← Eesti

2-16-9329/15

Obsah (10)§ 467§ 661§ 430§ 428§ 432§ 424§ 423§ 426§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2016, Valga kohtumaja Tsiviilasi A.J.’i hagi D.Š.’i vastu isaduse tuvastamiseks väljamõistmiseks Tsiviil

§ 467lg 5).

1 6. Määrus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale osas, millega kohus kinnitas poolte kompromissi ei saa määruskaebust esitada, määruskaebuse esitamise õiguse välistamise tõttu (

§ 661lg 4).

Kohtumääruse peale võib osas, millega kohus jättis läbi vaatamata A.J.’i hagi D.Š.’i vastu isaduse tuvastamise nõudes (resolutsiooni p 3), saab esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on A.J.’i hagi D.Š.’i vastu isaduse tuvastamise ja elatise väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid 28.09.2016.a kohtuistungil kompromissi elatise nõude osas. Isaduse tuvastamise nõude võttis hageja seaduslik esindaja kohtuistungil tagasi, kuna kostja on kohtuväliselt isaduse omaks võtnud. Kompromiss elatise nõude osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus on selgitanud, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus selgitab, et kuna pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, siis kuupalga alammäära muutumisel muutub ka elatise suurus ning hagejal ei tule kuupalga alammäära muutumisel uuesti kohtusse pöörduda. Hagi tagasivõtmine isaduse tuvastamise nõude osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. 2 Hageja on kohtule esitanud hagi tagasivõtmise avalduse kohtuistungil ning kostja on avaldanud oma nõusoleku. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja on kohtuväliselt isaduse omaks võtnud ning kostja on kantud hageja isaks. Eeltoodust rahuldab kohus hageja hagi tagasivõtmise avalduse

§ 424

lg 1 alusel ning jätab hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 1 p 2 alusel.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.