1-15-4003/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4003 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus, tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Alexey Korkunov (isikukood: 38409190100) ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello määruskaebused RESOLUTSIOON Lähtudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 185 lg-st 1
4. Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a määrus tühistada osaliselt, s.o osas, millega Alexey Korkunovilt mõisteti välja menetluskuluna kaitsjatasu 144 eurot.
7. Teha selles osas uus otsustus, millega mõista Alexey Korkunovilt välja menetluskulu kaitsjatasu 96 eurot maakohtu menetluses temale advokaat Aivar Kello poolt osutatud riigi õigusabi osutamise eest.
8. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
9. Alexey Korkunovi määruskaebus rahuldada osaliselt. Kaitsja Aivar Kello määruskaebus jätta rahuldamata.
10. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure OÜ kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kellole määruskaebemenetluses riigi õigusabi
11. Määruskaebemenetluse kulud jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Tartu Maakohtu 26.05.2015 otsusega tunnistati Alexey Korkunov süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. A. Korkunov tunnistati süüdi ka KarS § 203 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning A. Korkunovile mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus alates 17.02.2015 ning vangistuse kandmise algust loeti alates 17.02.
13. Karistuse kandmise lõpp on 17.05.
15. Tartu maakohus jättis 02.09.2016 määrusega A. Korkunovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus asus seisukohale, et on olemas formaalsed alused kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Samas, materiaalsed eeldused selleks täidetud ei ole. A. Korkunov on kolmel korral kriminaalkorras karistatud ning kannab käesolevalt teist reaalset vangistust. Süüdimõistetut on karistatud varguskatse, võõra asja rikkumise, hävitamise eest, ähvardamise ning avaliku usalduse ja avaliku võimu teostamise vastaste kuritegude eest. Positiivne on asjaolu, et A. Korkunov on vangistuses osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ning et tal on vabanedes toetav lähivõrgustik. Samas ei ole kinnipeetaval Eesti Vabariigis elukohta. Kriminaalhoolduse teostamine on seetõttu välistatud. Lisaks ei ole A. Korkunovile vabanemisel garanteeritud töökoht. Rahaliste vahendite vähesus võib tingida uute varavastaste kuritegude toimepanemise kinnipeetava poolt. A. Korkunov on sõnades väljendanud enda kuritegelikke hoiakuid ning hoolimatut suhtumist üldtunnustatud normidesse. Lisaks kuuluvad kinnipeetava tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikud. Süüdimõistetu motivatsioon elada õiguskuulekalt on kõikuv – A. Korkunov ei ole soovinud vangistuses läbida kõiki talle pakutavaid ühiskonnastavaid tegevusi ning tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et ka range järelevalve tingimustes on A. Korkunovil probleeme enesedistsipliiniga. MÄÄRUSKAEBUSED
16. A. Korkunovi kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.09.2016 kohtumääruse süüdimõistetu A. Korkunovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta. Määruskaebuses selgitatakse, et vabanemisel on A. Korkunovil olemas kindel elukoht Soome Vabariigis, kus tal puuduvad kriminaalse taustaga tuttavad. A. Korkunov ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga ja tahab edaspidi elada seadusekuulekalt. A. Korkunovile on toeks tema abikaasa.
17. Määruskaebuse esitas ka A. Korkunov, milles taotleb tühistada 02.09.2016 määrus. Määruskaebuse kohaselt ei soovinud A. Korkunov kaitsja osalemist 02.09.2016 kohtuistungil. A. Korkunovi kanda jäetud kaitsjatasu 144 eurot on ekslik ja mitteõiguspärane. Kinnipeetav ei ole rahul ka asjaoluga, et prokuröriks oli M. Juursoo, sest prokurör osaleb kohtuistungil juba teine kord, ning kohtunikuks oli M. Kägu, kes on kaebuse esitaja arvates tema suhtes erapoolikult meelestatud. A. Korkunovi sõnul olevat kriminaalhooldaja talle maininud, et ei ole mingi probleem, kui kinnipeetav käib Soomest vestlusele. Vabaduses ootab kinnipeetavat pere: abikaasa, tütar ja ema. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu 02.09.2016 määruse ja selle peale esitatud määruskaebustega, asub seisukohale, et maakohtu lahend tuleb tühistada osas, millega kinnipeetava kanda jäeti määratud kaitsja tasu 144 eurot ning selles osas teha uus otsustus. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonikohus maakohtu põhjendusi üle ei korda, vaid rõhutab üksnes peamist ning vastab määruskaebustes esitatud seisukohtadele ja väidetele. 2 2
19. Kõigepealt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et A. Korkunovi karistamisega taotletud karistuse eesmärke ei saa lugeda täidetuiks. Selliseks seisukohaks annab esmalt alust teave süüdimõistetu varasematest karistustest. Nimelt näitab see, et A. Korkunov on kuritegude toimepanemist jätkanud vaatamata eelnevatele karistamistele, sealhulgas reaalselt kantud vangistusele. Lisaks tugevdab kinnipeetava suhtes tehtavat negatiivset prognoosi seegi, et ta on vangistuses toime pannud distsipliinirikkumisi (allumatus vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele, ebaviisakas käitumine ametnikuga suheldes), s.o A. Korkunov ei ole suutnud oma käitumist kontrollida ka vangla range järelevalve tingimustes.
20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes toodud asjaolud vastupidisele seisukohale asumiseks alust ei anna. Nimelt on A. Korkunov varasemalt pannud kuriteod toime vaatamata temal toetavate pereliikmete olemasolule. Ehk siis lähedaste olemasolu ei ole tema puhul teguriks, mis tema kuritegelikku käitumist takistaks. Samuti ei ole selleks piisav süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile, s.o ei suutnud A. Korkunov kehtestatud korrast kinni pidada ju ka vangistuse tingimustes. Mis puutub A. Korkunovi määruskaebuse etteheidetesse selles, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise protsessis osales prokurör M. Juursoo ja menetlevaks kohtunikuks oli M. Kägu, siis need hindab kolleegium otsituteks ja põhjendamatuteks ning jätab need väited suurema tähelepanuta. Märgitud olgu vaid see, et prokuröri seisukoht, mille andmise kohustus tuleneb KrMS § 432 lg-st 33, maakohtule kuidagi siduv olnud ei ole. Samuti ei ole mingitki alust arvamuseks, nagu oleks vangla esildist menetlenud kohtunik olnud erapoolik. Nagu juba märgitud, peab A. Korkunovi vangistusse jätmist põhjendatuks ka ringkonnakohus.
21. Apellatsioonikohus ei pea pikalt vajalikuks peatuda ka küsimusel, kas A. Korkunovil on elukoht või kas kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes oleks võimalik ka tema elamisel Soomes. Nimelt välistub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine kriminaalkolleegiumi jaoks juba käesoleva määruse p-s 6 nimetatud asjaoludel.
22. A. Korkunovi määruskaebuse rahuldab ringkonnakohus aga osas, kus ta heidab kohtule ette temalt kaitsjatasuna 144 euro väljamõistmist. Olgu kohe öeldud, et täielikult tõeväärtuseta on süüdimõistetu väide, nagu ei oleks ta kaitsjat kohtuistungile üldse soovinudki. Nimelt selgub istungiprotokollist, et advokaat A. Kello on seal osalenud, oma kaitsjaülesandeid täitnud ja A. Korkunov ei ole sellega seoses mingitki rahulolematust väljendanud. Küll leiab aga apellatsioonikohus, et kaitsja on maakohtule esitatud tasutaotluses vääralt nimetanud õigusabi osutamisel aluseks võetava pooltunni tasuks 30 eurot. Nimelt on advokaat märkinud et istungiks ettevalmistamine ja materjalidega tutvumine võttis tal aega 1 tund, mille eest soovib tasu summas 60 eurot (ilma käibemaksuta) ning kohtuistungil osalemine võttis aega samuti 1 tund, mille eest ta soovib tasu 60 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku soovib määratud kaitsja saada tasu 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et ministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (edaspidi Määrus) § 7 lg 3 näeb ette, et määratud kaitsja tasu kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise taotluste esitamise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 120 euro. Määruse § 7 lg 4 sätestab, et määratud kaitsja tasu kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel korraldatud kohtuistungil osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta. Korra § 5 sätestab, et tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Eelnevat silmas pidades rahuldab apellatsioonikohus advokaat A. Kello tasutaotluse summas 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). 3 3
23. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab apellatsioonikohus maakohtu määruse osaliselt, st osas, millega A. Korkunovilt mõisteti välja menetluskuluna kaitsjatasu 144 eurot ja teeb siin uue otsustuse. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
24. A. Korkunovi kaitsja A. Kello esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ka ringkonnakohtule. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 30 minutit, mille eest ta soovib tasu 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 4 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus