1 Kriminaalasi nr 1-09-909 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-909 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 121

järgi ja karistati vangistusega 1 kuu.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Viru Ringkonnakohtu 02.09.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 11 aasta 2 kuu ja 15 päeva võrra ja lõplikuks karistuseks loeti 11 aastat 3 kuud ja 15 päeva. Karistuse alguseks loeti 09.02.2009. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest, kuritegu on toime pandud vangistuses ning karistus on liidetud varasema kuriteo – mõrva (

§ 114p 1,3) – eest mõistetud karistusega.

Kinnipeetava kuritegude muster on varieeruv, sest teda on karistatud varavastaste kuritegude, mõrva ning viimasena kehalise väärkohtlemise eest kaaskinnipeetava suhtes. Mõrv on toime pandud joobes. Soodusteguriks on alkohol ja oskamatus kontrollida emotsioone. Vangistuse jooksul on kinnipeetav õppinud üldharidussüsteemis, kutseharidussüsteemis keevitajaks ning osalenud riigikeele B1-taseme õppes. Ta on osalenud erinevatel perioodidel tööhõives koristajana, keevitajana ja köögitöölisena. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening ning alates 21.10.2011 on regulaarselt toimunud vestlused psühholoogiga. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 aastat 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 8 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel asub Eduard Silm elama aadressile xxxx, 3-toalisesse korterisse, mille omanik on isiku ema M S. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Korteris elab ka isiku õde koos oma alaealise lapsega. Kinnipeetav lõpetas xxxx

1. klassi, pärast mida sattus seltskonda, kes polnud õppimisest huvitatud ning kool jäi pooleli. Murru Vanglas karistust kandes lõpetas ta xxxx
2. klassi. Isik on huvitatud enesetäiendamisest, eriala omandamisest. Viru Vanglas omandas ta keevitaja eriala. Riigikeele tase on A
3. Kinnipeetav on käinud B1taseme kursustel, kuid ei sooritanud eksamit. Enne vangistust tegeles isik juhutöödega. Ta töötas mitteametlikult metsatöölisena (puude istutamine) ja autopesulates. Isik tunnistab, et kulutas teenitud tasu mittesihtotstarbeliselt. Ta on toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, sealhulgas kasutanud ka vägivalda. Vangistuses osaleb kinnipeetav tööhõives. Tasumata nõudeid tal ei ole. Vabanemisfondis on hoiustatud 1900 eurot. Rahaliselt toetab kinnipeetavat ema. Vabanemisel on talle garanteeritud töökoht ettevõttes OÜ xxxx automaalri õpilasena. Kinnipeetava sõnul on tema isa surnud, ema ja kahe õega on suhted head. Emaga suhtleb kinnipeetav telefoni teel, kuid on käinud ka kokkusaamistel. Eduard Silm on vallaline, lapsi tal ei ole. Sõpru isikul enda sõnul pole, on kriminaalkorras karistatud tuttavad. Pigem hoiab isik omaette. Kuritegude põhjal võib öelda, et isik on käitunud seni riskivalt ja hoolimatult. Eelnevaid kuritegusid on ta sooritanud grupis, mis näitab, et isik võib olla mõjutatav. Kinnipeetava sõnul oli minevikus grupil suur mõju tema käitumisele, nüüd on tema sõnul olukord muutunud. Kinnipeetaval on varem esinenud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus F10.
4. Kinnipeetava sõnul oli alkohol tema jaoks suur probleem ja elustiili lahutamatu osa. Raske kuriteo sooritas ta väidetavalt olles raskes joobes, millest tulenevalt on alkoholijoobes agressiivne käitumine tõenäoline. Kinnipeetav on enda sõnul teinud õiged järeldused kaineks eluviisiks. Kinnipeetav ei ole narkootilisi aineid tarvitanud. Toetudes isiku kuriteole ja isiklikule toimikule võib öelda, et varasemalt on esinenud agressiivset käitumist ning enesevalitsuse täielikku kaotamist. Enda sõnul on vangistuse jooksul mõelnud palju ja teinud käitumises korrektuurid. Kinnipeetav peab esmatähtsaks perekonda ja nende heaolu. Suhtlemisel vanglaametnikega on ta üldjuhul viisakas. Ta on motiveeritud eesmärgipärasele tegevusele, sekkumisele elustiili muutmiseks. Leiab, et noorena tehtud kuriteod olid rumalus ning soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt. Tuleviku eesmärgid on reaalsed ning isik teab, kuidas seatud eesmärke täita. Psühholoogi sõnul on isik rahulik, oskab oma tegevuse 3 üle arutleda ja teeb õigeid järeldusi. Kinnipeetav tunnistab ja kahetseb oma kuritegusid. Katseajal on ta toime pannud uue kuriteo. Kinnipeetav saab aru ühiskonnas kehtivatest normidest ja reeglitest ning aktsepteerib neid. Enda sõnul on ta valmis olema täisväärtuslik ühiskonna liige. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 32% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%. Kõike eeltoodut ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust arvesse võttes ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Eduard Silma tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Eduard Silm vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Eduard Silmale katseaeg kuni 23.05.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Eduard Silmale

§ 75lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on ema M S, õed A S ja S M ning vanaema F V. Kinnipeetava isa on surnud. Karistuse kandmise ajal suhtleb Eduard Silm regulaarselt oma sugulastega telefoni teel. Suhted sugulastega on head ja toetavad. Kinnipeetava ema M S ja õde A S on käinud ka lühiajalistel kohtumistel. Vestluses lähedastega ilmnes, et Eduard Silm on sugulaste poolt koju oodatud ning nad on valmis teda igati toetama. Ema ei tea kinnipeetava suhtlusringkonda. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava ema M S sõnul puuduvad Eduard Silmal probleemid sõltuvusainete tarvitamisega. Eduard Silm on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla elukohta aadressil xxxx oma ema juurde. Antud korteris elavad kinnipeetava ema M S ja õde A S koos oma alaealise lapsega. Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab Eduard Silma elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Elukohas leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andsid kinnipeetava ema M S ja õde A S. Neile on selgitatud elektroonilise valve olemust. Rahvastikuregistri andmetel omab Eduard Silm sissekirjutust nimetatud elukohas. Kinnipeetava ema M S töötab xxxx xxxx ja õde A S xxxx xxxx. Lähedased on nõus Eduard Silma vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Eduard Silmal on ennetähtaegse vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht firmas xxxx, mille juhatuse liikme V K vestles kriminaalhooldaja telefoni teel ja sai suulise kinnituse töökoha olemasolu kohta. Tööle võetakse Eduard Silm esialgu automaalri õpilaseks. V K on teadlik Eduard Silma kriminaalsest minevikust. Karistusregistri andmetel on Eduard Silma kuus korda kriminaalkorras karistatud, viimati vangistuses vägivalla kasutamise eest. Katseajal pani ta toime uue kuriteo. Seega varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Toimepandud kuritegude hulka kuuluvad kehaline väärkohtlemine, mõrv, vargused, röövimine. Tegemist on jõhkrate vägivaldsete isikuvastaste kuritegudega. Korduvad süüteod viitavad Eduard Silma riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja emotsioonide kontrollimatus. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole Eduard Silma käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Eduard Silma vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Eduard Silmale katseaeg kuni 23.05.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Eduard Silmale

§ 75lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud kohustused.

Eduard Silm kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on vangistuses järele mõelnud ja soovib vabaduses elada seaduskuulekalt. Alates 29. augustist sai ta tööle xxxx, kus töötab santehnikuna, põhiliselt remonditöödel. Ta on nõus vabanema ka 4 elektroonilise valve alla. See oleks isegi parem, sest siis on rangem kontroll tema üle. Tegelikult elab ema üksi, sest õe A korteris oli remont ja seepärast elas ta lapsega siis ema juures. Vabanedes suhtleb ta vaid lähedastega. Ta on istunud 12 aastat vangis ja kriminaalse taustaga sõbrad ongi tema ümber. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Eduard Silma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 27.07.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla E. Silma ennetähtaegset vangistusest vabastamist. E. Silma varasem elukäik ning toimepandud kuritegude tehiolud ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. E. Silm on kriminaalkorras karistatud viis korda isikuvastaste ning varavastaste (sh vägivaldsete) kuritegude toimepanemise eest, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Eelnevad karistused ei ole E. Silmale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ega suunanud teda seadusekuulekalt elama, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Prokuratuur ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest, sh elektroonilise valve alla olukorras, kus olles varasemalt korduvalt (sh tingimisi) kriminaalkorras karistatud, on ta pannud toime jõhkrad isikuvastased kuriteod. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, teda on ka vangistuses kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 09.02.2009 kohtuotsusega nr 1-09-909

§ 121

järgi teisele kinnipeetavale füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eest. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima õigusrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude ning distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuna E. Silm kannab liitkaristust mh mõrva toimepanemise eest, saaks ühiskonna ja kannatanute lähedaste õiglustunne tema ennetähtaegse vabastamise korral tugevalt riivata. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, st seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Ida-Viru Maakohtu 17.05.2005 kohtuotsusest nr 1-99/05

§ 114p 1,3 järgi, mõistes E.

Silmale

§ 65

lg 2 alusel ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 15 aastat 8 kuud ja 1 päev vangistust. Maakohus arutas kriminaalasja nr 04244001914 Viru Ringkonnaprokuratuuris 14.02.2005 koostatud süüdistusaktis E. Silmale esitatud süüdistuses „selles, et tema, olles alkoholijoobes, 11.08.2004 peale 21.00 koos J. Š ja R P läksid poolelioleva maja neljandale korrusele, mis asub … xxxx eesmärgiga kontrollida, mis sai P. H-st peale J. Š ja R. P kividega viskamist. Nimetatud hoones Eduard Silm tegutsedes koos J. Š ja R. P, tahtliku tapmise eesmärgil peksid P. H-d, kes oli nimetatud hoone neljandal korrusel lõpuni ehitamata korteris vasakul pool, lõid julmalt palju kordi rusikate, kängitsetud jalgade ja kivide, kepi ja taburetiga vastu keha ja pead, korduvalt hüppasid pikali asendis oleva 5 P. H. rindkerele, tekitades P. H-le piina, ning loopisid kannatanu pihta põlevaid paberilehti, millega tekitati parema sääre põletushaav. P. H. suri peksmise kohas saadud ulatusliku rindkere tömbi trauma roiete mõlemapoolsete hulgaliste murdude ning südame-rinnaaordi ja parema kopsu vigastuse tagajärjel. R. P koos J. Š ja E. Silmaga tassisid kannatanu välja ruumist, kust ta oli, lohistasid rõdu juurde ja viskasid alla neljandalt korruselt. Samal ajal, Eduard Silm tegutsedes koos R P ja J Š peksid V. M-i, kes oli samuti nimetatud hoone neljandal korrusel lõpuni ehitamata korteris paremal pool …, lõid julmalt palju kordi rusikate ja kängitsetud jalgadega vastu keha ja pead, peale peksmist lohistasid läbipekstud V. M-i akna juurde ja viskasid alla neljandalt korruselt. V. M. kukkus kivihunnikule, sellega tekitasid kannatanule piina. V. M. suri sündmuskohal saadud aju-kolju kinnise tömbi trauma, peaajupõrutuse ja parempoolse oimu-kiiruluumurru tüsistusena tekkinud peaajuturse tagajärjel. Sel moel Eduard Silm pani toime mõrva piinaval ja julmal viisil, kahe inimese suhtes, s.o kuriteo, mis on ettenähtud

§ 114p 1,3 järgi.“.

Raskeima eluvastase kuriteo tagajärjel suri kaks inimest. Prokurör arvab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele, hõivetegevustes osalemine, garanteeritud töökoha olemasolu jm) ei ole piisavad, õigustamaks E. Silma vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kogu vanglas viibitud aastad ei kaalu üles kahe inimese julma tapmist. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist vangistusest vabastamist. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt E. Silm on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning ohtlik vangidele (risk vanglas). „Oht seisneb vägivalla kasutamises (sealhulgas ka tapmises)“. Ka peab arvestama, et vabaduses oli süüdimõistetul probleemiks alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus vastavalt 32% ja 42%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused on käesolevas asjas täidetud – tal on olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele, elukoha omanik (kinnipeetava ema) on kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks andnud. Samas arvestades käesolevas arvamuses toodud asjaolusid, ei ole kinnipeetava vabastamine õigustatud. Vabastamine ei ole põhjendatud vaid alusel, et formaalsed tingimused on täidetud. Karistuse eesmärgid ei ole antud süüdimõistetu puhul saavutatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav kuni 23.05.2020, st karistusaja lõpuni, suudaks selle nõuetekohaselt läbida. Prokurör arvab, et E. Silma vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, isikupuutumatuse ja elu kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lisaks peab prokurör vajalikuks rõhutada, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav E. Silma puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Eduard Silma vangistusest tingimisi ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 6 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Eduard Silm ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Eduard Silm kannab liitkaristust mh raskeima eluvastase kuriteo, s.o kahe inimese mõrva eest. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus ning raske kuriteo sooritas ta alkoholijoobes. Viimane kuritegu – kehaline väärkohtlemine – on toime pandud Murru Vanglas karistust kandes kaaskinnipeetava suhtes. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ning viimase kuriteo on isik pannud toime vangistuses. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all, alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kuivõrd isik on varasemalt katseajal pannud toime uue kuriteo, siis puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab järgida käitumiskontrolli nõudeid ja talle määratavaid kohustusi ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 32% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%, milliste näol on tegemist arvestatavate riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Eduard Silma puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine ning et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, kui tema karistusaja lõpuni on jäänud enam kui 3 aastat 8 kuud ei vastaks tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ühiskonna ega kannatanute õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et vangistuses on ta osalenud tööhõives, õppinud üld- ja kutseharidussüsteemis, läbinud sotsiaalprogramme ning vestelnud regulaarselt psühholoogiga. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ning lähedaste igakülgne toetus, samuti garanteeritud töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik