1-15-3504/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-3504 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2016 määrus süüdimõistetu Jevgeni Mihhailovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Mihhailov 38606130213), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. septembri 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Jevgeni Mihhailovi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 15.05.2015 kohtuotsusega karistati Jevgeni Mihhailovit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistustega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.11.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 1 päev vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 1 päev vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistuse kandmise aja hulka ning mõistetud liitkaristuse alguseks loeti 26.11.
7. Karistuse kandmise lõpp 27.04.
8. Maakohtu määrus
9. Tartu Maakohtu 05.09.2016 määrusega jäeti J. Mihhailov vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
10. J. Mihhailovi puhul on täidetud KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul on J. Mihhailovi vabanemisjärgne elukoht aadressil XXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteris elav E.R. andis nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. 2.
11. Täitmata on materiaalsed eeldused. Süüdimõistetul on vabanemisel kindel elukoht oma ema juures ning kindel töökoht AS-s XXX . Töökoha olemasolu on oluline, kuna peamiselt kannab ta karistust kuritegude eest, mille ta pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Positiivne on asjaolu, et J. Mihhailov omandas vangistuse kestel riigikeele oskuse B2 tasemel, läbis sotsiaalprogrammid „12 sammu“, „Jõud muutuda“ ja „Eluviisitreening“. Samuti on ta osalenud sõltlaste rühmas vahistatutele, tervise rühmas vahistatutele, suitsetamisest loobumise nõustamises, tagasilanguse ennetamise tugigrupis ning AN loengutsüklis. 01.10.2015 – 31.12.2015 osales ta majandusabitöödel. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 2.
12. Vaatamata sellele, et J. Mihhailovil on olemas kõik vajalik, et vabaduses edukalt toime tulla, ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning käitunud vanglas viibides korrektselt, on praegusel hetkel tema vabastamine tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega ennatlik. J. Mihhailovit on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. J. Mihhailov on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kui Harju Maakohus mõistis talle 23.09.2003 otsusega tingimisi karistuse. Kuna J. Mihhailov pani katseajal toime uued kuriteod, pööras Harju Maakohus 28.12.2005 otsusega Harju Maakohtu 23.09.2003 otsusega mõistetud karistuse täitmisele, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuse. Kandes vanglas karistust, jätkas süüdimõistetu uute kuritegude toimepanemist. Harju Maakohus karistas teda nii 04.06.2008 otsusega kui ka 24.11.2008 otsusega vanglas narkootiliste ainete tarvitamise eest. J. Mihhailov viibis kriminaalhooldusel veel Harju Maakohtu 03.07.2014 määruse alusel, kui kohus vabastas ta tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 24.11.2008 otsusega mõistetud liitkaristuse kandmiselt. Katseaega tal läbida ei õnnestunud, kuna ta jätkas kuritegude toimepanemist ning Harju Maakohus pööras 15.05.2015 otsusega ärakandmata karistuse osa täitmisele, mõistes liitkaristuse. Seega on J. Mihhailovile varasemalt antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta ei ole seda suutnud teha. Kriminaalhoolduslike meetmetega ei ole suudetud täita karistuse mõistmise eesmärke – J. Mihhailov on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. 2.
13. Maakohtu hinnangul on praeguseks rikkumiste vaba periood, millal J. Mihhailov on olnud õiguskuulekas vangla tingimustes, siiski liiga lühike selleks, et saaks eeldada, et J. Mihhailov suudab ka vabaduses ilma õigusrikkumisteta toime tulla. J. Mihhailovi puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid vangistusest vabastamise esimese võimaluse avanemisel. Selleks et kohtul tekiks veendumus, et süüdimõistetul on motivatsioon oma käitumist muuta ning ära kantud vangistuse pikkus on piisav karistuse eesmärkide täitmiseks, peab ta pikema perioodi jooksul näitama, et suudab käituda igati õiguskuulekalt. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub uuesti üle vaadata maakohtu määrus ja kaaluda tema ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu on osalenud sõltuvusega seotud programmides, osaleb vabatahtlikult anonüümsete narkomaanide loengus, kirjutab analüüse oma muutustest ja osales jumalateenistustel kirikus. J. Mihhailov soovib rakendada õpitut vabaduses ning panna ennast proovile. Lisaks palub süüdimõistetu kontrollida talle Harju Maakohtu 15.05.2015 tehtud otsust, kus kvalifitseeritakse kuritegu alates 01.01.2015 kehtiva KarS-i redaktsiooni järgi suureks koguseks, aga teda vahistati juba 28.11.
15. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et J. Mihhailovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve 2 kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta J. Mihhailov enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes isikust tulenevatele asjaoludele ja tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule ning mõistetud karistusele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud. Maakohus on määruskaebuses viidatud positiivsed asjaolud otsustuse tegemisel arvesse võtnud. Arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku ning korduvalt ebaõnnestunud võimalusi kanda karistusi vabaduses nii ennetähtaegsel vabastamisel kui ka kriminaalhooldusel olles, puudub ka ringkonnakohtul veendumus, et just nüüd tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamisega suudaks J. Mihhailov käituda õiguskuulekalt. Süüdimõistetu määruskaebus jääb seega edutuks. J. Mihhailovi taotluse osas kontrollida Harju Maakohtu 15.05.2015 otsust, märgib ringkonnakohus, et tegemist on jõustunud kohtulahendiga, milles saabus õigusrahu 11.06.
18. Mõistetud kohtuotsusest ei ole võimalik tuvastada, et J. Mihhailov oleks süüdi tunnistatud alates 01.01.2015 kehtima hakanud KarS-i järgi, vaid see on eelduslikult toimunud teo toimepanemise ajal kehtinud KarS-i redaktsiooni järgi.
19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 05.09.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau