägi on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Tema käitumist iseloomustab suur kuritegelik aktiivsus. Käesoleval ajal kantav karistus mõisteti talle kehalise väärkohtlemise eest, mille ta pani toime vangistuse ajal. Seega karistuse kandmise aeg ei näita, et see oleks Eduard Nairismägile eripreventiivses mõttes mõju avaldanud. Teda ei ole kuritegude toimepanemisest hoidnud ka katseaja kohaldamine ning käitumiskontrollile allutamine. Seejuures olid tema kuriteod valdavalt varavastased kuriteod, kuhu aja jooksul on lisandunud ka vägivalla element. Selline käitumine viitab Eduard Nairismägi kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Karistustest ei suuda ta teha vajalikke järeldusi edaspidiseks eluks ning jätkab kuritegude toimepanemist. Kuritegude soodusteguriks on tema puhul olnud ka sõltuvus alkoholist, kuivõrd joobes olles ei mõtle ta oma tegude tagajärgedele ning võib oma eesmärkide saavutamiseks kõhklematult kasutada füüsilist vägivalda. Kohus möönab, et praeguse karistuse kandmise ajal on kinnipeetav vanglas tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega. Ta omandas Tartu Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise eriala. Samuti on ta osalenud AA tugirühmas ning sotsiaalprogrammides Õige Hetk, Viha Juhtimine, Eluviisitreening ja Turvaline paarisuhe, kusjuures tema motivatsioon programmides töötada oli kõrge. Vaatamata eelnevale ei ole seniseks kantud karistus ega ka vanglas toimunud taasühiskonnastav tegevus tema hoiakutele ja käitumisele veel vajalikku positiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanekut. Lisaks puudub Eduard Nairismägil vabaduses toetav õiguskuulekas lähivõrgustik. Tema suhted lähedastega on katkenud. Tal puudub vabaduses ka töökoht. Kohus leiab, et käitumiskontrolli 2 kohaldamine ei vähendaks käesoleval juhul kuritegude toimepaneku ohtu, kuna kohtul puudub veendumus, et Eduard Nairismägi suudab selle tingimustest kinni pidada. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Eduard Nairismägi vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3