1-13-2155/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2155 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. augusti 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Eduard Nairismägi (isikukood 36908166514), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
5. augusti 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Eduard Nairismägi tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
9. mai 2010 otsusega mõistetud karistuse (8 aastat vangistust) ärakandmata osa võrra, s.o 4 aastat 9 kuud ja 17 päeva vangistust võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti karistuseks 5 aastat ja 17 päeva vangistust, millist hakati lugema
10. märtsist
11. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb seega
12. märtsil
14. Tartu Maakohtu
15. augusti 2016 määrusega jäeti E. Nairismägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et esineb formaalne alus E. Nairismägi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ehkki kohus tõi välja ka positiivseid asjaolusid (taasühiskonnastavad tegevused, milles osalemise motivatsioon on kõrge), leidis ta, et taasühiskonnastav tegevus ei ole süüdlase hoiakutele ja käitumisele veel vajalikku positiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab E. Nairismägi vabaduses kuritegude toimepanemist. Kohus tõi välja, et E. Nairismägit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesolevalt kannab ta karistust vangistuses toime pandud kehalise väärkohtlemise eest – seega ei ole vangistus E. Nairismägile soovitud eripreventiivset mõju avaldanud. Süüdlast ei ole hoidnud kuritegude toimepanemisest hoiduma ka katseajad ega käitumiskontroll. Valdavalt varavastaseid kuritegusid toime pannud E. Nairismägi käitumisele on lisandunud vägivalla element. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvus alkoholist, samuti puudub E. Nairismägil toetav õiguskuulekas lähisuhtevõrgustik ja töökoht. Kohtul puudus veendumus, et E. Nairismägi suudaks kriminaalhooldusega seotud tingimusi täita.
16. Määruskaebuses taotletakse Tartu Maakohtu
17. augusti 2016 määruse tühistamist ja E. Nairismägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Määruskaebuse esitaja märgib, et kohtu seisukoht, nagu ka prokuröri oma, tugineb vaid minevikule. See aga ei ole objektiivne, kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalust ei tohiks hinnata vaid mineviku järgi, sest vastasel juhul jääb mulje, et inimene ei olegi vanglas muutunud. E. Nairismägi osas on vangla täitnud oma eesmärgi, kasvatada seaduskuulekaid kodanikke ja valmistada kinnipeetav ette eluks väljaspool vanglat. E. Nairismägi on läbinud neli sotsiaalprogrammi ning tema motivatsioon programmides osalemiseks on olnud kõrge. Programmid on tal aidanud hinnata peret ja naist, hoida end vaos, olla elusituatsioonides rahulik ning läbi mõelda tegutsemisviise ja planeerida oma elu ja sissetulekuid. Ka suitsetamisega ei ole enam probleeme, kuna E. Nairismägi ei ole juba 3 aastat suitsetanud. Ta on palju mõelnud kuriteo ja mineviku üle. Määruskaebuse esitaja on rahulik, õppinud inimesi valima ning on oma tutvusringkonna suhtes nõudlik ja ei vali tuttavaid vanglast. Samuti näeb E. Nairismägi võimalusi elada alkoholita ning tegeleb 2 aastat spordiga. Ehkki kohus leiab, et E. Nairismägi suure tõenäosusega hakkab toime panema uusi kuritegusid, ei saa inimest hinnata tema endise elustiili järgi. Sel juhul võib teha vale järelduse, et vangistus ei ole oma eesmärke täitnud. See aga teeb ka vangla töö mõttetuks ja alandab riigi osa kinnipeetavate ümberkasvatamisel, muutes vangla vaid karistusorganiks. Kohus märgib sedagi, et alkoholi tarvitamine on kuritegude toimepanemise soodusteguriks. E. Nairismägi selgitab, et ta osales AA-tugirühmas ning ka vastavates sotsiaalprogrammides. Lisaks kinnitab määruskaebuse esitaja, et tal on tugev tahtmine elada normaalset elu, mida on kinnitatud ka vangla arvamuses. Võru Linnavalitsus on otsustanud eraldada E. Nairismägile 1-toalise korteri. Oma vanade tuttavatega ei soovi E. Nairismägi suhelda. Võrus elab ka määruskaebuse esitaja naine, kuid ta ei soovi viimasega suhteid taaselustada, vaid elada üksi ja teha tööd. Vabanemise korral ei ole E. Nairismägil küll garanteeritud töökohta, ent ta plaanib asuda tööle mööblitootmisega tegelevasse ettevõttesse või saekaatrisse. E. Nairismägi on lõpetanud puidupingitöölise õppekava. Telefonitsi on ka kriminaalhooldajale lubatud, et E. Nairismägi saab tööle. Esialgu ei huvituks ta niivõrd palgast, kuivõrd töötamisest. E. Nairismägi oli 2011 märtsist jaanuarini 2013 tööl AS-is Tartu Vanglatööstus puidutööstuses ja keevitaja abilisena. Seega on tööharjumus säilinud. Samuti soovib määruskaebuse esitaja tegeleda spordiga ning muude positiivsete harrastustega. See ei jätaks aegagi alkoholi tarvitamisele. See aeg, mille ta on vanglas veetnud, ei ole möödunud asjata. Vanglal ei ole rohkem programme pakkuda ning ka tööd ei ole. Määruskaebuse esitaja on viibinud vanglas 6,5 aastat. Selle aja jooksul on tal olnud vaid üks füüsiline konflikt oma kambrikaaslasega, mille põhjustas viimase kaukaasia temperament. Karistuse selle eest on ta saanud. Samas oli konflikt pigem juhuslik. Süüdi selles olid mõlemad osapooled ning asi oleks võinud päädida lepitusega. Tartu Vangla ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist põhjusel, et E. Nairismägi on kõrgohtlik ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on üle 30%. kuid arvestamata on jäetud, et E. Nairismägil on elukoht ning võimalus asuda tööle, mis kahandab uue kuriteo toimepanemise riski. Konfliktist kambrikaaslasega on möödas juba 3,5 aastat, ent endiselt ei 2 2 ole E. Nairismägi ohtlikkuse taset alandatud. Kontaktisik on ka seletanud, et kõrgohtlikkuse taset ei saa alandada seoses kuriteo raskusega, milleks on tahtlik tapmine. Nii et ükskõik, mida E. Nairismägi ka ei teeks, jääb ta ikkagi vangla silmis kõrgohtlikuks, mistõttu tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ei toetata. Inimest peaks aga kõige paremini iseloomustama just tema praegune käitumine. Kõike eelpooltoodut arvestades peaks kohus siiski leidma, et E. Nairismägil on valmisolek ja oskused hakkamasaamiseks ning ta palub, et tema vabastamise üle ei otsustataks standardsete tabelite, endiste kuritegude ja elustiili järgi. Ehkki kohus toob välja, et E. Nairismägil puudub toetav lähisuhtevõrgustik, ei sega see toimetulekut. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud E. Nairismägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on põhjalikult vaaginud kõiki tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, ent leidnud, et vaatamata mõnedele positiivsetele (vt p 2) momentidele, esineb endiselt oht uute kuritegude toimepanemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. 4.2 E. Narismägi põhiväiteks on see, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral ei tohiks arvestada isiku varasemat elukäiku, vaid tema positiivseid muutusi karistuse kandmise ajal. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, nagu p-st 4.1 nähtub, on kaalutlusotsustus erinevate materiaalsete eelduste hinnangu kogum, ning alles kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes saab kohus jõuda lõppjärelduseni kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise või mittevabastamise osas. 4.3 Siinjuures toonitab apellatsioonikohus sedagi, et karistus mõistetakse isikule tema süü suuruse järgi. Seega ei saa süüdlasel olla õigustatud ootust, et seaduses sätestatud formaalsete eelduste täidetuse korral ta obligatoorselt vabastamisele kuulub. E. Nairismägi süü on kahtlemata suur – tema tegevuse tagajärjel kaotas elu teine inimene. Seejuures on rasked ka kuriteo asjaolud – nimelt lõi E. Nairismägi kannatanut korduvalt kööginoaga rindkeresse ja kõhtu, tekitades kannatanule rinna- ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad südamepauna ja üleneva aordi vigastusega ning peensoolelingude ja soolekinnisti osalise väljumisega kõhuõõnest, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust ning südametamponaad, millistesse vigastustesse kannatanu sündmuskohal suri. Sama kannatanu vastu oli E. Nairismägi toime pannud varem ka kehalise väärkohtlemise. Kehalise väärkohtlemise pani E. Nairismägi toime ka vangistuse kandmise ajal kambrikaaslase suhtes. Seetõttu soostub apellatsioonikohus prokuröri seisukohas avaldatuga, et kui isik vanglas range järelevalve all olles ja kainena, ei suuda enesekontrolli säilitada ja reageerib sõnavahetusele vägivallaga, esineb endiselt oht enesekontrolli kaotamiseks. See nähtub ka E. Nairismägi varasemast elukäigust, kus süüdlast on 11 korral kriminaalkorras karistatud (neist 3 kehtivat kriminaalkaristust, 4 reaalset vangistust). Peamiselt on E. Nairismägit karistatud varavastaste, aga ka isikuvastaste kuritegude (kehaline väärkohtlemine, raske kehavigastuse tahtlik tekitamine) eest. 3 3 4.4 E. Nairismägi väited enese muutumisest ja vabastamisjärgsetest plaanidest on muidugi kiiduväärt, ent ringkonnakohus leiab, et kinnipeetavat ei saa vabastada vaid tema lubadustele tuginedes, kui E. Nairismägi varasem kriminaalne elukäik näitab, et ta ei ole suutnud vaatamata eriliigilistele karistustele õiguskuulekaks jääda.
19. Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau