← Eesti

2-16-87/8

Obsah (8)§ 429§ 428§ 432§ 168§ 162§ 150§ 433§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Merit Helm Näncy-Marita Maltseva Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-87 Tsiviilasi X

) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 4.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka

§ 428lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.

Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 5.

Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta

§ 168

lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (28.09.2011.a Riigikohtu lahend 3-2-1-63-11). Käesolevas asjas on hageja hagist loobunud põhjusel, et kostja on pärast hagi menetlusse võtmist hageja nõude täies ulatuses rahuldanud. Hageja on aga 31.05.2016.a e-kirjas teatanud kohtule, et kuna kostja on põhinõude täitnud ja ta tegi seda kohe, kui sai kohtust saadetud materjalid kätte ning hagejal kostja isikuandmete puudumise tõttu ei olnud võimalik talle eelnevalt kohtuvälist nõuet saata, siis antud juhul on mõistlik, kui menetluskulud jääksid poolte endi või hageja kanda. Ühtlasi lisas hageja, et riigilõivu tasus kindlustus ning hagejal ja kostjal menetluskulusid ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud tuginedes

§ 162lg 4 sätestatule jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Hageja on esitanud kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks. Tuginedes

§ 150lg 2 p-le 2, palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust.

31.05.2016.a e-kirjas on hageja täpsustanud, et taotleb 62,50 euro suuruse riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohtu hinnangul on

§ 150lg 2 p 2 alusel taotlus riigilõivu tagastamiseks põhjendatud.

Hageja tasus hagimenetluses riigilõivu summas 125 eurot. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab riigilõivu kogusummas 62,50 eurot hagejale. 7.

§ 433

lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt / Merit Helm, kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.