Obsah (5)

§ 267§ 1381§ 11§ 12§ 187

1-15-10909 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-15-10909 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla ja U

§ 267lg 5 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses.

1. Määruskaebus rahuldada.
2. Mõista Eesti Vabariigilt JH kasuks välja 600 eurot (kuussada) eurot valitud kaitsjale ringkonnakohtus toimunud kaebemenetluses makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi Evgeny Mironchenko süüdistuses KarS § 114 p 1, 5 järgi üldmenetluses. 02.03.
4. a ilmus XXX JH poolt kirjutatud artikkel, milles kajastatakse 01.03.
5. a toimunud kohtuistungil E. Mironchenko kriminaalasjas üle kuulatud kannatanu ja tunnistaja ütlusi. 02.03.
6. a kohtuistungil uuris kohus poolte seisukohti selles osas. Prokurör taotles JH trahvimist põhjusel, et kohus selgitas 01.03.
7. a kohtuistungi lõppedes ajakirjanikele spetsiaalselt seda, et kannatanu ja tunnistaja ütlusi ei või avaldada. Kohtu korraldust on eiratud. Kaitsja toetas prokuröri seisukohta.
8. Harju Maakohus kohaldas JH suhtes

§ 267lg 5 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses.

Kohus leidis, et oma käitumisega on JH rikkunud kohtuistungi korda ja nimelt kohtu korraldust

§ 267lg 5 tähenduses.

JH on eiranud kohtu selgelt esitatud nõuet. Kohus märkis, et vastavalt

§ 267

lg-le 5 võib kohus istungisaalis viibija suhtes, kes rikub kohtuistungi korda, ei täida 1 1-15-10909 kohtuniku või kohtukordniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu, ta istungisaalist eemaldada või kohtumääruse alusel kohaldada talle rahatrahvi või kuni viis päeva aresti.

§ 1381

lg 1 kohaselt saab kohus

-s sätestatud juhtudel määrata rahatrahvi kuni 3200 eurot, kui

-s ei ole ette nähtud teisiti. Kohus lähtus antud menetlusliku trahvi määramisel JH varalisest seisundist, mida iseloomustab see, et isik töötab ajakirjanikuna, s.o ta omab sissetulekut. Täiendavalt arvestas kohus toimepandud korrarikkumise asjaolusid, sh seda, et rikkumisega kahjustati õigusmõistmise huvisid ja ka asjaolu, et seda tehti mastaapselt – ülekuulatud isikute ütluste avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehe (XXX) vahendusel ja seda nii paber- kui ka võrguväljaandes.

1. Harju Maakohtu määruse peale esitas JH esindaja Karmen Turk määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 02.03.
2. a määrus JH-le kohaldatud rahatrahvi määramise kohta tühistada. Kokkuvõtvalt leitakse määruskaebuses, et JH trahviti ilma kohtu korraldust teatavaks tegemata ning trahvi sanktsioonide eest hoiatamata. Samuti leitakse, et kohtul ei olnud võimalik sellise korraldusega ajakirjandusvabadust piirata. Määruskaebuse põhjendustes märgitakse, et JH ei viibinud kohtuistungi lõpus kohtusaalis, nagu väidab kohus. Seega ei tehtud kaebajale teatavaks kohtu korraldust selliselt, et kaebaja oleks saanud oma käitumisega korraldust täita ning kaebaja ei olnud korralduse rikkumisest teadlik vastava etteheidetava teo tegemise hetkel ning ei saanud seega eirata kohtu korraldust. Kaebaja lahkus istungilt pärast vaheaja kuulutamist kell 13.00 ning läks toimetusse, mida saab tõendada toimetuse uksekiibi info kaudu. Kaebuses märgitakse, et avalike kohtuistungite kajastamise piirangut seadus ette ei näe ja kaebaja ei saanud korraldust ka ette näha.

§ 11

kohaselt on kohtuistungid avalikud ning tulenevalt

§ 12

saab kohus avalikkust piirata istungi kinniseks või osaliselt kinniseks kuulutamisega.

§ 12

lg 3 sätestab kitsa ringi isikuid, kes võivad osaliselt kinniseks kuulutatud istungil viibida. Ajakirjanikud sellesse ringi ei kuulu. Antud juhul ei olnud istung kinniseks kuulutatud ei osaliselt ega täielikult. Kohtuistungi avalikkust ei tühista korraldus istungi lõpus ega ka pressiesindaja telefonikõne. Kaebaja ei pidanud kuidagi ette nägema, et kohus kajastamise piirangu seab ja seega on trahv määratud ebaseaduslikult. Veel juhib kaebaja tähelepanu sellele, et vastavalt

§ 1381

võib isikule trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik. Antud juhul ei ole kaebajat hoiatatud ja seega ei ole trahvi määramine seadusega kooskõlas. Seoses ajakirjandusvabaduse piiramisega märgib kaebaja, et kohus saab piirata menetluse avalikkusele kajastamist vaid siis, kui istung on täielikult või osaliselt kinnine või vähemalt läbi korralduse, mis on antud etteulatuvalt. Samuti juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et seadus ei sätesta võimalust piirata ajakirjandusvabadust kohtu korraldusega, selleks on seaduses ette nähtud istungi kinnisteks kuulutamine. Seaduse eesmärk on eelkõige just nimelt tagada, et kohtu eesmärk tagada õigusemõistmise huvid, oleks tõepoolest ka saavutatavad. Näiteks olukorras, kus kohtusaalis viibiv ajakirjanik kajastab istungit reaalajas (nt.blogides), siis kuidas saaks istungi lõpus antud korraldus üleüldse saavutada eesmärke, mis sellise kajastamise piiranguid seadval korraldusel on. Kui ajakirjanik on edastanud enne kajastamise piirangu kehtestamist selle juba ajakirjandusorganisatsioonile, siis puudub kohtul ajakirjaniku piiramisel eesmärk, sest selline kohtu korraldus ei saagi olla teada ajakirjandusorganisatsioonile kui avaldajale. 2 1-15-10909 Seega isegi kui kaebaja oleks istungil viibinud, ei olnud kohtul seadusest tulenevat alust vastavat piirangut korraldusega seada RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus, vaadanud läbi asjasse puutuvad materjalid, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebuse, leiab, et määruskaebuses esitatu väärib tähelepanu ning Harju Maakohtu 02.03.2016. a määrus, millega kohaldati ajakirjanik JH-le

§ 267lg 5 alusel rahatrahvi, tuleb tühistada.

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

1. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kohtu korraldusest teadasaamise kohta. Kuigi Harju Maakohtu 02.03.
2. a kohtumääruse põhjendustes on märgitud, et kohus selgitas 01.03.
3. a kohtuistungi lõppedes kohtusaalis viibinud ajakirjanikele, et keelatud on kannatanu ja tunnistaja ütluste avaldamine ja refereerimine, siis 01.03.
4. a kohtuistungi helisalvestisel 1_15_10909 ning kohtuistungi protokollist (lk 40) on kohus sellesisulise selgituse andnud kell 12:59, s.t enne vaheajale minekut. Seega andis kohus selgitusi päeva hommikupoolse istungi lõppedes, mitte terve päeva kohtuistungi lõppedes, mis lõppes 15:
5. Kaebaja on möönnud oma istungil viibimist kuni vaheajani ning seega pidi ta ka kuulma kohtu selgitusi selle kohta, et ülekuulatavate isikute ütlusi avaldada ei tohi. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuses esitatu selle kohta, et ajakirjanik JH ei teadnud kohtu vastavasisuliselt korraldusest, usutav, kuivõrd see ei tugine materjalides olemasolevatele andmetele. Samas tuleb tähele panna seda, et seadus ei näe ette avalikul kohtuistungil keelata või hoiatada menetlusandmete avaldamise lubamatusest.

§ 11

lg-st 3 nähtub, et kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni toimib avalikkuse põhimõte käesoleva seadustiku §-des 12 ja 13 sätestatud piirangutega.

§ 12

lg-st 4 tulenevalt saab kohus vaid kinnisel kohtuistungil hoiatada kohtumenetluse pooli ja istungisaalis viibijaid, et menetlusandmeid ei ole lubatud avaldada. 6. Maakohus on käesoleval juhul trahvinud ajakirjanikku JH

§ 267

lg 5 alusel.

§ 267

on suunatud kohtuistungi korda rikkuva isiku suhtes võetavate meetmete kohaldamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud sätet võimalik kohaldada olukorras, kus on tegemist kohtuistungi korda rikkuva isikuga. Kohtuniku korralduse näol on tegemist korraldusega, mille kohtunik annab selleks, et rikkumine lõpetada. Lõikes 5 on sätestatud kohtuistungi korra kindlustamise meetmed, mida on võimalik kasutada muu korda rikkuva menetlusosalise või istungisaalis viibija suhtes. Seega, saaks kohaldada nimetatud sätte alusel sanktsioone juhul, kui menetlusväline isik on rikkunud kohtuistungi korda ning ei allu kohtu korraldusele istungil korrarikkumine lõpetada. Käesoleval juhul ei ole tegemist kohtuistungi korra rikkumisega, vaid kohtunik on andnud korralduse, mis jääb väljaspoole

§ 267lg 5 reguleerimisala.

Olukorras, kus kohus tahtis piirata ajakirjanike poolt avaldatavat informatsiooni kohtuistungil ülekuulatavate antud ütluste kohta, oleks kohus võinud kaaluda

§ 12

lg 1 p 4 alusel juba kohtuistungi alguses kohtuistungi kinniseks kuulutamist õigusemõistmise huvidest lähtuvalt. Kohtuistungi avalikkuse põhimõttest lähtuvalt muud võimalused kohtul selliseid piiranguid seada ei ole. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtul puudus

§ 267

lg-st 5 tulenev rahatrahvi kohaldamise alus ning maakohus on tõlgendanud õigusnormi valesti. Seega on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning maakohtu määrus kuulub tühistamisele. 3 1-15-10909 7. Juhindudes

§-dest 337 lg 1 p 4 ja 390, tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 02.03.2016. a määruse, millega maakohus trahvis

§ 267lg 5 kohaldades ajakirjanikku JH ning JH esindaja esitatud määruskaebuse.

1. JH esindaja Karmen Turk on esitanud taotluse valitud kaitsjale tasutud määruskaebemenetluses tekkinud kulude hüvitamiseks seoses ringkonnakohtule määruskaebuse koostamiseks vajaliku materjali kogumisega, määruskaebuse koostamisega, täiendavalt määruskaebuse koostamisega ja menetluskulude taotluse koostamisega. Töömahuks on märgitud 9 tundi ning tunnihind on 120 eurot, seega taotletavaks summaks menetluskulud hüvitada on 1080 eurot, käibemaksuta. Õigusabi eest makstud tunnihind ei kaldu kõrvale tavapärastest tasumääradest ja ka osutatud õigusteenus on olnud vajalik. Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks õigusteenuse osutamisele kulutatud aega lugeda täies ulatuses põhjendatuks ja seda nimelt 4 tunni ulatuses täiendavalt 17.03.
2. a määruskaebuse koostamise eest. Nimelt on määruskaebuse koostamise eest töömaht toodud kulude nimekirjas juba ka 16.03.
3. a koos vajaliku materjali kogumisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebus sedavõrd mahukas (4 lk), et lisaks 4,5 tunnile materjalide kogumiseks ja määruskaebuse koostamiseks, kuluks veel täiendavalt 4 tundi. Kohus ei pea materjalide kogumise ja määruskaebuse koostamise ajakulu kõrval põhjendatuks täiendavalt määruskaebuse koostamise ajakulu 4 tunni ulatuses. Kokku loeb ringkonnakohus põhjendatuks kaitsja taotlust JHl määruskaebemenetluses osutatud õigusabiteenuse töömahu kohta 5 tunni ulatuses. Eelnimetatud põhjusel loeb ringkonnakohus valitud kaitsjale makstud õigusabikuludest mõistliku suurusega tasuks 600 eurot. Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb JH-le hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu 600 eurot.

§ 187lg 1 järgi tuleb see summa välja mõista riigilt.

/allkirjastatud digitaalselt/ 4