Obsah (9)

§ 238§ 185§ 339§ 65§ 338§ 217§ 175§ 337§ 340

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 15. september 2016 Kriminaalasja number 1-16-47 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuus

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aivar Ruutsaart 2 (kaks) kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud karistuse ja Viru Maakohtu 19.12.2013 otsusega mõistetud karistuse 7 kuud 28 päeva vangistust osas, lugedes KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 7 kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus, s.o 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, ning lugeda liitkaristus kantuks. 2.2. Mõista Aivar Ruutsaarele KarS § 424 (16.11.2014 ja 30.05.2015 episoodid) järgi karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aivar Ruutsaart 6 (kuus) kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Viru Maakohtu 19.12.2013 otsusega mõistetud karistust käesoleva otsusega mõistetud karistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Aivar Ruutsaare eelvangistuses viibitud ajad 09.11.2013-10.11.2013, 16.11.2014-17.11.2014, 30.05.201501.06.2015, s.o kokku 7 (seitse) päeva, ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Süüdistatav Aivar Ruutsaare kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini apellatsioon rahuldada osaliselt.
3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakond kaudu 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 28 (kakskümmend kaheksa) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Igor Beluginile süüdistatav Aivar Ruutsaare apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest. 6.

§ 185

lg 2 alusel jääb kaitsjatasu summas 168 eurot (sealhulgas käibemaks 28 eurot) Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsus apelleeritava osa sisu 1. Viru Maakohtu 25.05.2016 otsusega lühimenetluses karistati Aivar Ruutsaart KarS § 424 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati A. Ruutsaart 1 aasta vangistusega. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamine alates 09.11.2013 kuni 10.11.2013, alates 16.11.2014 kuni 17.11.2014, alates 30.05.2015 kuni 01.06.2016, s.o 7 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti A. Ruutsaarele lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 23 päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel võetakse KarS § 50 lg 1 p 1 alusel A. Ruutsaarelt 1-ks aastaks ära mootorsõiduki juhtimisõigus.

1. A. Ruutsaarele esitati süüdistus selles, et ta: - juhtis 09.11.2013 kella 01.30 ajal joobeseisundis Sillamäel, Ranna tänaval mootorsõidukit Ford Transit reg.nr XXX . Mootorsõiduki juhil A. Ruutsaarel tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,87+/-0,09 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus vähemalt 0,78 mg; - juhtis 16.11.2014 kella 00.14 ajal joobeseisundis Ida-Virumaal, Jõhvi linnas, Tartu mnt 33 maja juures mootorsõidukit Ford Transit reg.nr XXX . Mootorsõiduki juhil A. Ruutsaarel tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,96+/-0,09 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus vähemalt 0,87 mg; - juhtis 30.05.2015 kella 14.07 ajal joobeseisundis Ida-Virumaal, Jõhvi linnas, Ülesõidu 1 maja juures mootorsõidukit Ford Transit reg.nr XXX . Mootorsõiduki juhil A. Ruutsaarel tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 1,08+/-0,10 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus vähemalt 0,98 mg. 2 Sellise käitumisega rikkus A. Ruutsaar korduvalt LS § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on LS tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega LS § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
2. Maakohus, kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leidis, et A. Ruutsaare süü talle inkrimineeritud kuriteoepisoodide toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. 3.
3. Maakohtu hinnangul on 09.11.2013 episood tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistajate A.B. i ja tunnistaja J.V. i ütlustega, A. Ruutsaare enda ütluste ning tunnistaja V.J. i ütlusega. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava versioon selle kohta, et ta ei juhtinud sõiduautot, vaid napsitas auto salongis, on ümberlükatud tunnistajate A.B. i ja J.V. i ütlustega selle kohta, et A. Ruutsaare auto sõitis tee peal, sõiduauto peatati politsei patrullauto punaste ja siniste töötava vilkurite abil Kajaka tn 15 maja vastas, seetõttu sõiduauto oli kogu aeg tunnistajate vaateväljas, peatatud sõiduauto juhiks osutus A. Ruutsaar, peale A. Ruutsaare ei olnud autosalongis kedagi. Ka tunnistaja V.J. ei kinnitanud A. Ruutsaare versiooni. Maakohus leidis, et A. Ruutsaare versioon ei vasta tõele ning on väljamõeldud süüdistatava poolt enda vastutuse kergendamiseks. Maakohus pööras tähelepanu ka sellele, et kohtuistungil süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult. 3.
4. 16.11.2014 episood on tõendatud tunnistaja R.S. u ütlustega, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning A. Ruutsaare enda ütlustega. 3.
5. 30.05.2015 episood on maakohtu hinnangul tõendatud tunnistaja A.P. i ütlustega, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning A. Ruutsaare ütlustega. 3.
6. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 424 tahtlust. Maakohus asus seisukohale, et A. Ruutsaar juhtis mootorsõidukit otsese tahtlusega, kuna ta oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. Esinevad süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3.
7. Karistuse osas märkis maakohus, et A. Ruutsaar on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh vangistuse ning üldkasuliku tööga ning vaatamata sellele pani ta toime rida uusi tahtlikke kuriteoepisoode, kaks kuriteoepisoodi on toimepandud ÜKT tegemise ajal. Tulenevalt varasemast käitumisest, leidis maakohus, et A. Ruutsaare karistamine rahalise karistuse või üldkasuliku tööga ei ole preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Karistus uute tahtlikult toimepandud kuritegude eest ei saa olla eelnevatest karistustest leebem, mistõttu on A. Ruutsaart võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Süüdistatava süü aste on keskmisest suurem, kuna A. Ruutsaar pani toime kolm KarS §-s 424 ettenähtud kuriteoepisoodi, millega seoses väärib ta keskmisest rangemat karistust. Maakohus asus seisukohale, et kuna karistust kergendava asjaoluna esineb KarS § 57 mõttes puhtsüdamlik kahetsus ning karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, süüdistataval on olemas alaealise lapsega pere ning töökoht, A. Ruutsaar on läbinud alkoholisõltuvuse ravikuuri (mis teatud määral vähendab uute samalaadsete kuritegude toimepanemise riski süüdistatava poolt), on 3 otstarbekohane karistada A. Ruutsaart KarS § 424 järgi toimepandu eest vangistusega keskmises määras. 3.
8. Maakohus leidis, et A. Ruutsaare suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kuna esineb karistust kergendav asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus), siis on põhjendatud lisakaristus alla KarS § 50 lg 1 p-s 1 ettenähtud keskmist määra. Süüdistatava kaitsja apellatsioon
9. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega määratakse 09.11.2013 episoodi eest karistuseks 3 kuud vangistust, arvestades

§ 238lg-t 2 ja moodustada liitkaristus Kar

S § 65 lg 1 alusel; 16.11.2014 ja 30.05.2015 episoodide eest 9 kuud vangistust, mida vähendatakse

§ 238lg 2 alusel, mõista liitkaristus Kar

S § 65 lg 2 alusel ning arvestatakse KarS § 68 lg 1 alusel ka karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Lõplikuks karistuseks tuleks mõista 5 kuud 23 päeva vangistust, mis asendatakse KarS § 65 lg 3 ja KarS § 69 alusel 173 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb sooritada 1 aasta 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Juhtimisõigus võtta ära A. Ruutsaarelt 5-ks kuuks. Lisaks taotleb kaitsja menetluskulude riigi kanda jätmist. 4.1. Apellant leiab, et maakohus kohaldas süüdistatavale 09.11.2013 episoodi osas karistust mõistes ebaõigesti KarS § 65 lg-t 1 ja KarS § 64 lg-t 1, mis on apellatsiooni aluseks. Maakohtul oleks tulnud eraldi määrata karistus 09.11.2013 süüdistuse episoodi eest ning KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel liita see karistus karistusega, mis oli määratud süüdistatavale 19.12.2013 Viru Maakohtu, Narva kohtumaja kohtuotsusega. Arvestades, et selles episoodis süüdistatava väljahingatava õhu ühes liitris oli tuvastatud alkoholisisaldus 0,78 mg, mis ületab päris vähe karistusväärset, alkoholisisalduse (0,75) taset väärteo eest, võib selle episoodi eest määrata süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada vangistusega 2 kuud. Kohaldades Kar

S § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning karistus kantuks. 4.2. Apellant leiab, et maakohtu otsus ei ole põhjendatud osas, mis käsitleb seisukohta, et süüdistatavat on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Tegemist on

§ 339lg 1 p 7 rikkumisega.

Pärast viimase episoodi toimepanemist on süüdistatav oluliselt muutnud oma käitumist, mis näitab A. Ruutsaare otsust edaspidi kuritegusid mitte toime panna. Maakohus ei analüüsinud võimalust mõista A. Ruutsaarele karistus eraldi 16.11.2014 ja 30.05.2015 episoodide eest. Apellatsioonis leitakse, et põhjendatud on kohaldada üldkasulikku tööd. 4.

1. Kuna süüdistatav enam alkoholi ei tarvita tuleb kergendada tema karistust ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kestvuse osas ning kohtuotsuse jõustumisel võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel A. Ruutsaarelt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 5 kuuks.
2. Tartu Ringkonnakohtu 03.08.2016 määrusega võeti süüdistatava kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada oma kirjalikke seisukohtu, samuti taandusi ja muid taotlusi kuni 19.08.
3. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei saabunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja süüdistatava kaitsja apellatsiooniga leiab, et apellatsioonis esitatud väited KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 kohaldamata jätmise osas väärivad tähelepanu. 4 Käesoleval ajal ei ole vaidlust kõigi 3 episoodi koosseisu täidetuse osas ning seda ei vaidlusta ka süüdistatava kaitsja apellatsioonis. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega ning apellatsioonis koosseisu vaidlustatud ei ole, siis apellatsioonikohus sellel pikemalt ei peatu. Apellatsiooni keskseks probleemiks on mõistetud karistus.
5. Karistusregistri väljavõtte ja kohtute infosüsteemi kohaselt on A. Ruutsaart karistatud Viru Maakohtu 19.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10394 KarS § 121 järgi 7 kuu 28 päeva vangistusega, mis asendati 476 tunni üldkasuliku tööga. Süüteo toimepanemise kuupäev oli 07.04.
6. Kohtuotsus jõustus 28.12.2013 ning täideti 10.06.
7. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistuse kohaselt 3 episoodi toime pandud vastavalt 09.11.2013, 16.11.2014 ja 30.05.
8. Ehk üks episoodidest on toime pandud enne kriminaalasjas nr 1-13-10394 otsuse kuulutamist, s.o enne 19.12.
9. 7.1.

§ 65

lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Maakohus liitkaristust mõistnud ei ole ega ole käsitlenud ka selle kohaldamise võimalikkust. Ka Riigikohtu praktika kohaselt ei saa KarS § 65 lg 1 sätteid jätta kohaldamata ainuüksi põhjusel, et süüdistatav on talle eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse täielikult ära kandnud (RKKKo asjas nr 3-1-1-16-11). Selle tähelepanuta jätmine maakohtu poolt on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena, mis annab ringkonnakohtule pädevuse vaidlustatud otsuse

§ 338p 2 alusel tühistada ja teha ise uue otsuse karistuse osas.

7.2. Kuna maakohus on mõistnud kõigi 3 episoodi osas ühe karistuse KarS § 424 järgi ja ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ning mõistab uue karistuse, siis tuleb ühe episoodi osas mõista liitkaristus varasema maakohtu otsusega. Ehk apellatsioonikohtul tuleb mõista karistus episoodide osas eraldi, moodustades vajalikud liitkaristused. Nagu märkis maakohus, arvestab ka ringkonnakohus süüdistatavale karistust mõistes kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtukolleegium nõustub, et kuna 09.11.2013 episood on toime pandud enne kriminaalasjas nr 1-13-10394 otsuse tegemist (19.12.2013), tuleb moodustada selle episoodi osas liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel varasemalt tehtud kohtuotsusega. Arvestades A. Ruutsaare joovet 09.11.2013 episoodis, nõustub ringkonnakohus kaitsjaga, et süüdistatavale on võimalik mõista karistuseks KarS § 424 järgi 3 kuud vangistust. Kuna asja arutati lühimenetluses, siis

§ 238lg 2 kohaselt tuleb mõistetud karistusest maha arvata 1/3 ning lõplikuks karistuseks tuleb lugeda 2 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 1 alusel tuleb mõista A. Ruutsaarele liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel käesoleva otsusega mõistetud karistuse 2 kuud vangistust ning Viru Maakohtu 19.12.2013 otsusega mõistetud karistuse 7 kuud 28 päeva vangistust osas, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 7 kuud 28 päeva vangistust. Sellest tuleb maha arvestada Viru Maakohtu 19.12.2013 otsusega ärakantud karistus, s.o 7 kuud 28 päeva vangistus, seega on A. Ruutsaar talle liitkaristuseks mõistetud karistuse ära kandnud. A. Ruutsaart tuleb karistada ka 16.11.2014 ja 30.05.2015 toimepandud episoodide eest. Ringkonnakohus leiab, et arvestades toimepandud rikkumisi ja isiku süü suurust, on põhjendatud mõista süüdistatavale 2 episoodi eest karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel tuleb maha arvata mõistetud karistusest 1/3 ning lõplikuks karistuseks tuleb A. Ruutsaarele mõista 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus, kuna A. Ruutsaar on pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime pannud uue kuriteo. Seega tuleb 5 liita Viru Maakohtu 19.12.2013 otsusega mõistetud liitkaristus 16.11.2014 ja 30.05.2015 episoodide eest mõistetud karistusega ehk liitkaristuseks tuleb mõista 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka. A. Ruutsaar oli

§ 217

alusel kinnipeetud 09.11.2013-10.11.2013; 16.11.2014-17.11.2014 ja 30.05.2015-01.06.

1. Kokku oli A. Ruutsaar kinnipeetud 7 päeva, mis tuleb mõistetud liitkaristusest maha arvata. A. Ruutsaarel kuulub kandmisele 5 kuud 23 päeva vangistust. 7.
2. Küll ei nõustu apellatsioonikohus kaitsjaga selles osas, et A. Ruutsaart on võimalik mõjutada kuritegudest hoiduma mõne muu karistusega kui reaalne vangistus. Varasemalt väärtegude eest mõistetud rahalised karistused kui ka süütegude eest mõistetud tingimuslik vangistus ja vangistuse asendamine üldkasuliku tööga nii KarS § 424 kui ka teise süütegude puhul ei ole süüdistatavale mõju avaldanud. Ka ei muuda maakohtu poolt võetud seisukohta apellatsioonis väljatoodu, et peale viimase episoodi möödumist süüdistatav muutis oluliselt oma käitumist ja ei tarvita alkoholi. See ei muuda olematuks toimunud rikkumisi, kuid näitab, et isik on võimeline muutuma. Vaatamata sellele näitab korduvalt rikkumiste toimepanemine ning varasemate karistuste ebaedukus seda, et käesolevalt on võimalik A. Ruutsaarele mõista karistuseks üksnes reaalne vangistus. Üldkasuliku töö kohaldamisega ei oleks ilmselgelt täidetud karistuse mõistmise põhimõtted ja jääksid saavutamata karistuse eesmärgid. 7.
3. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga, et ka A. Ruutsaarele mõistetud lisakaristust tuleks vähendada. Maakohus on põhjalikult käsitlenud lisakaristuse kohaldamise vajalikkust ning apellatsioonis väljatoodu, et süüdistatav enam ei tarvita alkoholi, ei ole kohtu hinnangul asjaoluks, mis käesoleval hetkel tingiks lisakaristuse vähendamist.
4. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 216 eurot, sh käibemaks 36 eurot. Ringkonnakohus leiab, et lähtuvalt justiitsministri 26.07.2016 vastu võetu määrusest nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning tasumise esitamise tingimused“ (edaspidi Kord) § 6 lg-test 1 ja 4 on kaitsja taotlus põhjendatud üksnes osaliselt ning taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o summas 168 eurot, sh käibemaks 28 eurot. Korra § 6 lg 1 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtueelses menetlus on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 60 euro ühe toimingu kohta. Kaitsjal on läinud apellatsioonmenetluse ettevalmistamiseks aega kokku 3 pooltundi, s.o 60 eurot, mis on kooskõlas Korra § 6 lg-ga 1 ja kuulub nimetatud osas rahuldamisele. Korra § 6 lg 4 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga pooltunni kohta, kuid kokku mitte üle 80 euro ühes kohtuastmes. Käesolev kriminaalasi lahendati lihtmenetluses ehk lühimenetluses. Kaitsja on taotlenud apellatsiooni koostamise ja esitamise eest tasu 6 pooltunni ulatuses, s.o summas 120 eurot, mis ei ole kooskõlas Korra § 6 lg-ga
5. Seega tuleb vähendada tasu kuni 80 euroni ja rahuldada taotlus 4 pooltunni ulatuses. Tasudele lisandub Korra § 1 lg 10 alusel ka käibemaks, kuna Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus (Narva osakond) on käibemaksukohuslane. Kokku kuulub kaitsjatasu rahuldamisele summas 140 eurot, millele lisandub käibemaks 28 eurot, s.o kokku 168 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel, kuna ringkonnakohus osaliselt tühistab maakohtu otsuse ja rahuldab kaitsja apellatsiooni osaliselt jääb kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda. 9. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4,

§ 338

p-st 2 ja

§ 340

lg 2 p 4 alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt mõistetud karistuse 6 osas, mõistab uue karistuse ning rahuldab süüdistatav A. Ruutsaare kaitsja apellatsiooni osaliselt. Tiit Lõhmus Mati Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Maarika Kuusk